Kronoloogia – lihtsustamist käsitlev õigusaktide koondpakett

Nõukogu andis lõpliku heakskiidu uuele määrusele, mille eesmärk on ühtlustada ja lihtsustada teatavaid tehisintellekti (TI) käsitlevaid õigusnorme.

Uue määruse põhielemendid on järgmised:

• kehtestatakse kindel ajakava suure riskiga TI-süsteeme käsitlevate normide hilisemaks kohaldamiseks: 2. detsember 2027 eraldiseisvate suure riskiga TI-süsteemide puhul ja 2. august 2028 toodetesse integreeritud suure riskiga TI-süsteemide puhul
• tehisintellektimäärusesse lisatakse säte, millega keelatakse tehisintellekti kasutamine nõusolekuta seksuaalse ja intiimse sisu või laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali loomiseks
• lükatakse edasi tähtaeg, milleks pädevad asutused peavad looma riigi tasandil tehisintellekti regulatiivliivakastid: uus tähtaeg on 2. detsember 2027; samuti lühendatakse pakkujatele kunstlikult loodud sisu läbipaistvuslahenduste rakendamiseks ette nähtud ajapikendust kuuelt kuult kolmele kuule: uus tähtaeg on seega 2. detsember 2026
• täpsustatakse tehisintellektiameti pädevust teha järelevalvet selliste üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate TI-süsteemide üle, mille mudeli ja süsteemi on välja töötanud sama pakkuja

Seoses tehisintellekti käsitlevate normide ja valdkondlike õigusaktide koostoimega sellistes valdkondades nagu meditsiiniseadmed, mänguasjad, liftid ja veesõidukid nähakse uue õigusaktiga ette mehhanism, mis võimaldab lahendada olukordi, kus valdkondlikes õigusaktides on sätestatud tehisintellektimääruse omadega sarnased TI-alased nõuded – nimelt piiratakse sellistel konkreetsetel juhtudel tehisintellektimääruse kohaldamist rakendusaktide kaudu.

Tehisintellekti koondpaketi vastuvõtmine on tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ üks peamine väljund.

• Tehisintellekt: nõukogu andis lõpliku heakskiidu normide lihtsustamisele ja ühtlustamisele (pressiteade, 29. juuni 2026)

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas ettepaneku suhtes lihtsustada norme ja menetlusi tööstusheite, ringmajanduse ja georuumiliste andmete vallas. Kõnealune ettepanek on osa nn VIII koondpaketist.

Selle paketi eesmärk on vähendada tarbetuid halduskulusid ja tarbetut halduskoormust ning samal ajal säilitada ELi kõrged keskkonnakaitse standardid.

• Lihtsustamine: nõukogu leppis kokku läbirääkimisseisukohas keskkonnanormide lihtsustamise ja ühtlustamise suhtes (pressiteade, 24. juuni 2026)

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid 17. juunil 2026 esialgsele kokkuleppele kemikaalide, kosmeetikatoodete ja väetisetoodete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamisega seotud normide lihtsustamises.

Need sätted moodustavad ülejäänud osa VI koondpaketist, millega lihtsustatakse kemikaale käsitlevaid õigusnorme, säilitades samal ajal tarbijate ja keskkonna kaitse kõrge taseme.

• Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele kemikaalidele esitatavate nõuete lihtsustamises (pressiteade, 17. juuni 2026)

Nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid täna esialgsele kokkuleppele uute õigusaktide suhtes, mille eesmärk on lihtsustada julgeoleku- ja kaitsealaseid hankeid, hõlbustada kaitsevaldkonna investeeringuid ja toetada kaitsetööstust.

Lihtsustatud õigusaktide eesmärk on kõrvaldada haldusviivitused hangete puhul, kiirendada loamenetlusi, hõlbustada kaitseotstarbeliste toodete vedu ELis ja tugevdada ELi-sisest koostööd.

See kokkulepe annab liikmesriikidele ja tööstusele selgema võimaluse kiiresti tegutseda ning tugevdab Euroopa kaitsevõimet.

