"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu arutas ELi suhteid Lääne-Balkaniga pärast mitteametlikku hommikusööki kuue Lääne-Balkani partneri välisministriga.
Nõukogu pidas ulatusliku arutelu aktuaalsete küsimuste üle, sealhulgas peamiste geopoliitiliste arengute üle, ühise huvi üle edendada piirkonnas stabiilsust ja julgeolekut ning koostöö üle ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) küsimustes.
ELi ministrid leppisid kokku, et EL jätkab koostööd piirkonnaga enne 5. juuni 2026. aasta tippkohtumist, astudes samal ajal konkreetseid samme koostöö süvendamiseks välis-, julgeoleku- ja kaitseküsimustes. See tähendab ELi täiendavat toetust hübriidohtude vastases võitluses (sealhulgas desinformatsiooni vastases võitluses), ÜVJPga kooskõla saavutamise edendamist ning töö jätkamist seoses julgeoleku- ja kaitsepartnerlustega (lisaks Albaania ja Põhja-Makedooniaga juba sõlmitud partnerlustele).
Pärast mitteametlikku arvamuste vahetust Ukraina välisministri Andri Sõbihaga, kes isiklikult kohal viibis, arutasid ELi välisministrid ka Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda.
Arutelus keskenduti toetusele, mida EL Ukrainale annab, ning käsitleti mitut aspekti: rahalist, sõjalist ja energiatoetust ning ELi julgeolekutagatisi, sealhulgas ELi Satelliidikeskuse tugevdamist, et toetada relvarahu järelevalvet ja võidelda sanktsioonidest kõrvalehoidmise vastu. Ministrid arutasid enne samal päeval toimunud Ukraina laste tagasitoomise rahvusvahelise koalitsiooni kõrgetasemelist kohtumist ka Ukraina laste tagasitoomise toetamist ning kinnitasid taas Ukraina ühinemisprotsessi geostrateegilist tähtsust.
Ukraina ELi toomine ei ole heategevus, vaid investeering meie enda julgeolekusse. Meie sõnum Putinile on selge. Ukraina tulevik Euroopas on meie jaoks olulisem kui Ukraina hävitamine Venemaa jaoks.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Seoses Venemaale avaldatava survega võttis nõukogu vastu piiravad meetmed veel 16 isiku ja seitsme üksuse suhtes, kes vastutavad Ukraina laste süstemaatilise küüditamise ja sunniviisilise ümberasustamise eest Venemaa Föderatsiooni ja ajutiselt okupeeritud aladel.
Ministrid leppisid kokku, et jätkavad tööd täiendavate piiravamate meetmete suunas, mille abil saab katkestada Venemaa tuluvood, ning arutasid rahuläbirääkimiste küsimust, mida käsitletakse samuti eelseisval välisministrite mitteametlikul kohtumisel Küprosel.
Lisaks võttis nõukogu vastu Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks loodud Euroopa Liidu nõuandemissiooni (EUAM) volituste suurendamise.
Lõunalauas arutasid ministrid olukorda Lähis-Idas, võttes arvesse viimaseid piirkonnas toimunud sündmusi.
Iraan
Nõukogu arutas vaenutegevuse olukorda Pärsia lahe piirkonnas ning käsitles ELi ja Pärsia lahe riikide vahelise koostöö tugevdamist, pidades silmas olukorra piirkondlikku eskaleerumist.
ELi ministrid nõustusid, et oluline on süvendada suhteid nii julgeoleku-, kaitse- kui ka diplomaatiliste kanalite kaudu. Ministrid olid samuti valmis tegema tööd ELi piiravate meetmete tugevdamiseks, et tagada meresõiduvabadus, ning arutasid operatsiooni ASPIDES kindlustamise võimalust.
Nõukogu vahetas arvamusi Iisraeli ja Palestiina teemal. Ministrid väljendasid sügavat muret jätkuva humanitaarkriisi pärast Gazas ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2803 kohase rahuplaani rakendamise viibimise pärast, tuletades meelde, kui oluline on säilitada rahvusvaheline tähelepanu ja osalemine kavas, ning rõhutades vajadust tagada juurdepääs humanitaarabile. Ministrid rõhutasid, kui oluline on aidata kaasa Gaza esmasele taastamisele ja toetada Palestiina omavalitsuse reformipüüdlusi.
