"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika)
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu istung (transport), 4. detsember 2023
Peamised tulemused
Nõukogu võttis vastu oma seisukoha (üldine lähenemisviis) maantee- ja meretranspordi ohutust käsitlevate õigusaktide pakettide osade, reisijate juhuveo sektoris vaheaegu ja puhkeperioode käsitleva muudetud määruse ning transporditeenuste kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestust käsitleva kavandatava määruse kohta.
Nõukogu võttis samuti teadmiseks eduaruande komisjoni ettepaneku kohta muuta raskesõidukite massi ja mõõtmeid käsitlevat direktiivi. Lõpetuseks teavitas eesistujariik ministreid muude seadusandlike ettepanekute menetlemise seisust.
See oli väga edukas istung: me jõudsime kokkuleppele kaheksa peamise seadusandliku ettepaneku suhtes, mis hõlmavad juhilubade reformi, piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta ja meresõiduohutuse direktiive. See võimaldab nõukogul alustada kõnelusi Euroopa Parlamendiga ja seejärel viia nende ettepanekute menetlemine lõpule enne praeguse koosseisu ametiaja lõppu.
Hispaania transpordi- ja säästva liikuvuse minister Óscar Puente
Liiklusohutus
Nõukogu võttis vastu üldise lähenemisviisi juhilubasid käsitlevate õigusaktide neljanda reformi suhtes, mille eesmärk on parandada liiklusohutust ja hõlbustada vaba liikumist. Reform hõlmab juhtimisoskuste, -teadmiste ja -teadmiste parandamist, näiteks ajakohastades sõidueksamite elemente ja kehtestades B-kategooria juhiloa jaoks kogu ELi hõlmava saatjaga sõitmise süsteemi. Samuti võetakse kasutusele meetmed ohtliku käitumise vähendamiseks, sealhulgas ajakohastatud eeskirjad füüsilise ja vaimse sobivuse kohta ning kogu ELi hõlmav algajate juhtide katseaja kava. Ettepanekuga nähakse ette ka digitaalsete juhilubade andmise võimalus koos liikmesriikide pädevate asutuste vahelise halduskoostöö raamistikuga ning nähakse ette haldusprotsesside ja -nõuete lihtsustamine.
Samuti võttis nõukogu vastu üldise lähenemisviisi liikluseeskirjade rikkumisi käsitleva piiriülese teabevahetuse suhtes, mille eesmärk on veelgi parandada liiklusohutust, laiendades direktiivi kohaldamisala muudele liiklusohutusnõuete rikkumistele, tagada, et mitteresidendist juhid järgivad liikluseeskirju teistes liikmesriikides sõites, tugevdades liikmesriikide vastastikuse abi mehhanisme, et hõlbustada asjaomase isiku tuvastamist ja liiklusnõuete rikkumise eest määratud trahvide sissenõudmist. Samuti on selle eesmärk parandada mitteresidendist juhtide põhiõiguste kaitset.
Ministrid leppisid kokku, et need õigusaktid on olulised, rõhutades nende panust ELi eesmärki viia 2050. aastaks Euroopa teedel hukkunute ja raskelt vigastatute arv peaaegu nullini. Nõukogu seisukohti kasutatakse läbirääkimisvolitustena tulevastel kõnelustel Euroopa Parlamendiga.
Nõukogu võttis vastu oma seisukoha nelja ettepaneku kohta, mis käsitlevad sadamariigi kontrolli, laevade põhjustatud reostust, lipuriigi nõuete täitmist ja meretranspordi sektoris toimunud õnnetuste uurimist, mis kõik esitati meresõiduohutuse õigusaktide paketi osana. Ettepanekute eesmärk on ajakohastada ELi meresõiduohutuse eeskirju ja vähendada laevade põhjustatud veereostust, andes ELile uued vahendid puhta ja kaasaegse laevanduse toetamiseks.
Laevaõnnetuste osas oli vaja viia need vastavusse õnnetuste uurimist käsitleva IMO koodeksiga. Lisaks laiendatakse nõukogu seisukohas direktiivi kohaldamisala väikestele kalalaevadele. Lisaks on nõukogu muudatuste eesmärk tagada laevaõnnetusi uurivate juurdlusasutuste sõltumatus ja nende järelduste konfidentsiaalsus.
