ELi hiljutised poliitikameetmed kliimamuutuste valdkonnas
Kliimapööre on Euroopa Ülemkogu ja ELi nõukogu peamine prioriteet. Euroopa rohelise kokkuleppe käivitamine 2019. aasta detsembris andis uue tõuke ELi tasandi kliimapoliitikale ja kliimameetmetele.
Allpool on esitatud ülevaade kõige viimastest kliimaga seotud ELi õigusaktidest ja poliitilistest algatustest.
Pakett „Eesmärk 55“
Paketi „Eesmärk 55“ raames vaatab EL läbi oma kliima-, energia- ja transpordialased õigusnormid, et viia kehtivad õigusaktid kooskõlla ELi 2030. ja 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkidega. Pakett sisaldab muu hulgas järgmist:
- ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) läbivaatamine
- jõupingutuste jagamise määrus
- taastuvenergia direktiiv ja energiatõhususe direktiiv
- LULUCFi määrus
- määrus, millega kehtestatakse sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite normid
Euroopa kliimaseadus
Euroopa kliimaseaduse kui Euroopa rohelise kokkuleppe ühe osa eesmärk on kajastada õigusaktides eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL. ELi keskkonnaministrid jõudsid 2020. aasta detsembris kokkuleppele üldises lähenemisviisis Euroopa kliimaseadust käsitleva komisjoni ettepaneku suhtes, sealhulgas uue ELi eesmärgi suhtes vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega, järgides Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta kohtumisel antud suuniseid.
color: inherit; Nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad saavutasid 2021. aasta aprillis esialgse poliitilise kokkuleppe Euroopa kliimaseaduse suhtes. Nõukogu võttis oma esimese lugemise seisukoha vastu 2021. aasta juunis, lõpetades vastuvõtmismenetluse.
Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi siduv kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Samuti seab EL sihiks saavutada 2030. aastaks suurem CO₂ netosidumise maht.
Määrusega luuakse kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu, mis annab sõltumatut teaduslikku nõu ja annab aru ELi kliimameetmete kohta. Selles on ette nähtud, et lähiaastatel seatakse kliimaalane vahe-eesmärk 2040. aastaks.
Kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia
ELi keskkonnaministrid kiitsid 2021. aasta juunis heaks järeldused, millega kinnitatakse kliimamuutustega kohanemist käsitlev uus ELi strateegia. Strateegias esitatakse pikaajaline visioon, kuidas muuta EL 2050. aastaks kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks ja nende muutuste vältimatu mõjuga täielikult kohanenud ühiskonnaks.
Strateegias ettenähtud meetmed on järgmised:
- parem andmete kogumine ja jagamine, et parandada kliimamuutuste mõju alaste teadmiste kättesaadavust ja vahetamist
- looduspõhised lahendused, mis aitavad suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kaitsta ökosüsteeme
- kohanemise integreerimine makromajanduslikku poliitikasse
Järeldustes antakse komisjonile poliitilisi suuniseid strateegia rakendamiseks. Samuti antakse neis suuniseid ELi kohanemisteatise esitamiseks enne ÜRO kliimakonverentsiks (COP26).
- Nõukogu kinnitas kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia (pressiteade, 10. juuni 2021)
- Keskkonna nõukogu, 10. juuni 2021
Nõukogu võttis 2020. aasta aprillis vastu uue määruse, et vähendada veepuuduse ohtu põllumajandusmaa niisutamisel. Normide eesmärk on aidata Euroopal kohaneda kliimamuutuste tagajärgedega. Määrus, mis on täielikult kooskõlas ringmajandusega, hõlbustab puhastatud asulareovee kasutamist põllumajandusmaa niisutamiseks, parandades seeläbi vee kättesaadavust ja aidates vältida toidupuudust.
