Skip to content

Elektrooniliste raamatute, ajalehtede ja perioodikaväljaannete käibemaksumäära vähendamine

Nõukogu on töötanud ettepanekuga muuta kehtivat ELi käibemaksudirektiivi, et võimaldada liikmesriikidel kohaldada soovi korral madalamaid käibemaksumäärasid e-väljaannetele, nagu elektroonilised raamatud, ajalehed ja perioodikaväljaanded.

Ettepaneku eelnõu on osa ELi laiemast kavast ajakohastada ELi digitaalse ühtse turu strateegia kontekstis digitaalmajanduse käibemaksu.

Nõukogu leppis ettepanekus kokku oktoobris 2018. Direktiiv võetakse vastu ilma edasise aruteluta pärast seda, kui tekst on viimistletud kõigis ametlikes keeltes.

Miks ettepanek tehti?

Enamikes ELi riikides maksustatakse e-väljaanded hariliku käibemaksumääraga (minimaalselt 15%). Füüsilisel andmekandjal väljaannete suhtes võidakse aga kohaldada tunduvalt madalamaid maksumäärasid, mis võivad mõningatel juhtudel väheneda isegi 0%ni.

Muudetud ELi käibemaksureeglid aitaksid ELil saavutada edu digitaalse ühtse turu strateegiaga ja laiemalt pidada sammu tehnoloogia arenguga digitaalmajanduses.

Muudetud direktiivi eelnõu peamised elemendid

Ettepanekuga nähakse ette muudatused praegu kehtiva ELi käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) kahes artiklis ja III lisas. Põhiliselt on muudatused seotud nende väljaannete vorminguga, mille suhtes saaks kohaldada madalamat käibemaksumäära.

Samuti on muutmisakti eelnõus täpsustatud, et „ainult muusika- ja videosisu pakkumist maksustataks jätkuvalt hariliku käibemaksumääraga“.

Ettepaneku kohaselt jääks harilik käibemaksumäär kehtima ka peamiselt muusika- või videosisust koosnevate väljaannete puhul. Liikmesriikidel oleks õigus määratleda mõiste „peamiselt“ oma riiklikes käibemaksualastes õigusaktides. See lahendus võimaldaks liikmesriikidel jätkuvalt kohaldada vähendatud käibemaksumäära nägemiskaoga inimestele suunatud audioraamatutele, -ajalehtedele ja -perioodikaväljaannetele.

Seadusandlik menetlus

Kuna direktiiv puudutab maksustamise valdkonda, kohaldatakse seadusandlikku erimenetlust. Selle menetluse kohaselt võtab õigusakti vastu nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist.