"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (siseküsimused), 13. juuni 2024
Peamised tulemused
Võitlus ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu
Eesistujariik Belgia tegi kokkuvõtte meetmetest, mida ta võttis oma eesistumisperioodil uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.
Üks olulisim saavutus oli Europoli 2024. aasta aprilli aruanne, milles kaardistatakse kõige ohtlikumad kuritegelikud võrgustikud. Tegemist on esimese sellise aruandega ja selles kirjeldatakse, kuidas kõige ohtlikumad kuritegelikud võrgustikud on organiseeritud, millises kuritegelikus tegevuses nad osalevad ning kuidas ja kus nad tegutsevad.
Nõukogu võttis täna vastu järeldused kõnealuse aruande kohta. Nendes järeldustes rõhutas nõukogu, et suure riskiga kuritegelikest võrgustikest omatavat ülevaadet on vaja veel parandada, sest see on oluline samm tõhustamaks veelgi lähenemist selliste võrgustike lõhkumisele. Järeldustes kutsutakse liikmesriike ühtlasi üles tagama, et nende õiguskaitseasutused teeksid Europoliga koostööd, et kuritegelike võrgustike kohta kogutud asjakohaseid andmeid veelgi paremini ära kasutada ja täiendavalt analüüsida. Samuti soovivad liikmesriigid, et kõige ohtlikumate kuritegelike võrgustike kaardistamine toimuks iga kahe aasta tagant.
Kodanikud vajavad kogu ELis, et nende valitsused võitleksid ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning tagaksid neile julgeoleku. Kuna tegemist on ühise väljakutsega, seadsime selle Belgia eesistumise ajal prioriteediks, ja olen uhke meie saavutatud tulemuste üle.
Nõukogu jõudis poliitilisele kokkuleppele ettepaneku suhtes pikendada rohkem kui neljale miljonile Venemaa agressioonisõja eest põgenenud ukrainlasele pakutavat ajutist kaitset 4. märtsini 2026. Nõukogu võtab oma kokkuleppe ametlikult vastu järgmiste nädalate jooksul. Ministrid juhtisid tähelepanu ka vajadusele otsida Venemaa sõja eest põgenevate inimeste toetamiseks kestlikke meetmeid.
Ajutise kaitse mehhanism käivitus 4. märtsil 2022 – vaid loetud päevad pärast seda, kui Venemaa relvajõud alustasid ulatuslikku sissetungi Ukrainasse – ning see kehtib praeguse seisuga 4. märtsini 2025.
14. mail võttis nõukogu vastu varjupaiga- ja rändeleppe. Liikmesriikidel on nüüd asjaomaste normide ellurakendamiseks aega kaks aastat.
Täna tutvustas Euroopa Komisjon ministritele oma eile vastu võetud ühist rakenduskava. Kava on üles ehitatud kümnele alustalale, mille raames keskendutakse muu hulgas ühise infosüsteemi ettevalmistamisele, solidaarsuse toimimise tagamisele ning tagasisaatmismenetluste õigluse ja tõhususe tagamisele. Komisjon esitas ka teavet liikmesriikidele kättesaadava rahalise ja operatiivtoe kohta.
Pärast rakenduskava tutvustuse ärakuulamist toonitasid paljud ministrid, et nõukogu peaks rakendusetapis jätkama poliitiliste suuniste andmisel tugeva rolli etendamist.
Varjupaiga- ja rändeleppe äsjane vastuvõtmine näitab ELi otsustavust tegeleda ebaseadusliku rände probleemiga ühiselt. Nüüd keskendume selle tagamisele, et see lepe tooks ka reaalse olukorramuutuse.
Varjupaiga- ja rändeküsimuste riigisekretär Nicole de Moor
Rändevood ida-, kesk- ja lääneosa rändeteedel (Infograafik)
Viisanõuded
Ministrid vahetasid arvamusi ELi ühise viisapoliitika tuleviku üle. Viisapoliitika on rändehaldussüsteemi lahutamatu osa. Ministrid tunnistasid, et on vaja tugevamat Euroopa vastust, võitlemaks viisareeglite ja -tingimuste ebasobiva kasutuse vastu, ning ka paremat statistikat.
Varjupaiga- ja rändelepe on vaid üks osa kogu pildist. Kaldume kõrvale vaatama tõsiasjast, et ainult umbes kolmandik varjupaigataotlustest esitatakse pärast ebaseaduslikku piiriületust.
Varjupaiga- ja rändeküsimuste riigisekretär Nicole de Moor
„Pimedusse jäämine“ on kujunemas Euroopa õiguskaitseasutuste jaoks suureks väljakutseks. Maailm muutub üha digitaalsemaks ning seejuures seisavad politsei ja kohtud silmitsi arvukate takistustega elektroonilistele tõenditele juurdepääsu küsimuses. Meie õiguskaitseasutuste volitused füüsilises maailmas peaksid kehtima ka digimaailmas.
Nõukogu istungil vahetasid ministrid arvamusi 2023. aasta juunis loodud tõhusa õiguskaitse eesmärgil andmetele juurdepääsu käsitleva kõrgetasemelise töörühma aruande üle, et anda soovitusi meetmete kohta, mille abil tegeleda õiguskaitseasutuste „pimedusse jäämise“ ohuga.
Kõnealune töörühm esitas 2024. aasta mais aruande, mis sisaldas 42 soovitust, mis olid jaotatud kolme rühma: suutlikkuse suurendamise meetmed; koostöö tööstuse ja standardiorganisatsioonidega; ning seadusandlikud meetmed.
Nõukogu tervitas esitatud soovitusi ja määras kindlaks prioriteetsed töövaldkonnad, millega tuleks tegeleda järgmisel seadusandlikul perioodil.
Võitlus laste seksuaalse väärkohtlemise vastu internetis
Eesistujariik teavitas ministreid sellest, kui kaugele on jõutud kavandatava ELi õigusaktiga, millega kehtestatakse internetiettevõtete jaoks kohustus teavitada ametiasutusi internetis nende platvormidel esinenud laste seksuaalsest väärkohtlemisest.
Seoses riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (automatiseeritud IT-süsteem lühikeseks ajaks Schengeni alale reisivate kolmandate riikide kodanike registreerimiseks) peatse, vaid mõne kuu pärast käivitamisega tegid ministrid kokkuvõtte kuritegevusega võitlemise ja piirijulgeoleku IT-süsteemide koostalitlusvõime struktuuri kasutuselevõtu protsessist. See struktuur hõlmab ka Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi ETIAS, mis peaks hakkama tööle 2025. aasta esimeses pooles.
Rootsi minister teavitas nõukogu uuest ELi julgeoleku paketist ning Portugal teavitas ministreid oma tegevusest ELi ning tema Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidest partnerite koostöö tugevdamiseks.
Eesistujariik teavitas nõukogu eelseisvast ELi ja USA justiits- ja siseküsimuste ministrite kohtumisest, mis toimub 20.–21. juunil Brüsselis. Ungari tutvustas oma 1. juulil algava eesistumisperioodi tööprogrammi.
Lisaks võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muude A-punktide nimekirjas.
