"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Välisasjade nõukogu arutas Venemaa agressiooni Ukraina vastu pärast videokonverentsi teel toimunud Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba sõnavõttu, kes andis ELi välisministritele ülevaate kohapealsest olukorrast.
Vaatamata Venemaa jätkuvatele rünnakutele on Ukraina saavutanud olulist sõjalist edu, eelkõige Mustal merel. Sellele vaatamata on Venemaa suurendanud Ukraina tsiviilsihtmärkide vastu suunatud raketi- ja droonirünnakuid ning on jätkuvalt ohuks Euroopale.
Seetõttu keskendus nõukogu arutelu vajadusele jätkata abi, sealhulgas sõjalise toetuse andmist Ukrainale.
Ministrid nõustusid, et praegu ei ole aeg vähendada Ukrainale antavat abi. Otse vastupidi – just praegu tuleb tegutseda rohkem ja kiiremini. Pakkudes selleks rahalisi vahendeid ja sõjavarustust, õpetades välja sõdureid ja [andes] kõike, mida Ukraina vajab enda kaitsmiseks.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Ministrid arutasid vahetult enne 1. veebruariks kavandatud Euroopa Ülemkogu erakorralist kohtumist viise, kuidas aidata Ukrainat, pakkudes talle rohkem ja prognoositavat abi. Kõrge esindaja väljendas lootust, et EL suudab jõuda kokkuleppele viie miljardi euro suuruse lisatoetuse eraldamise suhtes Euroopa rahutagamisrahastust ning Ukraina abifondi loomises Ukraina kõige pakilisemate vajaduste rahuldamiseks.
Arvan, et võime öelda, et külmutatud Venemaa varade suhtes oleme saavutanud poliitilise kokkuleppe viia töö lõpule detsembris esitatud ettepaneku alusel, keskendudes tuludele või ootamatutele tuludele.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Olukord Lähis-Idas
Välisasjade nõukogus toimus arutelu olukorra üle Lähis-Idas ja sellel teemal korraldati eraldi arvamuste vahetused Iisraeli välisministri Israel Katzi, Saudi Araabia välisministri Faisal bin Farhan Al Saudi, Jordaania välisministri Ayman Safadi ja Egiptuse välisministri Sameh Shoukriga ning Araabia Riikide Liiga peasekretäri Ahmed Aboul Gheiti ja Palestiina omavalitsuse välisministri Riyad al-Malikiga.
Iisraeli välisministri Israel Katziga toimunud esimese arutelu käigus leppisid ELi ministrid kokku, et katastroofiline olukord Gazas – tsiviilisikute järjest sagedasem hukkumine, ulatuslik näljahäda, tõsised puudujäägid humanitaarabi kohaletoimetamisel ja sellele juurdepääsul ning üle 100 päeva vangistuses hoitud Iisraeli pantvangid – on absoluutne ja esmane prioriteet.
Järjest sagedasemate hukkumiste, hävingu ja raskuste põhjustamine palestiinlastele ei ole lahendus, millega kukutada Hamasi ja selle ideoloogiat. Sellega hoopis vähendatakse Iisraeli julgeolekut.
Seepärast peame kahekordistama koos rahvusvaheliste partneritega tehtavaid jõupingutusi, et leida surmatoova vastasseisu asemel lahendusi.
Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Pärast seda pidasid ELi ministrid lõunalauas rahupäeva algatuse raames arutelu oma piirkondlike partnerite Saudi Araabia, Jordaania, Egiptuse ja Araabia Riikide Liigaga.
Nad leppisid kokku vajaduses toetada UNRWAd (ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsioon Lähis-Idas) ning arutasid sõjajärgse Gaza sektori küsimust, ühiseid jõupingutusi poliitilise protsessi taaselustamiseks kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse suunas ning ettevalmistava rahukonverentsi ja tervikliku piirkondliku rahukava raames tehtud tööd.
Lisaks pidasid ELi ministrid arutelu ka Palestiina välisministri al-Malikiga, väljendades taas ELi tugevat toetust Palestiina rahvale ja Palestiina omavalitsusele.
Lõpetuseks vahetas kõrge esindaja ELi liikmesriikidega mõtteid seoses ELi-sisese aruteluga tervikliku lähenemisviisi üle Lähis-Ida rahuprotsessi taaskäivitamiseks, tuginedes rahupäeva algatuse raames tehtud tööle. Kõrge esindaja tegi eelkõige ettepaneku teha tööd ettevalmistava rahukonverentsi korraldamiseks, et käsitleda Iisraeli-Palestiina konflikti tulevikus terviklikult.
Ministrid arutasid ka järgmiseid küsimusi: käimasolev töö seoses ekstremistlike ja vägivaldsete asunike vastu suunatud sanktsioonidega Läänekaldal, jätkuvad pinged Iisraeli-Liibanoni piiril ja Punasel merel ning hiljutine vägivallatsükkel, mis on põhjustanud arvukalt tsiviilohvreid laiemas piirkonnas ja Lõuna-Aasias.
Aserbaidžaan ja Armeenia
Päevakajaliste küsimuste all käsitles välisasjade nõukogu Aserbaidžaani ja Armeenia küsimust. Nõukogu väljendas solidaarsust Prantsusmaaga seoses diplomaatide väljasaatmise ja hiljutiste meediarünnakutega. Ministrid nõustusid, et Aserbaidžaan peab jätkama Armeeniaga sisulisi rahu- ja normaliseerimiskõnelusi.
Igasugune Armeenia territoriaalse terviklikkuse rikkumine on vastuvõetamatu ja sellel on tõsised tagajärjed suhetele ELiga.
Nõukogu järeldused
Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi prioriteetide kohta ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel 2024. aastal.
Ministrid nõustusid, et praegu ei ole aeg vähendada Ukrainale antavat abi. Otse vastupidi – just praegu tuleb tegutseda rohkem ja kiiremini. Pakkudes selleks rahalisi vahendeid ja sõjavarustust, õpetades välja sõdureid ja [andes] kõike, mida Ukraina vajab enda kaitsmiseks.
