ELi ja Lääne-Balkani Zagrebi tippkohtumine, 6. mai 2020

Peamised tulemused

ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumine korraldati COVID-19 pandeemia tõttu 6. mail 2020 videokonverentsi teel. Selle raames tulid kokku:

• ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid

• järgmise kuue Lääne-Balkani partneri juhid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Põhja-Makedoonia Vabariik ja Kosovo*

Kohtumist juhatas Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel.

Kohtumisel osalesid samuti Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen, nõukogu praeguse eesistujariigi Horvaatia peaminister Andrej Plenković, välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell, Euroopa Parlamendi president David Sassoli ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Maailmapanga, Euroopa Investeerimispanga ja piirkondliku koostöönõukogu esindajad.

Selle videokonverentsi korraldamine kakskümmend aastat pärast Zagrebi esimest tippkohtumist oli väga tähtis selleks, et leida lahendus väga olulistele väljakutsetele, millega meil tuleb üheskoos toime tulla. Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast ELi ja Lääne-Balkani Zagrebi tippkohtumist

ELi juhid võtsid vastu Zagrebi avalduse, millega ühinesid ka Lääne-Balkani partnerid.

• Zagrebi avaldus, 6. mai 2020

Euroopa perspektiiv

Tippkohtumisel kinnitasid ELi juhid taas oma ühemõttelist toetust Lääne-Balkani piirkonna Euroopa perspektiivile. EL on otsustanud tugevdada oma toetust poliitilistele, majanduslikele ja ühiskondlikele muutustele piirkonnas.

Teine oluline teema, mida me sellel tippkohtumisel täna pärastlõunal arutasime, on Lääne-Balkani partnerite väljavaated saada ELi liikmeks. Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast ELi ja Lääne-Balkani Zagrebi tippkohtumist

Lääne-Balkani partnerid kinnitasid taas, et Euroopa väljavaade on nende kindel strateegiline valik. Samuti võtsid nad uuesti kohustuse viia ellu ja tõhusalt rakendada vajalikud reformid, et võtta üle Euroopa väärtused ja põhimõtted ning tagada õigusriigi põhimõtte ülimuslikkus.

ELi juhid rõhutasid ka heanaaberlike suhete, piirkondliku stabiilsuse ja vastastikuse koostöö olulisust. See hõlmab kahepoolsete lepingute, sealhulgas Kreekaga sõlmitud Prespa kokkuleppe ja Bulgaariaga sõlmitud heanaaberlike suhete lepingu rakendamist heas usus ja reaalsete tulemustega. See puudutab ka lahenduste otsimist kahepoolsetele vaidlustele ning lisapingutusi lepituse leidmiseks.

COVID-19

EL ja Lääne-Balkan võitlevad koos koroonaviiruse ja selle tagajärgede vastu. EL toetab aktiivselt jõupingutusi, millega võidelda koroonaviiruse puhanguga ning selle mõjuga ühiskonnale ja majandusele, samal ajal kui Lääne-Balkani partnerid on andnud ELile pandeemia ajal väärtuslikku toetust:

• finantsabi: EL on koostanud Lääne-Balkanile antava üle 3,3 miljardi euro suuruse finantspaketi tervishoiusektori ning sotsiaal-majandusliku taastumise toetamiseks, mis hõlmab ka Euroopa Investeerimispanga kaudu antavat abi ja makromajanduslikku abi

• koostöö ja koordineerimine järgmisel viisil: isikukaitsevahendite ühishange ja piiranguteta kaubavoog, esmatarbekaupade kiire veo tagamine ELi ja Lääne-Balkani vaheliste roheliste koridoride kaudu, ELi poolt kontrollaine saatmine, et kontrollida koroonaviiruse testide nõuetekohast toimivust Lääne-Balkanil, ning tihe koostöö asjakohaste tervishoiuorganitega

