Kuidas EL kaitseb alaealisi internetis?
Internetil on laste ja teismeliste elus kogu ELis üha olulisem roll. EL ja selle liikmesriigid teevad tööd nende kaitsmiseks veebimaailma ohtude eest.
Mida EL teeb alaealiste kaitsmiseks internetis?
EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et kaitsta alaealisi digikeskkonnas, austades ELi väärtusi ja põhimõtteid.
Mõned viimased algatused on järgmised:
- uued õigusnormid internetipõhise laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamiseks
- digiteenuste määrus, millega võideldakse kahjuliku veebisisu vastu
- kogu ELi hõlmav vanusekontrollirakendus
- järeldused turvalisema digikeskkonna kohta
Uued õigusnormid internetipõhise laste seksuaalse väärkohtlemise tõkestamiseks
ELi liikmesriikide esindajad leppisid kokku nõukogu seisukohas määruse suhtes, mis käsitleb internetipõhise laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamist ja tõkestamist. Kui uus õigusakt vastu võetakse, kehtestatakse sellega digiettevõtjatele kohustus hoida ära laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamine ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil.
Internetipõhiste teenuste osutajad peavad eemaldama sellise sisu ja blokeerima juurdepääsu sellele või – otsingumootorite puhul – eemaldama otsingutulemused. Määrusega luuakse ka uus ELi amet – laste seksuaalse väärkohtlemise vastase võitluse ELi keskus, et toetada liikmesriike ja internetipõhiste teenuste osutajaid seaduse rakendamisel.
Nõukogu ja parlament leppisid kokku ka rangemates kriminaalõiguse normides, mis käsitlevad laste seksuaalset kuritarvitamist ja ärakasutamist. Uute normide kohaselt on karistatav näiteks tasu maksmine laste seksuaalse kuritarvitamise reaalajas voogedastamisele juurdepääsu eest. Lisaks käsitatakse kuriteona tehisintellektisüsteemide projekteerimist ja kohandamist laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali tootmiseks ning selliste süsteemide levitamist. See ajakohastamine oli vajalik, arvestades süvavõltsingu ja tehisintellekti loodud kuritarvitamist kujutava materjali kasvavat kasutust.
Digiteenuste määrus: võitlus kahjuliku veebisisu avaldamise vastu
EL on võtnud vastu ka digiteenuste määruse, et aidata võidelda kahjuliku veebisisu leviku vastu, millel võib olla negatiivne mõju alaealiste vaimsele ja emotsionaalsele heaolule ja arengule.
Digiteenuste määruse kohaselt peavad digiplatvormid kehtestama meetmed kasutajate paremaks kaitsmiseks ja sellise kahjuliku sisu eemaldamiseks, nagu küberkiusamine, vaenukõne või ebaseaduslike toodete müük.
Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamisel käsitletakse ka alaealiste turvalisust internetis. Nõukogu kiitis 2025. aasta mais heaks järeldused, milles sätestatakse, millistele valdkondadele Euroopa Komisjon peaks keskenduma, hõlmates ka alaealiste kaitset.
ELi lähenemisviis vanuse kontrollimisele
EL on võtnud kasutusele Euroopa vanusekontrollirakenduse, mis aitab veebiplatvormidel kontrollida seadusekohase vanusepiiranguga saitide kasutajate vanust.
Kasutajad peavad rakenduse alla laadima, selle oma passi või isikutunnistuse abil seadistama ning kasutama seda oma vanuse tõendamiseks, kui nad soovivad saada juurdepääsu internetipõhistele teenustele. Rakendus on välja töötatud maailma kõrgeimate privaatsusstandardite kohaselt, mis võimaldab kasutajatel anonüümselt tõendada oma vanust, jagamata muid isikuandmeid.
Järeldused turvalisema digikeskkonna kohta
Nõukogu kutsus 2025. aasta juunis heaks kiidetud järeldustes üles võtma meetmeid selle tagamiseks, et lapsed ja noorukid saaksid kasutada digivahendeid ohutul ja tervislikul viisil, ohustamata seejuures oma vaimset tervist.
Meetmed on muu hulgas järgmised:
- tihe koostöö peamiste sidusrühmadega turvalisema digikeskkonna loomiseks
- teadlikkuse tõstmine nii digikeskkonnast tulenevate riskide kui kasu kohta, mida võib saada, kui digivahendite kasutamist edasi lükata või võtta neid järk-järgult kasutusele
- meedia- ja digikirjaoskuse kampaaniad laste ja noorukite jaoks
- digitoodete disaini parandamine ohutuse ja eraelu puutumatuse edendamiseks
- raporteerimismehhanismide tõhustamine, et aidata võidelda seksuaalse ärakasutamise vastu internetis
Mida alaealised internetis teevad?
Internetist on saanud kõigi, eelkõige noorte igapäevaelu keskne osa. Euroopa Komisjoni andmetel veedavad 9–15-aastased lapsed ekraanide ees ja sotsiaalmeedias keskmiselt 3 tundi päevas.