Nõukogu seisukohas sadamariigi kontrolli käsitleva direktiivi kohta keskendutakse selle tagamisele, et eeskirjad oleksid kooskõlas Pariisi memorandumis kokkulepitud menetlustega, ning et need hõlmaks juba kehtivate IMO konventsioonide täiendavaid sätteid. Käsitleti ka eeskirju, mis käsitlevad kontrollide õiglast jaotust, kontrollide edasilükkamist ja juurdepääsu keelamist. Kehtestati ka suurte kalalaevade vabatahtlik kontrollikord. Tekstis tehakse ka muudatus riskiprofiilis, mille puhul nõukogu on kokku leppinud keskkonnaparameetri lisamises. Riskiprofiilis on arvesse võetud ka ILO konventsiooni rakendamise sotsiaalsete aspektidega seotud puudusi. Nõukogu seisukohas viidatakse ka elektrooniliste tunnistuste kasutamisele, julgustades neid kasutama.
Kõige keerulisem läbiräägitav õigusakt oli lipuriigi nõudeid käsitlev direktiiv. Nõukogu seisukoht sisaldab mitmeid muudatusi võrreldes komisjoni algse ettepanekuga. Seisukohaga viiakse tekst kooskõlla IMO õigusaktide rakendamise koodeksiga (III koodeks). Selles käsitletakse vajalikke inimressursse, et tagada nõuete täitmine lipuriigi ametiasutuste tasandil, komisjonile esitatavaid andmeid ning laevainfo andmebaasi vabatahtlikku kasutamist elektrooniliste tunnistuste alase teabe vahetamiseks. Nõukogu seisukoht sisaldab kontrolle, mida võib teha riskipõhise lähenemisviisi alusel. Lõpetuseks käsitletakse selles suutlikkuse suurendamist vajalike haldusülesannete täitmiseks ning see sisaldab erandeid sisemaariikidest liikmesriikidele.
Nõukogu seisukohas laevade põhjustatud reostuse direktiivi kohta kehtestatakse halduskaristuste süsteem, millega eraldatakse see direktiiv uuest keskkonnakuritegude direktiivist. Nõukogu seisukoht viib teksti veelgi rohkem kooskõlla MARPOLi konventsiooniga ja võimaldab liikmesriikidel kohandada halduskaristuste korda vastavalt oma riigisisestele õigusaktidele. Lisaks võimaldab seisukoht paindlikkust seoses registreerimis- ja aruandluskohustustega, et vältida ülemäärast halduskoormust liikmesriikides, ning võimaldab sisemaariikidest liikmesriikidel mõningaid sätteid mitte kohaldada.
Nõukogu seisukohaga kindlustatakse sektorile võrdsed tingimused, parandades samal ajal rakendamist ja jõustamist digitaliseerimise ja suurema ELi tasandi koostöö kaudu. Nende eesmärkidega täielikult nõustudes olid ministrid ühel meelel, et läbivaadatud direktiividega kehtestatakse Euroopas ohutuma ja puhtama meretranspordi lähtealused. Nõukogu seisukohti kasutatakse läbirääkimisvolitustena, et alustada kõnelusi Euroopa Parlamendiga.
Nõukogu võttis vastu oma seisukoha muudetud määruse kohta, mis käsitleb sõidukijuhtide puhkeperioode ja vaheaegu reisijate juhuveo sektoris. Uute eeskirjade eesmärk on kajastada paremini sektori olemust ja sellega seotud töökorraldust, nähes ette teatava paindlikkuse vaheaegade jaotuse ja puhkeperioodide alguse suhtes, lühendamata minimaalset tagatud puhkeaega või muutmata sõiduaja piiranguid. Ministrid rõhutasid ettepaneku sotsiaalset mõõdet, kuna elukutselised autojuhid töötavad suure surve all ning vajavad oma vaheaegade ja puhkeaja kaitset. Samuti rõhutasid nad, et selle sektori juhtide töörütm erineb kauba- või regulaarse reisijateveoga tegelevatest sõidukijuhtidest suure hooajalisuse ja erinevate sõidukauguste tõttu. Nõukogu seisukohta kasutatakse läbirääkimisvolitusena tulevastel kõnelustel Euroopa Parlamendiga.