• võitlemine väärinfo levitamise ja eriti nende kolmandatest riikidest pärit osalejate muu hübriidtegevuse vastu, kes üritavad kahjustada piirkonna Euroopa väljavaadet

• Lääne-Balkani riigijuhtide kohtumine: EL suurendab oma toetust, et aidata Lääne-Balkani riikidel COVID-19 kriisiga toime tulla, ja visandab ettepaneku pandeemiajärgse taastumise kohta (Euroopa Komisjoni pressiteade, 29. aprill 2020)
• Teabeleht ELi reageerimise kohta koroonaviiruse pandeemiale Lääne-Balkanil (Euroopa Komisjoni infograafik)

Piirkondlik koostöö

EL kutsub Lääne-Balkani juhte tungivalt üles kasutama piirkondliku koostöö potentsiaali täielikult ära majanduse kriisijärgse taastumise hõlbustamiseks, sealhulgas:

• süvendama piirkondlikku majandusintegratsiooni,
• tuginema ELi õigusnormidele ja standarditele, et tuua piirkond ja selle ettevõtted piirkondliku majanduspiirkonna kaudu ELi siseturule lähemale

Sotsiaal-majanduslik taastumine

Juhid vahetasid arvamusi tiheda koostöö uue etapi üle, mille käigus tegeleda COVID-19 kriisi märkimisväärse sotsiaal-majandusliku mõjuga.

Euroopa Komisjoni kutsutakse üles esitama piirkonna põhjalikku majandus- ja investeerimiskava, mille eesmärk on majandusi elavdada, parandades samal ajal nende konkurentsivõimet, et siduda need paremini omavahel ja ELiga.

Selle tulemusena peaks Lääne-Balkanil olema võimalik:

• täielikult põimuda ELi ühtse turuga
• luua töökohti ja ettevõtlusvõimalusi
• parandada ettevõtlus- ja investeerimiskliimat
• edendada Lääne-Balkani rohelist tegevuskava
• tugevdada digitaalmajandust ja ühendatust

• Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Lääne-Balkani toetamine COVID-19 kriisiga toimetulekul ja pandeemiajärgsel taastumisel.

Julgeoleku- ja rändeprobleemid

Tippkohtumisel osalejad arutasid ka ühiseid julgeolekualaseid väljakutseid.

Nad kutsusid üles suurendama koostööd ebaseaduslike rändevoogude peatamiseks. ELi juhid leppisid ka kokku, et suurendavad koostööd, et võidelda terrorismi ja äärmusluse, sealhulgas välisvõitlejate rahastamise, radikaliseerumise ja tagasipöördumise vastu. Osalejad leppisid kokku, et piirkonna muutumise, aga ka piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku seisukohast on väga oluline võidelda korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevusega. Samuti käsitleti vajadust seada prioriteediks energiajulgeolek ning energiaallikate ja tarneteede mitmekesistamine.

Lõpetuseks kutsusid ELi juhid oma Lääne-Balkani partnereid tungivalt üles panustama ELi missioonidesse ja viima oma seisukohad täielikult vastavusse ELi välispoliitiliste seisukohtadega.

Taustteave

16. veebruaril 2020 Brüsselis toimunud esimesel mitteametlikul kohtumisel Lääne-Balkani partneritega rõhutas eesistuja Charles Michel ELi pühendumust kõnealusele piirkonnale.

• Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt ELi ja Lääne-Balkani mitteametliku kohtumise eel

Eelmine ELi ja Lääne-Balkani piirkonna tippkohtumine toimus 17. mail 2018 Sofias Bulgaarias. See tõi kokku ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid ning kuue Lääne-Balkani partneri juhid. ELi juhid leppisid kokku Sofia deklaratsioonis, millega Lääne-Balkani partnerid on ühinenud. Samuti võeti deklaratsiooni lisana vastu Sofia prioriteetide kava ja toodi välja uued meetmed süvendatud koostööks piirkonnaga.

• ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumine Sofias, 17.5.2018

* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.