Transpordist tulenev CO₂ heide
2019. aasta aprillis kehtestati sõiduautode ja kaubikute jaoks rangemad heite piirnormid. Sellega sooviti tagada, et alates 2030. aastast oleks uute autode keskmine CO₂ heide 2021. aasta tasemega võrreldes väiksem:
- sõiduautod – 37,5% väiksem CO₂ heide
- kaubikud – 31% väiksem CO₂ heide
Veoautode ja muude raskeveokite piirnormid võeti vastu 2019. aasta juunis. Uute normide kohaselt peavad tootjad vähendama uute veoautode CO₂ heidet (võrreldes 2019. aasta tasemega) keskmiselt:
- 15% alates 2025. aastast
- 30% alates 2030. aastast
ELi heitkogustega kauplemise süsteem
2018. aasta veebruaris võttis EL vastu muudetud normid ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) kohta. 2005. aastal loodud süsteem on maailma esimene ja suurim CO₂-turg. Süsteemiga seatakse ülempiir selle kohta, kui palju CO₂ rasketööstus ja elektrijaamad võivad õhku paisata. Lubatud heitkoguste kogumäär jagatakse ettevõtetele lubadena, millega saab kaubelda.
2019. aasta detsembris leppisid EL ja Šveits kokku oma heitkogustega kauplemise süsteemide ühendamises. See leping on ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni jaoks vastastikku kasulik, kuna piiramise ja kauplemise süsteemide ühendamine võib suurendada heitkoguste vähendamise võimaluste kättesaadavust ja heitkogustega kauplemise kulutõhusust.
Jõupingutuste jagamine
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reguleerimisalast välja jäävate sektorite kasvuhoonegaaside heidet reguleeritakse nn jõupingutuste jagamise määrusega, millega kehtestatakse liikmesriikidele siduvad eesmärgid kasvuhoonegaaside heite iga-aastaseks vähendamiseks aastatel 2021–2030.
Määruse eesmärk on tagada, et need sektorid aitaksid kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Need sektorid hõlmavad hooneid, põllumajandust (muu heide kui CO₂), jäätmekäitlust ja transporti (välja arvatud lennundus ja rahvusvaheline meresõit).
Maakasutus ja metsandus
2018. aasta mais võeti vastu uus määrus, et parandada maa ja metsade kaitset ja majandamist. Selle määrusega lisati kliima- ja energiaraamistikku 2030 maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused.
Puhas energia
Kolm neljandikku ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest on põhjustatud energia tootmisest ja tarbimisest. EL teeb tööd energiasektori CO₂ heite vähendamiseks, mis on rohepöörde keskne element.
Nõukogu võttis 2020. aasta detsembris komisjoni ettepaneku alusel vastu järeldused avamere taastuvenergia ja vesiniku strateegiate kohta. Samal kuul toimunud mitteametlikul videokonverentsil arutasid ELi energeetikaministrid energiasüsteemide integreerimist.
ELi liikmesriigid peavad esitama oma riiklikud energia- ja kliimakavad ning neid korrapäraselt ajakohastama, et anda aru oma panustest energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärkide ning heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisse. Riiklikud energia- ja kliimakavad võeti kasutusele energialiidu strateegia raames ja esimesed kavad hõlmavad ajavahemikku 2021–2030.
Nõukogu on samuti võtnud täiendavaid poliitikameetmeid kliimamuutuste vastase võitluse ja Euroopa rohelise kokkuleppe strateegia raames. Need hõlmavad õiglase ülemineku mehhanismi, strateegiat „Talust taldrikule“, elurikkuse strateegiat ja Euroopa tööstusstrateegiat.
Juhtroll kliimamuutuste vastu võitlemisel
EL on võtnud endale kohustuse juhtida ülemaailmset kliimamuutuste vastast võitlust. ELi juhid on seadnud ambitsioonika eesmärgi muuta Euroopa kooskõlas Pariisi kokkuleppega 2050. aastaks kliimaneutraalseks. ELi liikmesriigid tahavad lähikümnenditel toimuva koostöö abil tagada, et kasvuhoonegaaside heitkogused vähendatakse miinimumini ja võetakse meetmed ülejäänud heitkoguste kompenseerimiseks.