Skip to content
  • Nõukogu (välisasjad)

Välisasjade nõukogu, 20. oktoober 2025

Peamised tulemused

Venemaa Ukraina-vastane agressioon

Välisasjade nõukogu arutas Venemaa Ukraina-vastast agressiooni, olles ära kuulanud istungil isiklikult osalenud Ukraina välisministri Andri Sõbiha, kes andis ülevaate kohapealsest olukorrast, Ukraina kõige pakilisematest prioriteetidest ja käimasolevatest diplomaatilistest arengutest.

Seejärel arutas nõukogu, kuidas avaldada Venemaale veelgi enam survet, sealhulgas 19. sanktsioonipaketi kaudu.

<p>Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas</p>

Ukraina on olnud valmis tingimusteta relvarahuks juba alates veebruarist, kuid Venemaa ei ole rahust tõeliselt huvitatud. Me kõik toetame president Trumpi jõupingutusi sõda lõpetada, kuid Putin hakkab tõsiselt läbi rääkima alles siis, kui ta arvab, et on kaotamas.

<p>Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas</p>

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

Seejärel keskendus nõukogu arutelu sellele, kuidas Ukrainat nii sõjaliselt kui ka rahaliselt täiendavalt toetada, sealhulgas tõkestatud varade kasutamise kaudu, samuti seoses Venemaa hiljutiste rünnakutega energiataristu vastu ja talveks valmistumisega.

Nagu minister Sõbihalt kuulsime, sagenevad Venemaa terrorirünnakud energiavõrgu vastu. Venemaa püüab tekitada tsiviilelanikele võimalikult suurt kahju. Täna kutsusime Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekuid täiendavate meetmete kohta, et Ukraina energiajulgeolekut rohkem toetada. Samuti leppisid liikmesriigid kokku, et pöörduvad kolmandate riikide poole, et tagada varustatus remondiseadmetega ja suurendada gaasitarneid Ukrainasse.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

Pärast seda käsitles kõrge esindaja Moskva varilaevastiku küsimust, teatades Euroopa jõulisematest vastumeetmetest ja paremast koordineerimisest.

Ühtlasi teatas kõrge esindaja nõukogule, et seni on 26 liikmesriiki lubanud astuda Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu liikmeks.

ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna suhted

Nõukogu arutas ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna suhteid ning kiitis heaks kahed järeldused, vastavalt India ning India ja Vaikse ookeani piirkonna kohta.

See piirkond on Euroopa Liidu oluline partner. Meie arvele kuulub kokku üle 70% ülemaailmsest kaubavahetusest ja teenuskaubandusest. Järgmine kuu korraldame Brüsselis ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna ministrite foorumi, mis toob kokku ligikaudu 80 delegatsiooni ning on seega sel aastal üks suurimaid diplomaatilisi kohtumisi Euroopas. See kajastab meie pühendumust teha partneritega kaubanduse, tehnoloogia ja julgeoleku valdkonnas tihedamat koostööd.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

Olukord Lähis-Idas

Välisasjade nõukogu vahetas arvamusi Lähis-Idas valitseva olukorra üle, pidades silmas kokkulepet president Trumpi 29. septembril esitatud Gaza konflikti lõpetamise ulatusliku kava esimese etapi kohta ning kokkulepet alustada 10. oktoobril selle rakendamise esimest etappi, mis hõlmab relvarahu.

Rääkides Lähis-Idast, siis Gazas pandi relvarahu äsja esimest korda tõsiselt proovile. Hamasi rünnakud Palestiina tsiviilelanike vastu ja desarmeerumisest keeldumine muudavad relvarahu üha ebakindlamaks. EL on Palestiina omavalitsuse suurim rahaline toetaja ja Gaza suurim humanitaarabi andja. Meie piirihaldamise abimissioon on siirmisvalmis.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

Nõukogu arutas, kuidas EL saaks rahuplaani maksimaalselt toetada, sealhulgas pakkudes täiendavat valitsemis- ja taasülesehitamisalast toetust. Ministrid käsitlesid ka Euroopa Komisjoni kavandatud meetmeid seoses Iisraeliga.

Relvarahu on konteksti muutnud, see on kõigile selge. Siiski on seni, kuni me näeme tegelikke ja püsivaid muutusi kohapeal, sealhulgas seda, et Gazasse jõuab rohkem abi, sanktsioonid endiselt võimalikud.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas

Muud arutelud ja otsused

Päevakajaliste küsimuste raames käsitles kõrge esindaja Moldova Vabariigi teemat ja hiljutiste valimiste tulemusi, mis näitasid tugevat toetust Euroopa-suunalisele tulevikule. Nõukogu arutas saadud kogemusi ja leppis kokku, et käivitab algatuse, mille eesmärk on valimisvaatlusmeetodeid veelgi ajakohastada.

Kõrge esindaja käsitles olukorda Gruusias ja teavitas ministreid viimastest arengutest, sealhulgas 4. oktoobril 2025 toimunud kohalikest valimistest ja jätkuvast demokraatiast eemaldumisest. Kõrge esindaja rõhutas, et komisjon esitab käesoleva aasta lõpupoole viisanõudest vabastamise peatamise korra aruande, mis annab ministritele võimaluse kaaluda edasisi meetmeid.

Nõukogule anti teavet Sudaanis valitseva olukorra kohta ja nõukogu kiitis heaks riigis valitsevat olukorda käsitlevad järeldused.

Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi ja ÜRO rahu- ja julgeolekualase strateegilise partnerluse täiustamise kohta: ühised prioriteedid 2025–2028.


Piirkondadevahelist julgeolekut ja ühendatust käsitlev ministrite kohtumine

Pärast välisasjade nõukogu istungit kutsus kõrge esindaja koos volinike Kosi ja Síkelaga kokku piirkondadevahelist julgeolekut ja ühendatust käsitleva ministrite kohtumise.

Kohtumisel osalesid ELi, idapartnerluse, Musta mere piirkonna ja Kesk-Aasia riikide ministrid, et ühiselt edendada piirkondadevahelist ühendatust käsitlevat tegevuskava ja tugevdada piirkondlikku stabiilsust.

Ministrite kohtumine koosnes kahest osast: ühel käsitleti ELi liikmesriikide, Armeenia, Aserbaidžaani, Moldova Vabariigi, Türgi ja Ukraina osalusel julgeolekut, stabiilsust ja kerksust Musta mere piirkonnas; teisel keskenduti ELi liikmesriikide ning idapartnerluse, Musta mere piirkonna ja Kesk-Aasia riikide osalusel piirkondadevahelise ühendatuse alase koostööga seotud ühistele võimalustele ja probleemidele.

Kohtumisega seotud dokumendid

Koosolekujärgsed dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (välisasjad)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 27. oktoober 2025