• Lihtsustamine: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele ELi kaitsetööstuse ja -valmiduse suurendamises (pressiteade, 10. juuni 2026)

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele mitme uue õigusakti suhtes, mis moodustavad osa nn õigusaktide IV koondpaketist.

Uute, digitaliseerimist ja ühiseid spetsifikatsioone käsitlevate õigusaktide eesmärk on digitaliseerida olemasolevad füüsilised nõuded, rakendades nn vaikimisi digitaalsuse põhimõtet, ning kehtestada menetlus, mille kohaselt komisjon koostab mitmes õigusaktis ühised spetsifikatsioonid.

Veel ühe uue direktiivi ja määruse eesmärk on laiendada teatavaid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) kättesaadavaid leevendus- ja toetusmeetmeid ettevõtjatele, kes on ületanud VKE määratluse aluseks olevad künnised, ehk nn väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele (VKTKE). Esialgse kokkuleppega määratletakse see uus äriühingute kategooria ettevõtjatena, millel on vähem kui 1000 töötajat ja mille käive on kuni 200 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht kuni 172 miljonit eurot.

• Lihtsustamine: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele, et aidata kasvavatel ettevõtetel jõudsalt areneda ja kiirendada digitaliseerimist (pressiteade, 9. juuni 2026)

Nõukogu määras kindlaks oma seisukoha ELi lihtsustamiskava X koondpaketi ühe osa suhtes.

Nõukogu volitused läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga puudutavad reegleid seoses järgmisega:

• taimekaitsevahendite säästev kasutamine
• loomade kasvatamisega seotud dokumendid
• plasti kasutamine toiduainetööstuses

Eesistujariik jätkab tööd paketi viimase järelejäänud ettepanekuga.

• Nõukogu leppis kokku seisukohas seoses toidu- ja söödaohutusnõuete lihtsustamise ja tugevdamisega (pressiteade, 27. mai 2026)

Nõukogu andis heakskiidu uutele biotsiide käsitlevatele õigusnormidele, pikendades teatavaid andmekaitseperioode.

Selleks et võtta arvesse viivitusi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete käimasoleval läbivaatamisel, pikendati teatavate veel läbivaatamisel olevate toimeainetega seotud andmete kaitseperioodi, et see langeks kokku läbivaatamisprogrammi uue lõpuajaga, st 31. detsembrini 2030. See tasakaalustab sidusrühmade huve ja tagab regulatiivse õigluse. Määrust tuleb täies ulatuses hinnata aastatel 2026–2027.

Uus määrus on osa ELi lihtsustamiskava seadusandlikust nn X koondpaketist. Selle eesmärk on parandada ELi biotsiidituru toimimist, tagades samal ajal inimeste ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse.

• Toidu- ja söödaohutus: nõukogu võttis vastu uue õigusakti biotsiide käsitlevate õigusnormide ühtlustamiseks (pressiteade, 11. mai 2026)

Nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi lihtsustamiskava seadusandliku nn VII koondpaketi osaks oleva ettepaneku suhtes ühtlustada teatavaid tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme.

Kaasseadusandjad:

• lisasid tehisintellektimäärusesse uue sätte, millega keelatakse tehisintellekti kasutamine nõusolekuta seksuaalse ja intiimse sisu või laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali loomiseks
• kehtestasid kindla ajakava suure riskiga tehisintellektisüsteeme käsitlevate normide hilisemaks kohaldamiseks: 2. detsember 2027 eraldiseisvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul ja 2. august 2028 toodetesse integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul
• taastasid pakkujate kohustuse registreerida tehisintellektisüsteemid suure riskiga süsteemide ELi andmebaasis, isegi kui nad leiavad, et nende süsteemid ei kuulu liigitamisele suure riskiga süsteemideks
• taastasid kallutatuse tuvastamiseks ja korrigeerimiseks isikuandmete eriliikide töötlemise puhul range vajalikkuse nõude
• lükkasid pädevate asutuste poolt riigi tasandil tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise tähtaja edasi 2. detsembrini 2027 ja lühendatakse pakkujatele kunstlikult loodud sisu läbipaistvuslahenduste rakendamiseks ette nähtud ajapikendust kuuelt kuult kolmele kuule, mistõttu uus tähtaeg on 2. detsember 2026
• täpsustasid tehisintellektiameti pädevust teha järelevalvet selliste üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate tehisintellektisüsteemide üle, mille mudeli ja süsteemi on välja töötanud sama pakkuja

