Välisasjade nõukogu, 11. detsember 2023

Peamised tulemused

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu

Pärast Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnavõttu, kes ühines ELi välisministritega isiklikult, arutas välisasjade nõukogu Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Dmõtro Kuleba teavitas ELi ministreid viimastest arengutest kohapeal ja toonitas, et Ukraina tegutseb praegu kahel rindel: need on sõjaline tegevus, kuna Putin püüab anda enne talve oma sõjategevusele uut hoogu ja teha presidendivalimiste kampaaniat, ja tegevus ELiga ühinemiseks.

Kõrge esindaja kinnitas, et ta on juba algatanud Ukrainaga dialoogi ja konsulteerimise ekspertidega tulevaste julgeolekualaste kohustuste üle, rõhutades vajadust, et EL mitte ainult ei annaks Ukrainale sõjalist operatiivabi, vaid tegeleks ka prognoositava pikaajalise rahastamisega.

Valdava enamiku ministrite seisukoht oli väga selge: praegu ei ole õige aeg meie toetust Ukrainale nõrgendada, vastupidi, on aeg seda suurendada ja kiirendada. Selleks peame jääma ühtseks. Peame tugevdama oma kaitsetööstust, et aidata Ukrainal endal oma kaitsetööstust arendada. Peame leppima kokku kaheksandas Euroopa rahutagamisrahastu paketis ja Euroopa rahutagamisrahastu uues 5 miljardi euro suuruses lisatoetuses.

Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Euroopa Ülemkogu peaks oma detsembri kohtumisel andma suuniseid julgeolekualaste kohustuste kohta.

Kõrge esindaja teavitas nõukogu Euroopa Komisjoniga tehtud koostööst seoses Venemaa tõkestatud varadest saadavate tuludega. Lähipäevil esitatakse nõukogule ettepanekud.

• ELi vastus Venemaa sissetungile Ukrainasse (taustteave)

Olukord Iisraelis ja seda ümbritsevas piirkonnas

Välisasjade nõukogus toimus arutelu olukorra üle Iisraelis ja seda ümbritsevas piirkonnas, võttes arvesse vaenutegevuse taasalustamist ja selle laienemist Gaza lõunaossa.

Ministrid arutasid tsiviilisikute katastroofilist olukorda Gazas ja vastuvõetamatut pantvangis hoidmist terroristide poolt.

Sellega seoses rõhutas kõrge esindaja, et inimkannatused Gazas kujutavad endast rahvusvahelisele üldsusele enneolematut väljakutset. Tsiviilohvrid moodustavad 60–70% kõigist surmajuhtumitest ja 85% elanikkonnast (ligikaudu 1,9 miljonit inimest) on riigisisesed põgenikud.

Oleme mures äärmuslastest asunike põhjustatud vägivalla pärast Jordani Läänekaldal. Samuti oleme mures selle pärast, et Iisraeli valitsus on heaks kiitnud veel 1700 elamuüksuse ehitamise Ida-Jeruusalemmas, et laiendada asundusi; seda otsust peame me rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikuks. Me mõistame selle otsuse hukka. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell

Eelnevat arvesse võttes kinnitas EL taas, et tema rahaline toetus Palestiina omavalitsusele peab jätkuma. Kõrge esindaja teatas, et ministrid tegid komisjonile täiesti selgeks, et pärast ELi abimeetme läbivaatamist, mille käigus ei leitud tõendeid ELi eeskirjade rikkumise, terrorismi rahastamise ega vihkamise ja antisemitismi õhutamise kohta, tuleks Palestiinale kiiresti eraldada ELi iga-aastane rahaline toetus.

Kõrge esindaja esitas välisasjade nõukogule rea elemente ELi tegevuse suunamiseks:

• ei Gaza tsiviilelanike sundrändele ja sektori okupeerimisele Iisraeli poolt
• jätkuv tegevus Hamasi vastu, sealhulgas piiravate meetmete kaudu
• töö selle nimel, et kehtestada piiravad meetmed Jordani Läänekaldal asuvate äärmuslastest asunike suhtes, järgides Ameerika Ühendriikide eeskuju
• ELi ÜJKP missioonide (EUPOL COPPS ja EUBAM Rafah) tõhus kasutamine kohapeal.

Kõrge esindaja teeb tihedat koostööd ELi eriesindajaga Lähis-Ida rahuprotsessis, et esitada nõukogule ettepanekud selle kohta, kuidas poliitilist protsessi jätkata, tagada Gaza juhtimine ja töötada välja kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus.

• Euroopa Liidu nimel kõrge esindaja tehtud avaldus humanitaarabipauside tegemise kohta Gazas, 12. november 2023

Sahel

Välisasjade nõukogus toimus arutelu Saheli piirkonna üle, kus olukord julgeoleku ja juhtimise seisukohast halveneb. Sõjaväehuntad tugevdavad oma võimu, piirates vabadusi ja lõhkudes demokraatlikke institutsioone ning lähenedes Venemaale.

Nõukogu võttis teadmiseks 10. detsembril toimunud Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) tippkohtumise tulemused ning kinnitas oma jätkuvat toetust ühenduse vahendamispüüdlustele.

Ministrid leppisid kokku mitmes juhtpõhimõttes, mille alusel määratletakse uuesti ELi tegevus kõnealuses piirkonnas ja kohandatakse ELi vahendeid.

Lisaks käivitas nõukogu ametlikult uue ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) algatuse, millega toetatakse Guinea lahe piirkonna Lääne-Aafrika riike (Côte d’Ivoire, Ghana, Togo ja Benin), tuginedes nende taotlusele ja kokkuleppel nendega.

• Guinea laht: nõukogu käivitas ELi julgeoleku- ja kaitsealgatuse (pressiteade, 11. detsember 2023)

Nõukogu järeldused

Nõukogu kiitis heaks järeldused ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tsiviiltegevuse kohta.

• Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika: nõukogu kiitis heaks järeldused ÜJKP tsiviiletegevuse kohta (pressiteade, 11. detsember 2023)

Mitteametlik hommikusöök Armeenia välisministriga

ELi välisasjade nõukogu pidas mitteametliku arvamuste vahetuse Armeenia välisministri Ararat Mirzojaniga ning arutas ELi ja Armeenia suhete tugevdamise võimalusi, ELi toetust Armeeniale ning Armeenia-Aserbaidžaani suhete normaliseerimise väljavaateid.

Selle tõhustatud koostöö esimese sammuna tugevdab EL oma ÜJKP tsiviilmissiooni Armeenias, suurendades oma kohalolekut 138 töötajalt 209-le, mis näitab ELi pühendumust Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise piiri stabiilsuse tagamisele.