Teisese tubakasuitsu ja teiseste aerosoolidega kaasnevad terviseriskid
EL julgustab liikmesriike ajakohastama ja laiendama kehtivaid õigusakte suitsu- ja aerosoolivaba keskkonna kohta.
Tubaka tarbimine ja teisene suits
Tubakas on endiselt üks peamine enneaegse surma välditav põhjus ja vähi peamine riskitegur, sest veerand vähisurmadest ELis, Islandil ja Norras on seotud suitsetamisega.
Teisene suits, mida nimetatakse ka passiivseks suitsetamiseks, on mittesuitsetajatele tõsine terviserisk. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel võivad tubakasuitsus leiduvast 7000 ühendist vähemalt 69 põhjustada vähki ja paljud on mürgised.
Kuigi kuumutatavatest tubakatoodetest eralduvate teiseste aerosoolide tervisemõju täielik ulatus ei ole veel selge, põhjustavad need uuringute kohaselt võimalikku kahju eelkõige südame- ja kopsutervisele, sealhulgas hingamisprobleeme ja astmat.
Euroopa Komisjoni hiljutise uuringu kohaselt puutub ligikaudu 31% eurooplastest kokku teisese tubakasuitsuga kas kodus, tööl, vaba aja veetmise ajal, haridusasutustes või avalikes kohtades, samas kui peaaegu veerand (24%) ELi 15aastastest ja vanematest elanikest on suitsetajad.
2009. aasta märtsi Eurobaromeetri uuringus leiti, et ELi kodanikest 84% toetavad suitsuvabu kontoreid ja muid tööruume, 79% suitsuvabu restorane ning 61% suitsuvabu baare ja pubisid.
Suitsetamisvastaste õigusaktide kasulikkus tervisele
ELi liikmesriikide uuringud näitavad suitsetamisvastaste õigusaktide kasulikkust tervisele, nagu on kindlaks tehtud pärast suitsuvaba keskkonda käsitleva nõukogu soovituse vastuvõtmist 2009. aastal.
Seda kasulikkust näitab muu hulgas ka see, et oluliselt on vähenenud südameinfarkti esinemissagedus kogu elanikkonna hulgas (näiteks Itaalias) ning et vähenenud on haiglaravi juhud südameinfarkti ja muude ägedate koronaarhaiguste tõttu (näiteks Saksamaal ja Itaalias).
Ka Taani, Itaalia ja Malta on teatanud, et kogu elanikkonna hulgas on suremus vähenenud.
Iirimaal täheldati hingamisteede haiguste olukorra kiiret paranemist ning Rootsis seostati suitsetamisvastaseid õigusakte respiratoorsete ja sensoorsete sümptomite märkimisväärse vähenemisega, eelkõige kasiinotöötajate seas.
Malta teatas, et tänu teisese suitsuga kokkupuute vähenemisele on vähenenud kogu elanikkonna aastane suremus.
Eurooplaste turvalisuse tagamine
ELi eesmärk on paremini kaitsta kodanikke, eelkõige lapsi ja noori, teisese suitsu ja teiseste aerosoolide eest.
Nõukogu võttis 3. detsembril 2024 vastu ajakohastatud soovituse suitsu- ja aerosoolivaba keskkonna kohta, mille eesmärk on vähendada kokkupuudetkahjuliku heitega avalikus ruumis, ühistranspordis ja töökohtades.
Samuti julgustatakse liikmesriike hõlmama oma kehtivates normides ka uudsed tooted, nagu e-sigaretid ja kuumutatavad tubakatooted.
Soovituses soovitatakse liikmesriikidel:
- laiendada suitsu- ja aerosoolivaba poliitikat peamistele välialadele, sealhulgas mänguväljakutele, lõbustusparkidele ja ühistranspordijaamadele
- laiendada neid sätteid, et hõlmata uudsed tubakatooted, näiteks e-sigaretid ja kuumutatav tubakas, mida noored üha enam kasutavad
Ajakohastamine on kooskõlas Euroopa Komisjoni algatusega „Tubakavaba põlvkond 2040. aastaks“, mis on osa Euroopa vähitõrje tegevuskavast ja mille eesmärk on vähendada tubaka tarbijate määra ELis 25%-lt 2021. aastal 2040. aastaks vähem kui 5 %ni.
Teisene suits põhjustab hingamisteede ja südame-veresoonkonna probleeme
Teisese suitsuga kokku puutuvad täiskasvanud ja lapsed hingavad sisse paljusid samu kantserogeene nagu suitsetajadki.
Teisene suits võib põhjustada kopsuvähki inimestel, kes ei ole kunagi suitsetanud, ning see võib olla seotud ka muude vähkkasvajatega täiskasvanutel (nt rinnavähk) ja lastel.
Teisest suitsu sisse hingavatel inimestel on 25–30% suurem südamehaiguste risk ja kuni 16% suurem vähirisk.
WHO andmetel on igal aastal maailmas passiivse suitsetamisega seotud üle 1,2 miljoni surmajuhtumi. Peamised surmapõhjused on välja toodud alljärgneval diagrammil.
Sellel diagrammil on esitatud teisese suitsuga kokkupuutest põhjustatud surmajuhtumite koguarv aastas konkreetsete haiguste kaupa. Haigus koos sellest põhjustatud surmajuhtumite arvuga.
- südame isheemiatõbi: 414 640 surma
- insult: 280 052 surma
- krooniline obstruktiivne kopsuhaigus: 266 124 surma
- alumiste hingamisteede infektsioonid: 151 938 surma
- hingetoru, bronhi- ja kopsuvähk: 97 910 surma
- rinnavähk: 7518 surma
Teisese suitsetamise põhjustatud surmadest on rohkem kui üks neljast lapse surm.