Seoses tööstuslikku tehisintellekti käsitlevate tehisintellektimääruse normidega ja nende koostoimega valdkondlike õigusaktidega jõudsid kaasseadusandjad kompromissile mehhanismi loomiseks, mis võimaldaks lahendada olukordi, kus valdkondlikes õigusaktides nähakse ette tehisintellektimäärusega sarnased tehisintellektialased nõuded, piirates sellistel konkreetsetel juhtudel rakendusaktide kaudu tehisintellektimääruse kohaldamist,

• Tehisintellekt: nõukogu ja parlament leppisid kokku normide lihtsustamises ja ühtlustamises (pressiteade, 7. mai 2026)

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas, mis käsitleb ettepanekut ühtlustada teatavaid tehisintellekti (TI) käsitlevaid õigusnorme.

Ettepanekuga, mis on osa seadusandlikust VII koondpaketist, kohandatakse suure riskiga tehisintellektisüsteeme käsitlevate normide kohaldamise ajakava ja tehakse tehisintellektimäärusesse sihipäraseid muudatusi, millega:

• laiendatakse VKEdele võimaldatud teatavaid regulatiivseid erandeid väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele
• lihtsustatakse nõudeid väga piiratud arvul juhtudel
• laiendatakse võimalust töödelda tundlikke isikuandmeid kallutatuse avastamiseks ja leevendamiseks
• tugevdatakse Euroopa tehisintellektiameti volitusi
• vähendatakse juhtimise killustatust

Liikmesriigid säilitasid komisjoni ettepaneku üldise suuna, kuid:

• lisasid tehisintellektimäärusesse uue sätte, millega keelatakse tehisintellekti kasutusviisid nõusolekuta seksuaalse ja intiimse sisu või laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali loomiseks
• kehtestasid kindla ajakava suure riskiga õigusnormide edasilükatud kohaldamiseks: uued kohaldamiskuupäevad on eraldiseisvate suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul 2. detsember 2027 ja toodetesse integreeritud suure riskiga tehisintellektisüsteemide puhul 2. august 2028
• taastasid pakkujate kohustuse registreerida tehisintellektisüsteemid suure riskiga tehisintellektisüsteemide ELi andmebaasis
• lükkasid edasi riikide pädevate asutuste poolt tehisintellekti regulatiivliivakastide loomise tähtaja 2. detsembrini 2027
• täpsustasid Euroopa tehisintellektiameti pädevusi

• Nõukogu leppis kokku seisukohas ühtlustada tehisintellekti käsitlevaid õigusnorme (pressiteade, 13. märts 2026)

Nõukogu leppis kokku läbirääkimisvolitustes X koondpaketi osaks oleva ettepaneku suhtes, mille eesmärk on ühtlustada teatavaid biotsiide käsitlevaid sätteid, nimelt pikendades teatavaid andmekaitseperioode.

Biotsiide kasutatakse inimeste, loomade, materjalide või toodete kaitsmiseks kahjulike organismide (näiteks kahjurite või bakterite) eest biotsiidis sisalduvate toimeainete abil.

• Nõukogu leppis kokku seisukohas ühtlustada biotsiide käsitlevaid õigusnorme (pressiteade, 4. märts 2026)

Nõukogu kiitis heaks äriühingute kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete lihtsustamise.

Õigusakt on osa I koondpaketist, mille eesmärk on lihtsustada direktiive, mis käsitlevad äriühingute kestlikkusaruandlust ja äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust.

Ajakohastatud normidega vähendatakse aruandluskoormust ja piiratakse kohustuste edasikanduvat mõju väiksematele äriühingutele.

Ajakohastatud normide kohaselt peavad äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi nõudeid järgima ainult äriühingud, millel on üle 1000 töötaja ja mille netokäive on üle 450 miljoni euro aastas. Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi nõudeid peavad samamoodi täitma ainult need äriühingud, millel on üle 5000 töötaja ja mille netokäive on üle 1,5 miljardi euro.

