Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istung (energeetika), 4. märts 2024

Peamised tulemused

Varustuskindlus ja talveks valmisolek

Ministrid arutasid varustuskindluse olukorda ja valmistumist 2024.–2025. aasta talveks. Muu hulgas käsitleti viise, kuidas vältida nii individuaalselt kui ka kollektiivselt uusi hinnašokke ja tugevdada energiajulgeolekut, saavutades samal ajal CO₂ heite vähendamise ja Venemaa fossiilkütuste järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise eesmärgid.

Eri liikmesriigid rõhutasid, et võrkudevahelised ühendused ja hästi ühendatud energiavõrgud on olulised elemendid, et tagada kriisi ajal varustuskindlus, ning on seda veelgi enam tulevastel aastatel. Sellega seoses rõhutasid paljud vajadust eraldada piisavalt vahendeid, et tagada piiriüleste energiavõrkude areng.

Paljud ministrid kutsusid üles lõpetama järk-järgult Venemaa gaasi impordi, mitmekesistama tarnemarsruute, suurendama energiatõhusust, jätkama energiamõõdukuse jõupingutusi ja kiirendama elektrifitseerimist, mis on olulised viisid vastupanuvõime suurendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks.

• Muutused energeetika valdkonnas: kuidas ELi riigid tulid toime Venemaa põhjustatud kriisiga ja kujundavad ümber energiavarustust (teemalugu)
• Energiahinnad ja varustuskindlus (taustteave)

Sellega seoses jõudsid nad poliitilisele kokkuleppele nõukogu soovituse suhtes, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmete jätkamist. See mittesiduv vahend innustab liikmesriike jätkama jõupingutusi, et vähendada oma gaasinõudlust 15% (võrreldes võrdlusperioodiga 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022), võttes samas arvesse konkreetseid asjaolusid eri liikmesriikides.

• Gaasivarustuskindlus: liikmesriigid leppisid kokku soovituses jätkata vabatahtlikke nõudluse vähendamise meetmeid (pressiteade, 4. märts 2024)
• Nõukogu võttis ametlikult vastu gaasinõudluse 15% võrra vähendamise eesmärgi (pressiteade, 30. märts 2023)
• Nõukogu võttis vastu määruse, milles käsitletakse saabuval talvel gaasinõudluse vähendamist 15% võrra (pressiteade, 5. august 2022)

Oleme alates 2022. aastast teinud suuri edusamme, võttes ELis vastu koordineeritud meetmeid ja reageerides kiiresti energiakriisile, mille on põhjustanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Täna saavutatud poliitiline kokkulepe näitab meie pühendumust olla jätkuvalt valmis mis tahes tarnehäireteks ning tagada meie kodanikele ja tööstusele ohutu talv. Belgia energeetikaminister Tinne Van der Straeten

Paindlikkus energiasüsteemi ümberkujundamise vahendina

Ministrid vahetasid ka arvamusi paindlikkuse kui energiasüsteemi ümberkujundamise olulise vahendi üle, mis võimaldab Venemaa fossiilkütuste kasutamisest loobuda.

Nad tegid kindlaks kõige olulisemad kitsaskohad seoses paindlikkuse suurendamisega ning toetuskavade kaudu rakendatavad võimalikud stiimulid. Nad arutasid tehnilisi, regulatiivseid ja majanduslikke tõkkeid, mis takistavad kodutarbijate jaoks paindlikkuse suurendamist.

Lisaks tegid nad kindlaks, et tööstuse elektrifitseerimine ja piiriülesed ühendused on ulatuslikud vahendid paindlikkuse suurendamiseks. Kokkuvõtteks vahetasid nad arvamusi ka võimalike muudatuste üle põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate riiklikes tariifisüsteemides pärast hiljutist elektrituru reformi, et stimuleerida paindlikkust.

• Elektrituru reform (taustteave)

Päikeseenergiasektor Euroopas

Lõunalauas arutasid ministrid päikeseenergiasektori olukorda Euroopas. Nad arutasid olulist panust, mida fotoelektriline päikeseenergia võib anda selleks, et 2027. aastaks loobuda Venemaa fossiilkütuste kasutamisest (kava „REPowerEU“ kohaselt peaks see asendama 9 miljardit kuupmeetrit gaasi).

Ministrid võtsid teadmiseks selgitused, mida andsid Solar Power Europe’i ja Euroopa päikeseenergiatööstuse nõukogu esindajad. Nad kommenteerisid fotoelektrilise päikeseenergia kasutuselevõtu muljetavaldavat kiirenemist kogu Euroopas, märkides samas, et komisjoni arvates on vaja rohkem ära teha.

Ministrid toetasid laialdaselt ka selliste meetmete väljatöötamist ja rakendamist, millega toetatakse ja laiendatakse Euroopas päikeseenergia tootmist, muu hulgas keskendudes innovatsioonile ja sihipärastele enampakkumistele, samal ajal kui mitmed ministrid hoiatasid päikeseenergiaga seonduva impordi suhtes kehtestatud piiravate meetmete eest.

Muud küsimused

Muude küsimuste raames teavitas komisjon ministreid edusammudest, mida liikmesriigid on teinud 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisel.

• Pakett „Eesmärk 55“ (taustteave)
• Kliimamuutused: mida teeb EL (taustteave)

Ukraina energeetikaminister Herman Haluštšenko teavitas ministreid ka energiaalasest olukorrastUkrainas (videokonverentsi teel).

Leedu delegatsioon kutsus Euroopa Komisjoni üles analüüsima mis tahes kiireloomulisi meetmeid ja esitama vajalikud seadusandlikud ettepanekud, et kehtestada 1. jaanuar 2027 kõige hilisema tähtajana, mil viiakse lõpule Venemaalt pärit gaasi, sealhulgas veeldatud maagaasi impordi järkjärguline lõpetamine, rõhutades samas, et sellised õigusaktid peaksid andma liikmesriikidele õiguse võtta riiklikul tasandil vajalikke meetmeid, et sellest tähtajast kinni pidada.

Austria, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia energeetikaministrid andsid teavet gaasivarustuse tasakaalustusmaksu mõju ja vajaduse kohta parandada Euroopa tasandi koostööd.

Samuti võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muude A-punktide nimekirjas.