"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Pärast Ukraina välisministri Andri Sõbihaga videokonverentsi teel peetud mitteametlikku arvamuste vahetust arutas nõukogu Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda.
Järgnenud ministrite arutelu keskmes oli Lähis-Ida kriisi mõju Ukrainale ja Venemaa agressioonisõjale, eelkõige selle sõjalised ja energiaalased tagajärjed.
Ministrid olid selgelt seisukohal, et Ukraina on jätkuvalt Euroopa peamine julgeolekuprioriteet ning tähelepanu Ukrainale ei tohi hajuda. Kiievit tabavad droonid tabavad ka Pärsia lahe riike ning kuna Ukrainal on parimad droonikaitsevahendid, arutasime lühidalt ka seda, kuidas neid elemente kokku panna.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu arutas ka Ukraina toetamist, sealhulgas 90 miljardi euro suuruse Ukraina toetuslaenu kaudu aastateks 2026–2027, ning viise, kuidas veelgi suurendada survet Venemaale.
Euroopa säilitab sanktsioonid ja jätkab Venemaa fossiilkütuste kasutamise vähendamist. Kui soovime, et see sõda lõppeks, peab Moskval olema sõja jaoks raha vähem, mitte rohkem. Surve suurendamine Venemaa varilaevastikule on üks parimaid meie käsutuses olevaid vahendeid.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu kandis loetellu üheksa isikut, kes vastutavad 2022. aasta veebruaris ja märtsis toimunud Butša veresauna eest.
Samuti võttis nõukogu vastu täiendavad piiravad meetmed nelja isiku suhtes, kes vastutavad ELi, selle liikmesriikide ja partnerite vastu suunatud välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste eest, ning kiitis heaks järeldused ELi hübriidohtudega võitlemise suutlikkuse suurendamise kohta.
ELi välisministrid arutasid olukorda Lähis-Idas, võttes arvesse viimaseid arenguid seoses sõjaga Iraanis ja selle mõju kogu piirkonnas.
Iraan
Ministrid väljendasid sügavat muret olukorra jätkuva eskaleerumise ja laiema piirkondliku konflikti riski pärast. Nad rõhutasid, et ainus kestlik viis kriisist väljumiseks on vaenutegevuse lõpetamine, relvarahu ja naasmine diplomaatia juurde.
Ministrid arutasid ka konflikti laiemat mõju, sealhulgas riske, mis puudutavad piirkondlikku stabiilsust, ülemaailmseid kaubateid, finantsturge ja energiahindu. Erilist muret väljendati seoses mereteede turvalisusega ja vajadusega säilitada meresõiduvabadus, sealhulgas Punasel merel ja Hormuzi väinas.
Väetiste, toidu ja energia tarnimise taasalustamine läbi Hormuzi väina on kiireloomuline prioriteet. [...] EL on juba käivitanud mereoperatsioonid. Meil on ASPIDES, millel on oluline roll meresõiduvabaduse säilitamisel. Oma aruteludes soovisime selgelt seda operatsiooni tugevdada.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ühe peamise prioriteedina rõhutati ELi kodanike kaitset kõnealuses piirkonnas. Ministrid märkisid käimasolevat koordineerimist liikmesriikide vahel ning ELi vahendite kasutamist repatrieerimise ja konsulaarabi andmise hõlbustamiseks.
See ei ole Euroopa sõda, kuid Euroopa huvid on otseselt kaalul. Sõja laienedes jääb ELi prioriteediks meie kodanike kaitse.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid rõhutasid, kui oluline on toetada Iraani kodanikuühiskonda ja jätkata koostööd piirkondlike partneritega, sealhulgas Pärsia lahe piirkonna riikidega, et toetada pingete leevendamiseks tehtavaid jõupingutusi ja piirkondlikku julgeolekut.
Nõukogu otsustas kehtestada piiravad meetmed veel 16 isiku ja kolme üksuse suhtes, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Iraanis.
Ministrid käsitlesid olukorda Liibanonis, väljendades muret selle pärast, et riik võib sattuda veelgi suuremasse konflikti, ning jätkuva vaenutegevuse ja ulatusliku sundrändehumanitaartagajärgede pärast.