Samuti käsitleti halvenevat olukorda Jordani Läänekaldal ja Iisraeli valitsuse poolt hiljuti vastu võetud meetmeid. Võttes eelkõige arvesse kasvavat vägivalda ja asunduste laienemist Jordani Läänekaldal ning märtsikuiste Euroopa Ülemkogu järelduste ja aprillis toimunud välisasjade nõukogu arutelude järelmeid, teatas kõrge esindaja, et ministrid jõudsid poliitilisele kokkuleppele kehtestada sihipärased sanktsioonid äärmuslike asunike ja Jordani Läänekalda asundusi toetavate üksuste suhtes. Samal ajal leppisid ministrid kokku täiendavate piiravate meetmete võtmises Hamasi juhtfiguuride vastu. Nõukogu vahetas arvamusi ka täiendavate poliitikavalikute üle, sealhulgas asundustest pärit toodete importi käsitlevate kaubandusega seotud meetmete üle.
Me väljume pikka aega kestnud poliitilisest ummikseisust. Vägivallal ja äärmuslusel on tagajärjed.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid käsitlesid samuti rasket humanitaarolukorda Liibanonis, pidades silmas Iisraeli ja Hezbollah’ vahelist jätkuvat vaenutegevust. Nad kutsusid mõlemat poolt üles pidama kinni 16. aprilli relvarahust ning kordasid, kui oluline on austada Liibanoni suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
Mitteametlik arutelu Kanada välisministriga
Ministritega ühines Kanada välisminister Anita Anand, et pidada enne Ukraina laste tagasipöördumise rahvusvahelise koalitsiooni kohtumist mitteametlik arutelu kahepoolsete suhete ja koostöö üle vastastikust huvi pakkuvates rahvusvahelistes küsimustes.
ELi välisministritele tehti ettekanne ajakohastatud põhjaliku ELi ohuanalüüsi tulemuste kohta.
Muud küsimused ja otsused
Muude küsimuste kohta said ministrid teavet
Rumeenialt seoses Rumeenia õhuruumi hiljutise rikkumisega Venemaa droonide poolt ning Euroopa poliitilise ühenduse raames korraldatud kõrgetasemelise kohtumisega vertikaalse gaasikoridori teemal
Horvaatialt seoses Dubrovnikus toimunud kolme mere algatuse tippkohtumise ja ärifoorumiga
Itaalialt ja Horvaatialt 7. mail 2026. aastal Roomas toimunud MED9++ ministrite mitteametliku kohtumise kohta, kus loodi koalitsioon eesmärgiga tagada ülemaailmne juurdepääs väetistele ja toiduga kindlustatus Hormuzi kriisi ajal
Nõukogu võttis vastu kaks otsust, millega anti luba allkirjastada ELi ja Mehhiko vaheline ajakohastatud üldine leping ning kaubanduse vaheleping.
Seoses ELi võetud kohustusega taastada suhted Süüriaga võttis nõukogu vastu otsuse, millega lõpetatakse 2011. aastal kehtestatud ELi ja Süüria vahelise koostöölepingu osaline peatamine.
Nõukogu otsustas pikendada ELi piiravaid meetmeid ELi ja selle liikmesriike ähvardavate küberrünnetega seotud osalejate vastu ühe aasta võrra kuni 18. maini 2027.
Nõukogu kiitis heaks konventsiooni, millega luuakse Ukraina kahjunõuete rahvusvaheline komisjon.
Päevakorraväliselt
Välisasjade nõukogu maikuu istungi lõpus korraldasid kõrge esindaja Kaja Kallas ja laienemisvolinik Marta Kos ELi nimel koos Ukraina välisministri Andri Sõbiha ja Kanada välisministri Anita Anandiga Ukraina laste tagasitoomise rahvusvahelise koalitsiooni kõrgetasemelise kohtumise.
Seejärel juhatas kõrge esindaja Kaja Kallas koos Süüria üleminekuvalitsuse välis- ja väljarännanute ministri Asaad Hassan al-Shaibaniga ühiselt esimest ELi ja Süüria kõrgetasemelist poliitilist dialoogi. Dialoog andis võimaluse teha edusamme ELi ja Süüria vaheliste suhete taastamisel ning teha kokkuvõte töösuundadest riigis ülemineku toetamiseks.
See on oluline signaal ELi ja Süüria vaheliste suhete normaliseerimiseks. [...] EL tegutses kiiresti, et toetada poliitilist üleminekut ja ülesehitustööd pärast Assadi režiimi langemist.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