Järgmisena avaldatakse õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist. Seejärel on liikmesriikidel üks aasta aega, et võtta sätted riigisisesesse õigusesse üle, välja arvatud ühtlustamise taset käsitleva artikli 4 puhul, mida nad peavad järgima hiljemalt 26. juuliks 2028.

• Nõukogu kiitis heaks kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete lihtsustamise, et suurendada ELi konkurentsivõimet (pressiteade, 24. veebruar 2026)

Nõukogu andis lõpliku heakskiidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamisele. Selle eesmärk on suurendada ELi põllumajanduse konkurentsivõimet, vähendades bürokraatiat, toetades põllumajandustootjaid, sealhulgas väikesi põllumajandustootjaid ja ettevõtlusega alustajaid, ergutades innovatsiooni ja suurendades tootlikkust.

Lihtsustamismeetmete eesmärk on:

• põllumajandustootjate ja haldusasutuste halduskoormuse vähendamine
• väikepõllumajandustootjatele makstavate toetuste suurendamine ja tingimuslikkust käsitlevate õigusnormide lihtsustamine, eelkõige mahepõllumajandusettevõtete puhul
• kohapealsete kontrollide vähendamine

Tänu nendele meetmetele võiksid põllumajandustootjad säästa kuni 1,6 miljardit eurot ja liikmesriikide asutused enam kui 200 miljonit eurot aastas.

• Nõukogu kiitis heaks ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise (pressiteade, 18. detsember 2025)

Nõukogu andis lõpliku heakskiidu muudetud määrusele, millega lihtsustatakse programmi „InvestEU“ osana II koondpaketist.

Uute normidega tugevdatakse ELi konkurentsivõimet, hõlbustades täiendavate avaliku ja erasektori investeeringute kaasamist ning lihtsustades haldusnõudeid.

See omakorda toetab teatavaid ELi poliitikavaldkondi, nagu:

• konkurentsivõime kompass
• puhta tööstuse kokkulepe
• kaitsetööstuspoliitika ja sõjaline liikuvus

Uute normidega parandatakse ja tugevdatakse ka olemasolevat programmi „InvestEU“, suurendades ELi tagatiste suurust 29,1 miljardi euroni ja lihtsustades programmi „InvestEU“ tagatise kasutamist koos olemasoleva suutlikkusega, mis on kättesaadav kolme varasema programmi – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa ühendamise rahastu võlainstrumendi ja InnovFini võlainstrumendi – raames.

• Nõukogu kiitis heaks programmi „InvestEU“ lihtsustamise, et suurendada ELi konkurentsivõimet (pressiteade, 11. detsember 2025)

Nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi läbirääkijate saavutatud kokkuleppega lihtsustatakse äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi järgmiselt:

• vähendatakse aruandluskoormust
• piiratakse kohustuste edasikanduvat mõju väiksematele äriühingutele

• Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete lihtsustamises ning ELi konkurentsivõime suurendamises (pressiteade, 9. detsember 2025)

ELi suursaadikud kiitsid heaks nõukogu seisukoha ettepanekute paketi kohta, mille eesmärk on lihtsustada kaitsevaldkonna eeskirju seoses järgmisega:

• hanked
• investeeringud
• turutingimused

Need ettepanekud on osa nn V koondpaketist ning aitavad nii ELi liikmesriikidel kui ka nende tööstussektoril tugevdada Euroopa kaitsevõimet.

Järgmiseks alustab nõukogu läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

• Kaitsetööstus: nõukogu leppis kokku seisukohas lihtsustamispaketi suhtes, et hoogustada Euroopa kaitsetööstust ja suurendada valmisolekut (pressiteade, 26. november 2025)

On 17 November 2025, the Council gave its final greenlight to the postponement of rules on classification, labelling and packaging of chemicals and to giving  more time and legal certainty to businesses. 

This ‘stop-the-clock’ mechanism is part of the Omnibus VI package, and it postpones to 1 January 2028 all the dates of application of transitional provisions for relabelling, mandatory formatting requirements, advertisements, online and distances sales and labelling of fuel pumps.

