Välisasjade nõukogu, 21. aprill 2026

Peamised tulemused

Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda

Nõukogu arutas täna Venemaa Ukraina-vastast agressiooni, olles eelnevalt ära kuulanud Ukraina välisministri Andri Sõbiha videokonverentsi teel tehtud pöördumise, milles minister andis ülevaate kohapealsest olukorrast ja Ukraina kõige pakilisematest prioriteetidest.

Järgnenud ministrite arutelus keskenduti Ukraina edasisele toetamisele, sealhulgas 90 miljardi euro suuruse Ukraina toetuslaenu kaudu aastateks 2026–2027, ning viisidele, kuidas veelgi suurendada survet Venemaale, tehes seda laiaulatuslikult, sealhulgas 20. sanktsioonide paketi ja täiendavate piiravate meetmete kaudu.

Kohtumise lõpus teatas kõrge esindaja, et toetati laialdaselt edasiliikumist Euroopa julgeolekutagatiste neljanda sambaga, mis keskendub kaitsesektori reformile, küber-/hübriidrünnete vastasele võitluse toetamise suurendamisele ja demineerimispüüdlustele ning sõjaveteranide toetamisele.

Lisaks võttis nõukogu vastu piiravad meetmed veel kahe üksuse suhtes, kes vastutavad Venemaa jätkuva hübriidtegevuse, eelkõige propaganda ja desinformatsiooni eest, ning otsustas pikendada ELi piiravaid meetmeid nende suhtes, kes vastutavad tegevuse eest, mille eesmärk on destabiliseerida, kahjustada või ohustada Moldova Vabariigi suveräänsust ja sõltumatust, kuni 29. aprillini 2027.

• Venemaalt lähtuvad hübriidohud: EL kandis infomanipulatsioonide eest loetellu kaks üksust (pressiteade, .21. aprill 2026)
• Moldova Vabariik: ELi piiravate meetmete kehtivust pikendati 2027. aasta aprillini (pressiteade, 21. aprill 2026)
• Venemaa sõda Ukraina vastu (taustteave)
• ELi sõjaline toetus Ukrainale (taustteave)
• ELi solidaarsus Ukrainaga (taustteave)

Olukord Lähis-Idas

ELi välisministrid arutasid olukorda Lähis-Idas, võttes arvesse viimaseid piirkonnas toimunud sündmusi.

Liibanon

Istung algas Liibanoni Vabariigi ministrite nõukogu eesistuja Nawaf Salamiga peetud mitteametliku mõttevahetusega, kus keskenduti olukorrale riigis ja vaenutegevuse lõpetamist käsitlevale kokkuleppele Iisraeliga.

Ministrid rõhutasid konflikti humanitaartagajärgi ja toonitasid Liibanoni jätkuva toetamise tähtsust.

Iraan

Seejärel keskendusid ELi ministrid olukorrale Iraanis ja Pärsia lahe piirkonnas. Kõrge esindaja andis välisministritele ülevaate oma hiljutisest visiidist piirkonda ning toonitas, kui oluline on teha tihedat koostööd piirkondlike partneritega, et tagada julgeolek ja pingete maandamine.

Ministrid rõhutasid, kui oluline on jätkata diplomaatilisi jõupingutusi pingete vähendamiseks ja konfliktile püsiva lahenduse leidmiseks.

Kohtumise lõpus teatas kõrge esindaja, et saavutati poliitiline kokkulepe laiendada ELi sanktsioonirežiimi nii, et see hõlmaks ka neid, kes vastutavad meresõiduvabaduse rikkumise eest.

• Kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldus Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel kokku lepitud relvarahu kohta (9. aprill 2026)
• Kronoloogia – Iraan ja Lähis-Ida (taustteave)
• Iraani vastu suunatud ELi sanktsioonid (taustteave)

Iisrael ja Palestiina

Nõukogu arutas Iisraeli ja Palestiina küsimust.

Kõrge esindaja teavitas ministreid kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse elluviimise ülemaailmse liidu ja ajutise kontaktkomitee kohtumiste tulemustest, mille kaaseesistuja ta oli päev varem, ning kinnitas taas rahuplaani tõhusa rakendamise tähtsust kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2803.

Iisraeliga seoses teatas kõrge esindaja, et mõne liikmesriigi esitatud ettepaneku suhtes peatada täielikult või osaliselt ELi-Iisraeli assotsieerimisleping üksmeelt ei saavutatud.

Samuti tõstatati küsimus seoses olukorraga Jordani Läänekaldal ja ELi osalemisega ÜJKP missioonide kaudu.