Ministrid rõhutasid vajadust pingeid leevendada ja kutsusid üles Hezbollahi desarmeerimisele, samal ajal kutsudes Iisraeli tungivalt üles ilmutama vaoshoitust ja hoiduma tegevustest, mis võiksid riiki veelgi rohkem destabiliseerida. Samuti rõhutasid nad Liibanoni stabiilsuse ja riigiasutuste jätkuva toetamise tähtsust.
EL annab Liibanonile 100 miljonit eurot humanitaarabi. Samuti jätkame Liibanoni relvajõudude toetamist Hezbollahi desarmeerimisel.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Gaza ja Jordani Läänekallas
Ministrid rõhutasid, et jätkuv eskaleerumine selles piirkonnas ei tohiks tähelepanu kõrvale juhtida olukorrast Gazas ja Jordani Läänekaldal. Nad väljendasid tõsist muret seoses halvenevate humanitaartingimustega Gazas ja humanitaarabi ebapiisava vooga, rõhutades vajadust tagada täielik, turvaline ja takistamatu juurdepääs humanitaarabile kooskõlas rahvusvahelise humanitaarõigusega. Samuti kordasid nad vajadust jätkata Gaza konflikti lõpetamise ulatusliku kava rakendamist kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2803.
Ministrid väljendasid samuti muret vägivalla eskaleerumise pärast Jordani Läänekaldal, sealhulgas vägivaldsete asunike rünnakute pärast, ning rõhutasid vajadust kaitsta tsiviilelanikke, tagada vastutus ja vältida olukorra edasist eskaleerumist. Nad kordasid, kui oluline on säilitada kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elujõulisus ja toetada Palestiina omavalitsuse reformipüüdlusi.
EL jätkab surve avaldamist humanitaarabi kättesaadavuse parandamiseks, pingete leevendamiseks ja ka Palestiina ametivõimude reformide toetamiseks.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid vahetasid arvamusi ELi suhete üle lõunanaabrusega, tehes kokkuvõtte 2025. aasta oktoobris käivitatud Vahemere piirkonna leppe rakendamisest.
Ministrid rõhutasid, kui oluline on tugevdada ELi partnerlust lõunanaabruse riikidega, et edendada stabiilsust, majandusarengut ja heaolu kogu Vahemere piirkonnas. Nad rõhutasid vajadust jätkata nimetatud leppe rakendamist ning saavutada konkreetsete algatuste ja projektide kaudu käegakatsutavaid tulemusi.
Enne välisasjade nõukogu istungit toimus hommikusöögi ajal mitteametlik arvamuste vahetus Euroopa julgeolekustrateegia üle.
On selge, et julgeolekukeskkond muutub kiiresti ja me ei saa reageerida üksnes erakorraliste tippkohtumiste korraldamisega. Meil on vaja pikaajalist poliitikat.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Lõunalauas ühines ministritega India välisminister Subrahmanyam Jaishankar, et pidada mitteametlik arutelu kahepoolsete suhete ja rahvusvaheliste arengute teemal.
Muud küsimused
Istungil tõstatasid Saksamaa ja Prantsusmaa küsimuse olukorra kohta Gruusias, pidades silmas välisrahastamist ja poliitilist tegevust käsitleva seadusandliku paketi hiljutist vastuvõtmist.
Eesti, Läti ja Leedu teavitasid ministreid seoses Venemaa väidetega selle kohta, et Balti riigid ei järgi rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvahelist konventsiooni.
Itaalia ja Malta teavitasid ministreid suurenevast mere- ja keskkonnaohust Vahemerel, mis on seotud Venemaa veeldatud maagaasi vedajaga Arctic Metagaz.
Muud otsused
Nõukogu võttis vastu otsuse, millega toetatakse Aafrika riike nende miinivastase tegevuse elluviimise suutlikkuse tugevdamisel, aidates kaasa miinivaba Aafrika eesmärgi saavutamisele.
Nõukogu võttis vastu piiravad meetmed kolme üksuse ja kahe isiku suhtes, kes vastutavad ELi liikmesriikide ja ELi partnerite vastu korraldatud küberrünnete eest.
