Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud
Välisinvesteeringute taustauuringuid käsitlevad ELi õigusnormid võimaldavad liikmesriikidel kontrollida ELis tehtavaid välisinvesteeringuid ning tegeleda julgeoleku või avaliku korraga seotud riskidega. Seda tehakse koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.
Mis on välismaised otseinvesteeringud?
Välismaine otseinvesteering on investeering, mille puhul investor omandab tegeliku osaluse ELi äriühingus või kontrolli ELi äriühingu üle. Välismaised otseinvesteeringud erinevad portfelliinvesteeringutest, mille puhul investor ostab äriühingu aktsiaid, ilma et ta osaleks selle äriühingu juhtimises või kontrollimises.
Sarnaselt rahvusvahelise kaubandusega aitavad välismaised otseinvesteeringud tavaliselt kaasa majanduskasvule ning võivad hõlbustada kaupade, teenuste ja kapitali piiriülest liikumist.
Välismaised otseinvesteeringud ja otseinvesteeringud välismaal
Välismaised otseinvesteeringud võivad olla kas sissetulevad (välismaised otseinvesteeringud) või väljaminevad (otseinvesteeringud välismaal). Välismaiste otseinvesteeringute puhul investeerivad välisinvestorid riiki või piirkonda ja otseinvesteeringud välismaal tähistavad investeeringuid, mille puhul investeerivad kodumaised investorid välisturgudele.
Välismaiseid otseinvesteeringuid mõõdetakse tavaliselt kahe peamise näitaja alusel: maht ja voog.
Maht
Välismaiste otseinvesteeringute maht annab ülevaate sellest, kui palju välisinvesteeringuid konkreetsel hetkel olemas on, näidates nende kumuleeritud koguväärtust.
Otseinvesteeringute maht välismaal on ELi investorite omakapitali (osalus äriühingus) ja välismaal asuvatele äriühingutele antud netolaenude väärtus.
Välismaiste otseinvesteeringute maht tähistab välisinvestorite poolt ELis asuvates äriühingutes omatud omakapitali ja neile antud netolaenude väärtust.
Voog
Välismaiste otseinvesteeringute voog on liikumise näitaja selle kohta, kui suur on uute investeeringute väärtus teataval ajavahemikul. See koosneb omakapitalitehingutest, tulu reinvesteerimisest ja äriühingutevahelistest võlatehingutest.
Välismaiste otseinvesteeringute voog on ELi suunatud uute välisinvesteeringute väärtus teataval ajavahemikul.
Otseinvesteeringute voog välismaal on nende investeeringute väärtus, mis on tehtud ELi äriühingute poolt välismaal samal ajavahemikul.
Välismaised otseinvesteeringud arvudes
EL on maailma suurim välisinvesteeringute pakkuja ja peamine välisinvesteeringute sihtkoht maailmas.
2024. aasta lõpus moodustasid EList väljaminevad investeeringud 12,34 triljonit eurot ja ELi sissetulevad investeeringud 10,59 triljonit eurot. Need arvud hõlmavad ELi-siseseid investeeringuid (kui ühe ELi liikmesriigi äriühing investeerib teise ELi liikmesriiki).
Kui võtta arvesse ainult ELi-väliseid investeeringuid, ulatusid EList väljaminevad investeeringud 9,31 triljoni euroni ja ELi sissetulevad investeeringud 7,04 triljoni euroni.
Viis peamist partnerit nii sissetulevate kui ka väljaminevate investeeringute puhul on järgmised:
- USA
- Ühendkuningriik
- Šveits
- Kaimanisaared
- Singapur
Diagramm kaheksa peamise välismaiste otseinvesteeringute suunaga:
- USA: 31%
- Ühendkuningriik: 17,5%
- Šveits: 8,9%
- Kaimanisaared: 5%
- Singapur: 3,9%
- Bermuda: 3,5%
- Kanada: 3,3%
- Jaapan: 3,3%
Diagramm, mis näitab kaheksa peamist välismaiste otseinvesteeringute suunda:
- USA: 28,7%
- Ühendkuningriik: 19,5%
- Šveits: 8,4%
- Kaimanisaared: 3%
- Singapur: 2,7%
- Bermuda: 2,6%
- Kanada 2,6%
- Jaapan: 2,5%
Eriotstarbelised üksused
Eriotstarbeline üksus on juriidiline isik – näiteks tütarettevõtja, valdusettevõtja või rahastamisvahend –, mis on asutatud või loodud riigis peamiselt finants-, maksustamise või regulatiivsetel eesmärkidel, mitte tegelikuks majandustegevuseks asjaomases riigis.