• ELi seisukoht Lähis-Idas valitseva olukorra kohta (taustteave)
• ELi humanitaarabi palestiinlastele (taustteave)

Süüria

11. mail toimuvaks esimeseks ELi-Süüria poliitiliseks dialoogiks valmistudes arutas nõukogu parimaid viise, kuidas Süürias üleminekut toetada.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 20. märts 2025
• Süüria: nõukogu kiitis heaks järeldused (pressiteade, 23. juuni 2025)
• Süüria (taustteave)

Lõuna-Kaukaasia

Ministrid vahetasid arvamusi ELi suhete üle Lõuna-Kaukaasiaga, keskendudes Armeenia-Aserbaidžaani rahuprotsessis toimuvatele arengutele. Sellega seoses rõhutasid mitu ministrit, et edusammud selles protsessis annaksid sellele piirkonnale tõelist lootust ning et EL suurendab sellele protsessile oma toetust märkimisväärselt.

Välisasjade nõukogu arutas ka ELi ja Armeenia suhteid enne 4.–5. mail Jerevanis toimuvat esimest tippkohtumist ning kiitis heaks tippkohtumise eesmärgid. Nõukogu otsustas täna luua Armeenias läbiviidava ELi missiooni (EUMA) kõrvale ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames ELi partnerlusmissiooni Armeenias (EUPM Armenia), mis annab täiendava panuse jõupingutustesse suurendada Armeenia demokraatlikku vastupanuvõimet ja suutlikkust ohjata kriise.

• Armeenia: EL loob uue tsiviilmissiooni, et aidata kaasa riigi vastupanuvõime tugevdamisele (pressiteade, 21. aprill 2026)
• ELi ja Armeenia kõigi aegade esimene, 4.–5. mail 2026 toimuv tippkohtumine (pressiteade, 26. märts 2026)
• Armeenia (taustteave)

Võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja 11. märtsi Bakuu visiidi tulemusi, arutasid ministrid ELi suhteid Aserbaidžaaniga ja parameetreid ELi suhete võimalikuks taastamiseks Aserbaidžaaniga.

• Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja Aserbaidžaani Vabariigi presidendi İlham Əliyevi ühine pressiavaldus (11. märts 2026)
• Aserbaidžaan (taustteave)

Lõpetuseks vaatas nõukogu läbi olukorra Gruusias ja arutas ELi survet vastuseks jätkuvale demokraatia tagasilangusele. Kohtumise lõpus rõhutas kõrge esindaja, et märke olukorra paranemisest ei ole, ning sõnum ministritele oli selge: Gruusia valitsus peab oma tegevussuunda muutma.

• Gruusia (taustteave)

Sudaan

Pidades silmas, et konflikti algusest 15. aprillil 2023 on möödunud rohkem kui kolm aastat, arutas nõukogu sõda Sudaanis, kus jätkub võitlus Sudaani relvajõudude (SAF) ja kiirreageerimisjõudude (RSF) ning nendega seotud relvarühmituste vahel inimõiguste enneolematute rikkumiste, katastroofilise humanitaarolukorra ja maailma suurima sundrändekriisi tingimustes.

Nõukogu pidas oma Sudaani käsitleva arutelu pärast 15. aprillil 2026 Berliinis toimunud kolmandat rahvusvahelist Sudaani-teemalist konverentsi. EL korraldas selle konverentsi koos Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja Aafrika Liiduga.

EL tegi selles küsimuses avalduse, milles kinnitas oma pühendumust Sudaani ühtsusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning tõrjub kindlalt tagasi kõik ühepoolsed katsed kehtestada paralleelne valitsus, mis võiks põhjustada riigi lõhestumist.

• Sudaan: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus seoses kolm aastat kestnud sõjaga (pressiteade, 21. aprill 2026)
• Kaaskorraldaja kommünikee – rahvusvaheline Sudaani konverents Berliinis (15. aprill 2026 – Saksamaa välisministeerium)
• EL ja liikmesriigid lubasid Sudaani kriisile reageerimiseks eraldada üle 812 miljoni euro – Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonid (15. aprill 2026 – Euroopa Komisjon)
• Sudaan (taustteave)

Muud punktid ja otsused

Kohtumisel tõstatas Läti küsimuse Venemaa osalemise kohta 2026. aasta Veneetsia biennaalil.

Leedu teavitas nõukogu Valgevene ülemkohtu hiljutisest otsusest liigitada Euroopa Humanitaarülikool (EHU) „äärmuslikuks organisatsiooniks“.

Lõpetuseks andis Belgia minister nõukogule ülevaate oma lähetusest Lääne-Balkani piirkonda.

Nõukogu kiitis täna heaks järeldused „ELi energia- ja kliimadiplomaatia – suveräänsuse tugevdamine ja ülemaailmse puhtale energiale ülemineku edendamine“.

• Nõukogu kiitis heaks järeldused ELi energia- ja kliimadiplomaatia kohta (pressiteade, 21. aprill 2026)