• Council signs off postponing rules on classification, labelling, and packaging of chemicals to 2028 (press release, 17 November 2025)

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamises.

Kokkulepe aitab suurendada ELi põllumajandussektori konkurentsivõimet, vähendades bürokraatiat ja toetades põllumajandustootjaid. Need meetmed on osa III koondpaketist ja võivad tuua kaasa nii põllumajandustootjate kui ka riiklike ametiasutuste jaoks halduskulude olulise vähenemise. Komisjoni hinnangud näitavad, et põllumajandustootjad saaksid säästa kuni 1,6 miljardit eurot aastas ja riiklikud ametiasutused saaksid säästa rohkem kui 200 miljonit eurot aastas.

Kokkuleppe peamised elemendid hõlmavad alljärgnevat:

• halduskoormuse vähendamine
• maksete suurendamine väikepõllumajandustootjatele ja tingimuslikkust käsitlevate õigusnormide lihtsustamine
• kohapealsete kontrollide vähendamine ning iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise lõpetamine

Järgmise sammuna peavad kokkuleppe kinnitama nõukogu ja Euroopa Parlament, enne kui mõlemad institutsioonid selle ametlikult vastu võtavad.

• Nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamises (pressiteade, 10. november 2025)

Nõukogu esitas oma seisukoha kuuenda koondpaketi ülejäänud osade kohta, see tähendab ettepaneku keemiatooteid käsitlevate õigusnormide lihtsustamise kohta.

Pärast eelnevalt Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkulepet kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse puhul nn aja peatamise mehhanismi kasutamise kohta keskendutakse nõukogu seisukohas järgmistele küsimustele:

• vaikimisi digitaalsust käsitleva lähenemisviisi säilitamine
• nõuete dubleerimise kaotamine

Nõukogu kehtestas tarbijate kaitsmise eesmärgil ka rangemad kaitsemeetmed seoses nanomaterjalide ja võimalike ohtlike ainete kasutamisega kosmeetikatoodetes.

Järgnevalt peab nõukogu läbirääkimisi parlamendiga, et saavutada selles küsimuses lõplik kokkulepe.

• Nõukogu leppis kokku oma seisukohas keemiatoodetele esitatavate nõuete lihtsustamise kohta (pressiteade, 5. november 2025)

Nõukogu võttis vastu määruse, millega lihtsustatakse ja tugevdatakse nn esimese õigusaktide koondpaketi osanaELi süsiniku piirimeedet (SPIM).

Muudatustega asendatakse senises määruses sätestatud künnis, millest allapoole jääva väärtusega kaup on SPIMi kohaldamisest vabastatud, ja kehtestatakse uus, vähese tähtsusega massi künnis, mille järgi ei kohaldata SPIMi reegleid kuni 50 tonni importkauba suhtes importija kohta aastas. See meede vabastab SPIMi kohustustest eeldatavasti peamiselt VKEd ja eraisikud, kes impordivad SPIMi määrusega hõlmatud kaupu väikeses või tähtsusetus koguses.

Muudetud määrus võimaldab ka vältida importijatele häirete põhjustamist 2026. aasta alguses, kuni nad ootavad SPIMi registrisse kandmist, ja sisaldab mitut muud lihtsustamismeedet kõigi SPIMiga hõlmatud kaupade importijate jaoks, näiteks seoses:

• tegevusloa andmise menetlusega
• andmete kogumise protsessidega
• heitkoguste arvutamisega, tõendamisreeglitega
• tegevusloaga SPIMi deklarantide finantskohustuste arvutamisega.

Samuti tehakse kohandusi sätetes, mis käsitlevad karistusi ja kaudsete tolliesindajatega seoses kohaldatavaid reegleid.

• SPIM: nõukogu kiitis heaks ELi kasvuhoonegaaside heite ülekandumist käsitleva õigusakti lihtsustamise (pressiteade, 29. september 2025)

ELi suursaadikud kiitsid heaks järgmised nõukogu seisukohad, mis moodustavad osa neljandast koondpaketist:

• digiteerimine ja ühised spetsifikatsioonid
• väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtted

Kavandatud muudatused aitavad kogu ELis seada prioriteediks digivormingud, sealhulgas ELi vastavusdeklaratsioonide puhul, ning toetada paremini ettevõtteid, kes ei mahu enam VKE määratluse alla.