Nõukogu võttis vastu seisukoha määruse suhtes, milles käsitletakse transporditeenuste kasvuhoonegaaside heite arvestust. Kaubaveo keskkonnahoidlikumaks muutmise õigusaktide paketi osana on eelnõu eesmärk parandada transporditeenuste kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamist ja sellealase teabe esitamist, et tarbijad saaksid valida kõige kestlikumad transpordivõimalused.
Nõukogu seisukohas on nüüd lisatud paindlikkus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, tõendatud andmete aktsepteerimine ja juba akrediteeritud tõendajad, näiteks merendussektoris ja lennunduses, järgides paketist „Eesmärk 55“ tulenevaid hiljutisi õigusakte. Lisaks peaks komisjon välja töötama vahendi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate abistamiseks. Lõpuks jätab nõukogu tekst võimaluse lisada tulevikus olelusringi jooksul tekkivad heitkogused. Nõukogu seisukohta kasutatakse läbirääkimisvolitusena, et alustada kõnelusi Euroopa Parlamendiga.
Nõukogu võttis teadmiseks eduaruande raskeveokite lubatud täismassi ja maksimaalmõõtmeid käsitleva komisjoni ettepaneku kohta, mis on samuti esitatud kaubaveo keskkonnahoidlikumaks muutmise paketi lahutamatu osana. Ettepaneku eesmärk on stimuleerida maanteetranspordisektorit investeerima heitevabadesse tehnoloogiatesse ja energiatõhusatesse lahendustesse. Ministrid olid ühel meelel, et ettepanek on oluline toetamaks transpordisektori üleminekut keskkonnahoidlikumatele lahendustele.
Eesistujariik teavitas nõukogu muude seadusandlike ettepanekute menetlemise seisust, käsitledes ettepanekut muuta määrust, milles käsitletakse ELi suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta (TEN-T), ühtse Euroopa taeva 2+ (SES2+) paketti ning direktiivi, mis käsitleb teatavate juhtimiskeeldude kehtivust kogu ELis.
Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küprose, Malta ja Portugali delegatsioon teavitasid nõukogu merekaubaveosektori mureküsimustest seoses heitkogustega kauplemise direktiivi rakendamisega.
Madalmaade ja Austria delegatsioonid käsitlesid Euroopa pilootide väsimuse probleemi.
Poola, Slovakkia ja Ungari delegatsioon annavad nõukogule teavet ELi ja Ukraina vahelise autokaubaveo lepingu mõju kohta transpordisektorile.
Itaalia delegatsioon juhtis nõukogu tähelepanu Alpi piirkonna strateegilisele rollile Euroopa transpordiühenduste tagamisel.
Belgia delegatsioon tutvustas oma prioriteete ja tööprogrammi 2024. aasta esimeseks poolaastaks.
Mitteametlik lõunasöök
Mitteametlikul lõunasöögil vahetasid ministrid arvamusi üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) taristu rahastamise üle. Ministrid olid ühel meelel, et TEN-T poliitika on peamine vahend sidusa, ühendatud ja kvaliteetse transporditaristu arendamiseks kogu ELis, tugevdades ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust sujuvate piiriüleste transpordisüsteemidega, millel ei ole puuduvaid ühendusi ega kitsaskohti. Sellega seoses uurisid ministrid, kuidas saaks Euroopa ühendamise rahastu pakkuda paremini suurimat võimalikku lisaväärtust ELi tasandil, keskendudes piiriülestele ühendustele ja pakkudes kõige tõhusamaid transpordipoliitika vahendeid Euroopas. Samuti arutasid nad Euroopa ühendamise rahastu võimalikke prioriteete tulevases mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2028–2034.
See oli väga edukas istung: me jõudsime kokkuleppele kaheksa peamise seadusandliku ettepaneku suhtes, mis hõlmavad juhilubade reformi, piiriülest teabevahetust liiklusohutusnõuete rikkumise kohta ja meresõiduohutuse direktiive. See võimaldab nõukogul alustada kõnelusi Euroopa Parlamendiga ja seejärel viia nende ettepanekute menetlemine lõpule enne praeguse koosseisu ametiaja lõppu.