ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine
Mida peetakse lihtsustamise all silmas?
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamine on osa ELi üldisest parema õigusloome strateegiast. EL soovib lihtsustada ja vähendada ELi õigusakte kõikjal, kus võimalik, vähendades bürokraatiat ning ettevõtjate, kodanike ja avaliku sektori asutuste regulatiivset koormust.
ÜPP lihtsustamise esimene tegevuskava avaldati 2006. aastal. Sellest ajast saadik on ÜPP lihtsustamisega pidevalt tegeletud. Lisaks on toimunud märkimisväärseid ÜPP reforme, viimati 2013. aastal. Need reformid tagavad ÜPP peab sammu põllumajandussektori ees seisvate väljakutsetega. 2013. aasta laiaulatusliku reformi kolm peamist prioriteeti:
- elujõuline toiduainetööstus
- loodusvarade säästev majandamine
- maapiirkondade tasakaalustatud areng
ELi põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan seadis ÜPP lihtsustamise oma ametiajal ELi peamiseks prioriteediks, keskendudes eelkõige ÜPP meetmete rakendamisele.
Nõukogu ülesanne on tagada liikmesriikide tagasiside arvessevõtmine ja liikmesriikide kaasamine lihtsustamisprotsessi.
Milleks on lihtsustamist vaja?
ÜPP 2013. aasta reform parandas põllumajandussektori õiguskeskkonda. See oli esimene kord, kus kasutati reformi elluviimiseks seadusandlikku tavamenetlust, kus nõukogu toimib kaasseadusandjana võrdsetel alustel koos Euroopa Parlamendiga. Kuna reformiga tehti suuri muudatusi ja see oli ulatuslik, nõudis uute normide nõuetekohane rakendamine aega ja jõupingutusi. Mõnes valdkonnas, nagu põllumajandusettevõtjatele tehtavate otsemaksete rohestamine, oli seda eriti näha, kuna valdkonnas kehtestati keskkonnahoidlikud põllumajandustavad, näiteks põllukultuuride mitmekesistamine ning ökoloogiliselt rikaste maastikuelementide ja püsirohumaa minimaalse pindala säilitamine.
ELi institutsioonid soovivad kokkulepitu ja rakendatu nüüd üle vaadata ning uurida, kus on võimalik teha parandusi lühemas või keskpikas perspektiivis, ning ka seda, mida saab teha paremini järgmisel korral. Esialgu koondatakse tähelepanu peamiselt delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele – nendele aktidele, mille abil kehtestatakse üksikasjalikud normid reformitud ÜPP rakendamiseks.
Lihtsam raamistik kõigi ÜPP osaliste jaoks peaks suurendama ELi põllumajandussektori konkurentsivõimet. Samuti hoiab ÜPP õigusaktide lihtsustamine kokku aega ja vähendab kulusid põllumajandustootjate, ettevõtjate ja riigiasutuste jaoks, kes peavad ÜPP nõudeid täitma või seda haldama, austades siiski usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.
Täpsemalt
2015. aasta alguses käivitas volinik Hogan kogu põllumajandusega seotud liidu õigustiku põhjaliku analüüsi, et teha kindlaks kõnealuse poliitika lihtsustamise võimalused. Volinik Hogan ütles pärast esialgset analüüsi, et kavatseb läbi vaadata ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid puudutavad õigusnormid ning muud põhitoetuskava aspektid, millega saaks põllumajandustootjate elu paremaks muuta. Ta viitas ka, et kaalutakse veel üle 200 täiendava komisjoni määruse lihtsustamist.
Samuti rõhutati järgmisi põhimõtteid:
- kõik uued ja töösolevad ettepanekud peaksid lihtsustamisele kaasa aitama
- ühist turukorraldust rakendavad komisjoni määrused tuleks vaadata läbi, et vähendada nende arvu
- ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid puudutavate eeskirjade läbivaatamine otsetoetuste kava alusel peaks toimuma pärast esimest kohaldamise aastat
- geograafilisi tähiseid käsitlevaid õigusnorme tuleks hoolikalt analüüsida, et tagada nende maksimaalne tõhusus ja lihtsus
Mitu liikmesriiki märkis ka, et ÜPP rohestamine kuulub lihtsustamisprioriteetide hulka.
Töö nõukogus
Nõukogu eesmärk on tagada liikmesriikide põllumajandusministrite ja delegaatide kaasamine lihtsustamisprotsessi, eelkõige seoses delegeeritud õigusaktide laiema kasutamisega reformitud ÜPP rakendamisel.
Esimene lihtsustamise alane arutelu toimus põllumajanduse ja kalanduse nõukogu ministrite istungil 15.–16. detsembril 2014. Komisjon tutvustas siis ka oma lihtsustamiskava peamisi elemente.
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 16. märtsi 2015. aasta istungil toimus ka poliitiline mõttevahetus ÜPP lihtsustamise teemal ning põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 11. mai 2015. aasta istungil võeti vastu järeldused. Nende järelduste põhitähelepanu oli suunatud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide lihtsustamise võimalustele.
- Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu, 16. märts 2015
- Nõukogu järeldused ÜPP lihtsustamise kohta, 11. mai 2015
Pärast 2015. aasta maikuud toimusid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise olukorda käsitlevad arutelud nõukogu tasandil 16. novembril 2015 ja 17. mail 2016, kui komisjon tutvustas juba võetud ning lähikuudeks planeeritud lihtsustamismeetmeid, välja arvatud rohestamise meetmed.
- Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 16. november 2015
- Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istung, 17.05.2016
- Teave komisjonilt ÜPP lihtsustamise kohta, 12. mai 2016
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 18. juuli 2016. aasta istungil esitas komisjon oma aruande rohestamise meetmete rakendamise esimese aasta kohta, mis hõlmab avaliku konsulteerimise tulemusi. Ettekandele järgnes ministrite arvamuste vahetus.
Nõukogus toimus 6. märtsil 2017 arvamuste vahetus ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle. Eelkõige vahetasid ministrid ideid, kuidas saavutada eesistujariigi dokumendis kindlaks määratud tulevase ÜPP prioriteete ning kas otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi tuleks tasakaalustada.
Lihtsustamist rõhutati üldiselt kui tulevase poliitika üldist prioriteeti, et kasutada ära ELi põllumajanduse ja maapiirkondade täielik majanduslik potentsiaal. Muud prioriteetseks peetud teemad olid järgmised:
- vastupanuvõime suurendamine
- keskkonnaprobleemidele reageerimine
- investeerimine maaelu elujõulisusse ja vastupidavusse
- põlvkonnavahetuse tagamine
- turuorientatsiooni säilitamine
- põllumajandustootjate positsiooni tugevdamine toiduainete tarneahelas