Järgmise sammuna alustavad nõukogu ja Euroopa Parlament läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks.

• Lihtsustamine: nõukogu leppis kokku seisukohad digitaliseerimise ja ühiste spetsifikatsioonide ning väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete kohta, et suurendada ELi konkurentsivõimet (pressiteade, 24. september 2025)

ELi suursaadikud kiitsid heaks nõukogu seisukoha keemiatooteid käsitlevate ELi normide lihtsustamise kohta. Ettepanekuga lükatakse kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevate normide kohaldamise alguskuupäev edasi 1. jaanuarile 2028. Kavandatavad muudetud ajakavad annavad ELi ettevõtjatele suurema õiguskindluse nende kohustuste osas.

Järgmise sammuna alustavad nõukogu ja Euroopa Parlament läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks.

• Lihtsustamine: nõukogu kiitis heaks kemikaale käsitleva nn aja peatamise mehhanismi, et tagada ettevõtjatele õiguskindlus (pressiteade, 24. september 2025)

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi investeerimisprogrammi lihtsustamise suhtes. Lihtsustamine aitab parandada ELi konkurentsivõimet ja kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid.

Kokkuleppega täiendatakse investeerimisprogrammi rahastamist 2,9 miljardi euroga, mis annab kogusummaks 29,1 miljardit eurot. See täiendav rahastamine aitab toetada konkurentsivõime kompassi, puhta tööstuse, kaitse ja sõjaväelise liikuvusega seotud ELi poliitikasuundi.

• Programm „InvestEU“: nõukogu ja parlament leppisid kokku programmi lihtsustamises ja tõhustamises (pressiteade, 23. september 2025)

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas ühise põllumajanduspoliitikaga seotud nõuete lihtsustamise suhtes. Eesmärk on suurendada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet, vähendades bürokraatiat, toetades põllumajandustootjaid ning ergutades innovatsiooni ja tootlikkust.

Ettepanek on osa kolmandast õigusaktide koondpaketist, mille komisjon võttis vastu 14. mail 2025. Järgmiseks peab nõukogu läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et jõuda lõplikule kokkuleppele.

• Lihtsustamine: nõukogu leppis kokku seisukohas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise suhtes (pressiteade, 3. september 2025)

Nõukogu võttis vastu uue õigusakti, millega kinnitatakse komisjoni ettepanek ELi normide lihtsustamiseks patareide ja akude valdkonnas.

Peamine eesmärk on lükata kahe aasta võrra edasi 2023. aastal vastu võetud ELi patareisid ja akusid käsitlevas määruses sätestatud asjakohaste hoolsuskohustuste kohaldamise alguskuupäeva, et anda patareisid ja akusid ELi turule laskvatele ettevõtjatele rohkem aega ettevalmistumiseks.

Tähtaega pikendatakse 18. augustilt 2025 kuni 18. augustini 2027.

• Lihtsustamine: nõukogu võttis vastu õigusakti patareisid ja akusid käsitlevate hoolsuskohustuse normide täitmise peatamise kohta (pressiteade, 18. juuli 2025)

Juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsusid ELi juhid üles kiirendama tööd kõigis aspektides, et suurendada Euroopa kaitsevalmidust 2030. aastaks.

Sellega seoses innustasid nad nõukogu ja parlamenti kiiresti edasi liikuma kaitsevalmiduse koondpaketi ettepanekutega, mis on osa viiendast koondpaketist, mille komisjon esitas 17. juunil 2025.

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 26. juuni 2025
• V koondpakett

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete lihtsustamise kohta, et suurendada ELi konkurentsivõimet.

Komisjoni ettepaneku (mis on osa 26. veebruaril 2025. aastal esitatud esimesest koondpaketist) eesmärk on lihtsustada äriühingute kestlikkusaruandlust ja kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitlevaid direktiive, vähendades aruandluskoormust ja piirates väiksematele äriühingutele seoses kohustustega avalduvat edasikanduvat mõju.