2024. aastal kasutas ELis internetti iga päev 98% 16–17-aastastest võrreldes 88%-ga kogu elanikkonnast. 16–17-aastaste kõige populaarsemad tegevused internetis on järgmised:
- kiirsõnumite vahetamine
- internetis voogedastatavate tele- või videoülekannete vaatamine
- telefoni- või videokõne
- osalemine sotsiaalvõrgustikes
- videosisu vaatamine kommerts- või videojagamisplatvormidel
- muusika kuulamine või allalaadimine
Sotsiaalmeedia on nende peamine teabeallikas poliitilistes ja sotsiaalsetes küsimustes
Euroopa Parlamendi 2024. aasta uuringust selgub, et 16–18-aastaste peamine teabeallikas poliitilistes ja sotsiaalsetes küsimustes on sotsiaalmeedia, mida nad kasutavad rohkem kui traditsioonilist meediat, nagu tele- ja veebiuudised. Seevastu 25–30-aastased eelistavad peamise teabeallikana endiselt televisiooni sotsiaalmeediale või veebiuudistele.
Joonis, millel on näidatud peamised teabeallikad poliitilistes ja sotsiaalsetes küsimustes vanuserühmades 16–18, 19–24 ja 25–30.
Sotsiaalmeedia:
mainis 45% 16–18-aastastest ja 19–24-aastastest ning 39% 25–30-aastastest.
Televisioon:
mainis 39% 16–18-aastastest, 38% 19–24-aastastest ja 41% 25–30-aastastest.
Veebiajakirjandus ja/või uudisteplatvormid:
mainis 21% 16–18-aastastest, 25% 19–24-aastastest ja 30% 25–30-aastastest.
Sõbrad, pereliikmed ja kolleegid:
mainis 29% 16–18-aastastest, 26% 19–24-aastastest ja 33% 25–30-aastastest.
Videoplatvormid:
mainis 23% 16–18-aastastest, 24% 19–24-aastastest ja 23% 25–30-aastastest.
Raadio:
mainis 13% 16–18-aastastest, 14% 19–24-aastastest ja 19% 25–30-aastastest.
Trükitud ajalehed või ajakirjad:
mainis 10% 16–18-aastastest, 12% 19–24-aastastest ja 13% 25–30-aastastest.
Ohud, millega lapsed ja teismelised digikeskkonnas kokku puutuvad
Eurostati andmetel puutus 2023. aastal 45% 16–19-aastastest ELi elanikest kokku vaenulike või alandavate veebisõnumitega. Ainuüksi nimetatud aastal anti Euroopa Komisjoni andmetel teada 1,3 miljonist laste seksuaalsest väärkohtlemisest ELis, sealhulgas rohkem kui 3,4 miljonist pildist ja videost.
Lapsed ja teismelised saavad internetist palju kasu, nagu juurdepääs teabele ja õppematerjalidele, meelelahutus ja võimalus teistega suhelda. Samas tekitab see neile ka märkimisväärseid riske, millel võivad olla tõsised tagajärjed nende vaimsele ja emotsionaalsele heaolule, näiteks seksuaalne väärkohtlemine internetis, küberkiusamine või kokkupuude sobimatu sisuga.
Seksuaalne väärkohtlemine internetis
Alaealistega kontakti otsimine seksuaalse ärakasutamise eesmärgil ning laste seksuaalset ärakasutamist kujutava materjali loomine, jagamine või omamine.
Küberkiusamine
Ähvardused või valeteabe levitamine kellegi hirmutamiseks, häbistamiseks või väljavihastamiseks.
Kahjulik sisu
Vaenukõne, valeuudised või enesevigastamise propageerimine.
Mitteeakohane sisu
Pornograafia, hasartmängud või alkoholiga seotud materjal.
Sõltuvusttekitav või manipuleeriv disain
Sellised funktsioonid nagu lõputu kerimine, automaatne taasesitus ja teated „millestki ilma jäämise“ kohta, mis on loodud alaealiste tähelepanu hoidmiseks.
Kahjulikud kaubandustavad
Eksitavad reklaamid, „maksa, et võita“ süsteemid, aardelaekad (virtuaalsed esemed mängudes, mida mängijad saavad päris raha eest osta).
Küberkiusamine ja seksuaalne väärkohtlemine internetis võivad avaldada lastele ja teismelistele laastavat mõju, mille tagajärjeks on näiteks trauma, ärevus, depressioon ja enesehinnangu alanemine. Eelkõige on sihikule võetud tüdrukud, sageli alates hetkest, mil nad hakkavad digitehnoloogiat ja sotsiaalmeediat kasutama.
Võltsuudiste või mitteeakohase sisu, näiteks pornograafia või hasartmängude vaatamine võib moonutada nende ettekujutust maailmast ning arusaamist tervislikust käitumisest ja tervislikest suhetest, suurendades hirmu ja segadust.
Sõltuvusttekitavad või manipuleerivad disainielemendid, nagu lõputu kerimine või automaatne taasesitus, raskendavad lastel ja teismelistel tervislike digiharjumuste kujundamist, mis võib mõjutada nende õpitulemusi ja sotsiaalset suhtlust.
Lisaks võivad kahjulikud kaubandustavad, nagu eksitavad reklaamid või „maksa, et võita“ süsteemid, põhjustada sõltuvust ja soodustada ebatervislikke tarbimisharjumusi.
Lisateave
Digiteenuste määrus: võitlus kahjulik sisu internetis avaldamise vastu
Tehisintellektimäärus
Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine
Viimati läbi vaadatud: 4. august 2026