Mida nõukogu teeb?
ELi oluline otsustaja
Euroopa Liidu Nõukogu, mida kutsutakse tihti lihtsalt nõukoguks, on üks tähtsamaid ELi otsuseid tegevaid institutsioone. Euroopa Liidu Nõukogus kohtuvad 27 ELi liikmesriigi ministrid, et pidada läbirääkimisi ja võtta vastu ELi õigusakte, koordineerida poliitikat ja võtta vastu otsuseid.
ELi nõukogu põhiülesanne on ELi õigusloome. Nõukogu peab (enamasti koos Euroopa Parlamendiga) Euroopa Komisjoni ettepanekute alusel läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ja võtab need vastu. Seetõttu nimetatakse nõukogu ka ELi kaasseadusandjaks.
Viis nõukogu peamist ülesannet
Läbirääkimiste pidamine ELi õigusaktide üle ja nende vastuvõtmine
Kõigi ELi 27 liikmesriigi ministrid tulevad kokku nõukogus, et pidada läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ja need seejärel vastu võtta. See on nende peamine ülesanne nõukogus, kui nõukogu tegutseb ELi kaasseadusandjana.
Nõukogus peavad ministrid tegema koostööd, et leida ühistele probleemidele ELi tasandi lahendused. See hõlmab teatavat paindlikkust ja kompromisside tegemist, kuna püütakse leida ühiseid lahendusi, mis toovad kasu nii ELile tervikuna kui ka vastavatele riikidele.
Enamik ELi seadusandlikke ettepanekuid tuleb kahel ELi kaasseadusandjal – ELi nõukogul ja Euroopa Parlamendil – ühiselt vastu võtta. Sellest tulenevalt peetakse iga ettepaneku üle mitmeid läbirääkimisi ja neis osaleb ka nõukogu. See käib nii:
- ministrid arutavad oma seisukohti omavahel nõukogus, leppides kokku üldises lähenemisviisis (või nõukogu seisukohas)
- siis peab nõukogu läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga
Kui nii nõukogu kui ka parlament on lõplikus tekstis kokku leppinud, võetakse seadusandlik akt vastu.
ELi eelarve vastuvõtmine
Nõukogu võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu ELi iga-aastase eelarve.
Eelarveperiood hõlmab ühte kalendriaastat. Eelarve võetakse tavaliselt vastu novembris või detsembris ning hakkab kehtima järgneva aasta 1. jaanuarist.
ELi aastaeelarve põhineb mitmeaastasel finantsraamistikul – see on pikaajaline eelarve, mille kestus on tavaliselt seitse aastat.
Liikmesriikide poliitikameetmete koordineerimine
Nõukogu koordineerib liikmesriikide konkreetsete valdkondade poliitikat, näiteks majandus- ja tööhõivepoliitikat.
Mõnes muus valdkonnas aga (näiteks haridus, kultuur, noored ja sport, mis kuuluvad liikmesriikide pädevusse) võtab nõukogu vastu ELi poliitikaraamistikud ja töökavad, milles sätestatakse liikmesriikide ja komisjoni koostöö prioriteedid.
ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika arendamine
Nõukogu töötab Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud suuniste alusel välja ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning viib seda ellu. See hõlmab ELi arengu- ja humanitaarabi, kaitset ja kaubandust.
Koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga tagab nõukogu ELi välistegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe.
Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine
Nõukogu võtab vastu lõpliku otsuse, mis puudutab ELi rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ELi mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Peamiselt on tegu kaubanduslepingutega.
Nõukogu annab komisjonile volitused ja läbirääkimisjuhised läbirääkimiste pidamiseks ELi nimel. Läbirääkimiste lõpus hääletab nõukogu lepingu allkirjastamise ja sõlmimise üle. Kõigi rahvusvaheliste lepingute puhul (välja arvatud välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavad lepingud) on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut.
Vaata ka
Kuidas on nõukogu töö korraldatud?
Nõukogu roll ELi otsustusprotsessis
Nõukogu istungid
Viimati läbi vaadatud: 23. veebruar 2026