• Lihtsustamine: nõukogu leppis kokku seisukohas kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete kohta, et suurendada ELi konkurentsivõimet (pressiteade, 23. juuni 2025)

Nõukogu ja parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele määruse suhtes, millega lihtsustatakse ja tugevdatakse ELi süsiniku piirimeedet (SPIM).

Kokkuleppe põhielemendid on järgmised:

• erandi tegemine SPIMi kohustustest, mida kohaldatakse importijate, eelkõige VKEde ja üksikisikute suhtes, kes ei ületa ühtset massipõhist künnist, milleks on 50 tonni imporditavaid kaupu importija kohta aastas
• lihtsustusmeetmed kõigile, kes impordivad SPIMi kaupu nimetatud künnist ületavas koguses; lihtsustusmeetmed hõlmavad näiteks tegevusloa andmise menetlust, andmete kogumise protsesse, seonduva heitkoguse arvutamist ja heitkoguse tõendamise norme
• täiendavad täpsustused, mis puudutavad SPIMi ühtse keskplatvormi loomisest, käitamisest ja haldamisest tulenevate kulude rahastamise korda

Selle ettepaneku (mis on osa 26. veebruaril 2025. aastal esitatud esimesest koondpaketist) eesmärk on vähendada ELi ettevõtjate halduskoormust ja nõuete täitmisest tulenevaid kulusid, seadmata siiski ohtu selle kliimaeesmärke.

• Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (SPIM): nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele lihtsustamises (pressiteade, 18. juuni 2025)

Liikmesriikide esindajad kiitsid heaks nõukogu seisukoha, mis käsitleb komisjoni ettepanekut muuta InvestEU määrust järgmiselt:

• suurendades ELi tagatise suurust ja hõlbustades „InvestEU“ tagatise kombineerimist olemasoleva suutlikkusega, mis on kättesaadav kolme varasema programmi (Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument ja EIP võlainstrument InnovFin) raames
• hõlbustades liikmesriikide osalemist programmis „InvestEU“
• lihtsustades haldusnõudeid, eelkõige VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete jaoks

Selle ettepaneku (mis on osa 26. veebruaril 2025 esitatud teisest koondpaketist) eesmärk on aidata kaasata ligikaudu 50 miljardit eurot investeeringuid ELi poliitika toetamiseks, eelkõige seoses konkurentsivõime kompassi, puhta tööstuse kokkuleppe, kaitsetööstuspoliitika ja sõjaväelise liikuvusega.

• Investeerimise lihtsustamine: nõukogu leppis kokku InvestEU määrust käsitlevas seisukohas, et suurendada ELi konkurentsivõimet (pressiteade, 16. aprill 2025)
• Konkurentsivõime kompass
• Euroopa kaitsevalmidus

Ministrid võtsid vastu nõukogu läbirääkimisseisukoha (üldine lähenemisviis) ELi süsiniku piirimeetme (SPIM) lihtsustamise kohta.

Selle ettepaneku (mis on osa komisjoni esimesest lihtsustamist käsitlevast õigusaktide koondpaketist) eesmärk on lihtsustada ja kulutõhusalt parandada SPIMi määruse nõuete täitmist, seadmata ohtu selle kliimaeesmärke, kuivõrd SPIMist puudutatud importkaupadega seonduvast heitkogusest ligikaudu 99% jääks endiselt hõlmatuks.

• Üldasjade nõukogu, 27. mai 2025

Nõukogu andis lõpliku heakskiidu komisjoni ettepanekule:

• lükata kahe aasta võrra edasi äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi nõuete jõustumist selliste suurettevõtjate suhtes, kes ei ole veel aruandlust alustanud, ja börsil noteeritud VKEde suhtes
• lükata ühe aasta võrra edasi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi ülevõtmise tähtaega ja kohaldamise esimest etappi (mis hõlmab kõige suuremaid ettevõtteid)

Selle ettepaneku (mis on osa 26. veebruaril 2025. aastal esitatud esimesest koondpaketist) eesmärk on vähendada ELi nõuete keerukust ettevõtjate jaoks ja suurendada konkurentsivõimet, säilitades samal ajal ELi majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmärgid.

