Skip to content

Rahvusvahelised lepingud ja nõukogu roll

Ülevaade nõukogu kesksest rollist kolmandate riikide, piirkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega rahvusvaheliste lepingute sõlmimises ning sellest, miks ja kuidas EL need lepingud sõlmib.

Nõukogu tegevus seoses rahvusvaheliste lepingutega

ELi nõukogul on lepingute üle peetavatel läbirääkimistel ja nende sõlmimisel keskne roll. Nõukogu osaleb menetluse kõigis etappides, alates läbirääkimisvolituste andmisest läbirääkijale (tavaliselt komisjonile) kuni lepingu allkirjastamiseks loa andmiseni ja lõpliku otsuse vastuvõtmiseni selle kohta, et EL nõustub lepingu siduvusega ELi suhtes.

Nõukogu teeb rahvusvaheliste lepingutega seotud otsused enamasti kvalifitseeritud häälteenamusega. Kui aga ELi õigusaktide, näiteks maksustamise puhul, ja teatavat liiki lepingute, näiteks assotsieerimislepingute puhul, on nõutav ühehäälsus, tuleb teha ühehäälne otsus.

ELi institutsioonide roll rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende sõlmimisel ning asjaomased menetluslikud sammud on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

Rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamises, nende üle läbirääkimiste pidamises ja nende sõlmimises osalevad paljud nõukogu ettevalmistavad organid, nagu alaliste esindajate komitee (COREPER), kaubanduspoliitika komitee ja kitsamate geograafiliste või poliitikavaldkondadega tegelevad töörühmad.

Miks EL rahvusvahelistes lepingutes osaleb

Rahvusvahelised lepingud on ELi jaoks üliolulised, kuna need kannavad tema poliitilisi eesmärke, edendavad tema majandushuve ja suurendavad ülemaailmset mõju, kaitstes tema väärtusi maailma tasemel.

Need lepingud võivad hõlmata ulatuslikke valdkondi, näiteks kaubandust, koostööd ja arengut, või käsitleda kitsamalt poliitikavaldkondi nagu kalandus, toll, transport, teadus ja tehnoloogia.

Rahvusvahelised lepingud edendavad ülemaailmset koostööd ning on üks stabiilsuse, prognoositavuse, julgeoleku ja õigluse säilitamise põhivahendeid. Ühiste reeglite ja standardite kaudu, mida nad sisaldavad, aitavad nad säilitada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda.

ELi liikmesriikidel on ELi raames ühtsena tegutsedes kolmandate pooltega kokkulepete tegemises tugevam läbirääkimispositsioon.

Rahvusvaheliste lepingute liigid

EL on läbi rääkinud ja sõlminud rohkem kui 1000 lepingut ühe või enama ELi välise riigi või rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks WTO või ÜROga.

Kõige levinumad ELi sõlmitud lepingute liigid on järgmised:

  • assotsieerimislepingud
  • vabakaubanduslepingud
  • majanduspartnerluslepingud
  • partnerlus- ja koostöölepingud

EL võib sõlmida rahvusvahelisi lepinguid tingimusel, et lepingu sõlmimine:

  • on sätestatud aluslepingutes
  • on vajalik mõne aluslepingutes osutatud ELi poliitikaeesmärgi saavutamiseks
  • on ette nähtud õiguslikult siduvas ELi õigusaktis
  • võib mõjutada ühisnorme või muuta nende reguleerimisala

ELi kui juriidilise isiku sõlmitud rahvusvahelised lepingud on tema institutsioonidele ja liikmesriikidele siduvad.

Need on ELi õiguse lahutamatu osa ja kuuluvad omaette kategooriasse, eraldi esmastest õigusaktidest (ELi aluslepingud) ja teisestest õigusaktidest (määrused ja direktiivid). Nende õiguslik jõud on suurem kui teisestel õigusaktidel, ning viimased peavad seega olema nendega kooskõlas.

Rahvusvaheliste lepingute peatamine

Nõukogu võib komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal võtta vastu otsuse peatada osaliselt või täielikult rahvusvahelise lepingu kohaldamine või lõpetada leping seoses konkreetse olukorraga.

Mõned näited:

  • Venemaaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu peatamine vastusena täiemahulisele sissetungile Ukrainasse (2022)
  • Valgevenega sõlmitud viisalihtsustuslepingu peatamine vastusena Lukašenka režiimi sooritatud hübriidrünnakutele (2021)
  • Süüriaga sõlmitud koostöölepingu osaline peatamine vastusena Süüria režiimi toime pandud inimõigusrikkumistele (2011)
  • Zimbabwega sõlmitud Cotonou lepingu teatavate osade peatamine jätkuvate probleemide tõttu seoses inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi austamisel (2010)

Vaata ka

Viimati läbi vaadatud: 23. veebruar 2026