Eriotstarbelistel üksustel on välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas oluline roll. 2024. aasta lõpus moodustasid need 29% ELi välismaiste otseinvesteeringute kogumahust välismaal ja 34% ülejäänud maailma välismaiste otseinvesteeringute kogumahust ELis.
ELi investeerimiseesmärgid
EL on üks maailma kõige avatumaid investeerimiskeskkondi ja järgib välismaiste otseinvesteeringute kooskõlastatud poliitikat. Samuti peab EL läbirääkimisi kaubanduslepingutes või eraldi investeerimislepingutes sisalduvate investeerimisnormide üle ja rakendab neid.
ELi investeerimispoliitika peamised eesmärgid on järgmised:
- võrdsete võimaluste tagamine selleks, et vältida ELi ja välisinvestorite diskrimineerimist või väärkohtlemist
- investeeringute võimaldamine ELis prognoositava ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna kaudu
- kestlikku arengut ning inimõiguste, töö- ja keskkonnastandardite järgimist toetavate investeeringute soodustamine
Taustauuringute normid
EL on kehtestanud normid välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute kohta, et võimaldada liikmesriikidel kontrollida ELis tehtavaid välisinvesteeringuid ning tegeleda julgeoleku või avaliku korraga seotud riskidega. Nad teevad seda koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga.
Kogu ELi hõlmav koostöö ja teabevahetus välisinvesteeringute kohta on vajalik, sest välismaised otseinvesteeringud ühes liikmesriigis võivad ohustada julgeolekut või avalikku korda teises liikmesriigis või isegi kogu ELis.
Nõukogu võttis välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruse esimest korda vastu 5. märtsil 2019 ja norme on kohaldatud alates 2020. aasta oktoobrist. Muu hulgas loodi määrusega koostöömehhanism konkreetsete investeeringutega seotud probleemide tõstatamiseks ja arutamiseks ja kehtestati nõuded taustauuringumehhanismidele riiklikul tasandil ning võimaldati komisjonil esitada arvamusi investeeringute kohta, mis ohustavad rohkem kui ühe liikmesriigi julgeolekut.
Selleks et paremini reageerida kasvavatest geopoliitilistest pingetest ja tehnoloogia arengust tulenevatele probleemidele, säilitades samal ajal ELi positsiooni maailma ühe kõige avatuma investeerimisvaldkonnana, esitas komisjon 2024. aastal ettepaneku parandada välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute norme. Tuginedes uuringule, mille käigus vaadati läbi 1200 ajavahemikus 2021–2024 tehtud välismaist otseinvesteeringut, nähakse uute normidega ette järgmist:
- tagatakse, et kõigil liikmesriikidel on olemas taustauuringumehhanism koos ühtlustatumate riigisiseste normidega
- laiendatakse ELi taustauuringuid, et hõlmata ka selliste ELi investorite investeeringud, kes on kolmanda riigi isiku või ettevõtte kontrolli all
2026. aasta juunis võttis nõukogu muudetud määruse ametlikult vastu. Muu hulgas kehtestatakse uute normidega minimaalne valdkondlik kohaldamisala, millega nõutakse kõigilt liikmesriikidelt välisinvesteeringute taustauuringute tegemist järgmistes valdkondades:
- kahesuguse kasutusega kaubad ja kaitseotstarbeline varustus
- eriti elutähtsad tehnoloogiad
- kriitiline toore
- energia-, transpordi- ja digitaristu elutähtsa teenuse osutajad
- valimistaristu
- piiratud hulk finantssüsteemi üksusi
Õigusnorme hakatakse kohaldama 18 kuud pärast läbivaadatud määruse jõustumist.
Välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute läbivaadatud kord on osa ELi strateegiast tugevdada oma majandusjulgeolekut ja kaitsta strateegilisi tööstussektoreid välisinvestorite riskantsete investeeringute eest.
Viimati läbi vaadatud: 8. september 2026