• Lihtsustamine: nõukogu andis lõpliku heakskiidu nn aja peatamise mehhanismile, et suurendada ELi konkurentsivõimet ja tagada ettevõtjatele õiguskindlus (pressiteade, 14. aprill 2025)

Märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel rõhutasid ELi juhid, et 2025. aasta peaks olema pöördepunkt konkurentsivõime suurendamiseks, ühtse turu tugevdamiseks, kvaliteetsete töökohtade edendamiseks ning eduka rohe- ja digiülemineku tagamiseks kooskõlas kokkulepitud kliimaeesmärkidega. Sellega seoses nõustusid nad prioriteediks seadma lihtsustamise ning regulatiivse ja halduskoormuse vähendamise ning kutsusid komisjoni, nõukogu ja parlamenti üles:

• töötama selle nimel, et saavutada eesmärk vähendada kõigi ettevõtjate halduskoormust vähemalt 25% ja VKEde puhul vähemalt 35%
• jätkama tööd 26. veebruaril 2025 esitatud lihtsustamispakettidega
• võtma 2025. aasta juuniks vastu kestlikkusaruandlust ja kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitleva nn aja peatamise mehhanismi
• järgima kogu õigusloomeprotsessis parema õigusloome põhimõtteid

Samuti kutsusid nad komisjoni üles esitama täiendavaid lihtsustamispakette, sealhulgas seoses tööstuse süsinikuheite vähendamise ning julgeoleku ja kaitsega, ning jätkama ELi õigustiku läbivaatamist, et teha kindlaks viisid kehtivate õigusaktide edasiseks lihtsustamiseks ja konsolideerimiseks.

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 20. märts 2025

Konkurentsivõime ministrid arutasid komisjoni poolt 26. veebruaril esitatud lihtsustamismeetmete (nn koondpaketid) ettepanekuid, seda, kas selline koondpakettide kasutamisel põhinev meetod võimaldab kiiret lihtsustamist kohapeal, ja kuidas tagada lihtsustamismeetmete prioriseerimine Euroopa ja riiklikul tasandil.

• Konkurentsivõime nõukogu (siseturg ja tööstus), 12. märts 2025
• Arutelu lihtsustamist käsitlevate koondõigusaktide pakettide üle (eesistujariigi märkus)

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu vahetas arvamusi konkurentsivõime, lihtsustamise ning Euroopa ettevõtluskeskkonna parandamise üle.

Komisjon esitas kaks esimest koondpaketti kestlikkuse ja investeeringute lihtsustamise kohta, mis võeti vastu 26. veebruaril 2025.

• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 11. märts 2025
• I ja II koondõigusakti ettepanekud

Ukrainat ja Euroopa kaitset käsitleval Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kutsusid ELi juhid komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles jätkama tööd õigus- ja haldusraamistiku lihtsustamiseks kaitsevalmiduse jaoks; samuti kutsusid nad komisjoni üles seadma prioriteediks kaitsevaldkonna lihtsustamisalase koondõigusakti.

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 6. märts 2025

ELi juhid rõhutasid oma Budapesti deklaratsioonis, et on vaja kiiresti rakendada uus Euroopa konkurentsivõime kokkulepe, et jätkata ELi suveräänsuse, tootlikkuse, konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamist.

Nad rõhutasid, et ELi õigusaktid peavad olema selgemad, lihtsamad ja arukamad, et vastata paremini ettevõtjate, eelkõige VKEde vajadustele.

Juhid kutsusid komisjoni sellega seoses üles:

• esitama konkreetseid ettepanekuid võimaluste kohta, kuidas aruandlusnõudeid 2025. aasta esimesel poolel vähemalt 25% võrra vähendada
• lisama ettepanekutesse bürokraatia avaldatava ja konkurentsivõimele avalduva mõju hinnangud

• Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine Budapestis, 7.–8. november 2024
• Budapesti deklaratsioon uue Euroopa konkurentsivõime kokkuleppe kohta