Allpool esitatud diagrammil on kujutatud naiste, meeste ja laste (alla 15-aastased) osakaal teisese suitsu põhjustatud iga-aastastes surmajuhtumites.
Sektordiagramm näitab protsenti teisese suitsu põhjustatud surmadest:
- Naised 47%
- Lapsed 28%
- Mehed 25%
Iga neljas inimene ELis on suitsetaja
2024. aasta juunis avaldatud Eurobaromeetri uuringus tubakatarbimise kohta ELis leiti, et 24% vastanutest suitsetab sigarette, sigareid, sigarillosid või piipu, samas kui 20% enam ei suitseta ja 56% ei ole kunagi suitsetanud.
Mehed (28%) suitsetavad suurema tõenäosusega kui naised (21%), kusjuures kõige suurem on suitsetajate määr 25–39aastaste seas (32%), neile järgnevad 44–54aastased (28%) ja 15–24aastased (22%).
Suurimad suitsetajate määrad on Bulgaarias, Kreekas ja Horvaatias.
Kaardil on näidatud suitsetajate määr ELis, sealhulgas endiste suitsetajate määr.
Joonisel on esitatud suitsetamisharjumuste jaotus EL 27 riikide lõikes:
- Belgia 24% suitsetab, 20% enam ei suitseta, 56% ei ole kunagi suitsetanud
- Bulgaaria 21% suitsetab, 21% enam ei suitseta, 58% ei ole kunagi suitsetanud
- Tšehhi Vabariik 37% suitsetab, 18% enam ei suitseta, 45% ei ole kunagi suitsetanud
- Taani 23% suitsetab, 21% enam ei suitseta, 56% ei ole kunagi suitsetanud
- Saksamaa 14% suitsetab, 27% enam ei suitseta, 59% ei ole kunagi suitsetanud
- Eesti 24% suitsetab, 18% enam ei suitseta, 58% ei ole kunagi suitsetanud
- Iirimaa 25% suitsetab, 25% enam ei suitseta, 50% ei ole kunagi suitsetanud
- Kreeka 16% suitsetab, 18% enam ei suitseta, 66% ei ole kunagi suitsetanud
- Hispaania 36% suitsetab, 21% enam ei suitseta, 43% ei ole kunagi suitsetanud
- Prantsusmaa 24% suitsetab, 24% enam ei suitseta, 52% ei ole kunagi suitsetanud
- Horvaatia 27% suitsetab, 24% enam ei suitseta, 49% ei ole kunagi suitsetanud
- Itaalia 35% suitsetab, 17% enam ei suitseta, 48% ei ole kunagi suitsetanud
- Küpros 24% suitsetab, 15% enam ei suitseta, 61% ei ole kunagi suitsetanud
- Läti 29% suitsetab, 14% enam ei suitseta, 57% ei ole kunagi suitsetanud
- Leedu 33% suitsetab, 18% enam ei suitseta, 49% ei ole kunagi suitsetanud
- Luxembourg 29% suitsetab, 22% enam ei suitseta, 49% ei ole kunagi suitsetanud
- Ungari 19% suitsetab, 24% enam ei suitseta, 56% ei ole kunagi suitsetanud ja 1% ei tea
- Malta 26% suitsetab, 14% enam ei suitseta, 60% ei ole kunagi suitsetanud
- Madalmaad 22% suitsetab, 17% enam ei suitseta, 61% ei ole kunagi suitsetanud
- Austria 11% suitsetab, 34% enam ei suitseta, 55% ei ole kunagi suitsetanud
- Poola 32% suitsetab, 22% enam ei suitseta, 46% ei ole kunagi suitsetanud
- Portugal 27% suitsetab, 14% enam ei suitseta, 59% ei ole kunagi suitsetanud
- Rumeenia 21% suitsetab, 11% enam ei suitseta, 68% ei ole kunagi suitsetanud
- Sloveenia 34% suitsetab, 8% enam ei suitseta, 58% ei ole kunagi suitsetanud
- Slovakkia 24% suitsetab, 21% enam ei suitseta, 55% ei ole kunagi suitsetanud
- Soome 27% suitsetab, 19% enam ei suitseta, 54% ei ole kunagi suitsetanud
- Rootsi 15% suitsetab, 31% enam ei suitseta, 54% ei ole kunagi suitsetanud
- ELi keskmine 24% suitsetab, 21% enam ei suitseta, 56% ei ole kunagi suitsetanud ja 0,02% ei ole kindel
Uudsed tubaka- ja seonduvad tooted
Uudsed tubaka- ja seonduvad tooted nagu e-sigaretid ja kuumutatavad tubakatooted, suurendavad nikotiinisõltuvuse ohtu ja võivad soodustada traditsiooniliste tubakatoodete kasutamist.
WHO on seisukohal, et kuumutatavad tubakatooted ja e-sigaretid jäljendavad traditsioonilist tubakasuitsetamist.
Kuigi uusi tubaka- ja seonduvaid tooteid turundatakse sageli kui sigarettide ohutumaid alternatiive, sisaldavad neist eralduvad ained kahjulikke ja sõltuvust tekitavaid ühendeid ja kemikaale, näiteks nikotiini, mida kasutajad sisse hingavad.
Lisaks sellele, et nikotiin tekitab sõltuvust, võib sellel olla kahjulik mõju tervisele, sealhulgas laste ja noorukite aju arengule.
3% ELi elanikest kasutab e-sigarette
Joonisel on esitatud, kui palju vastanutest teatas e-sigarettide kasutamisest 27 ELi liikmesriigis.
Joonisel on esitatud, kui palju vastanutest teatas e-sigarettide kasutamisest 27 ELi liikmesriigis.
Andmed on jagatud järgmistesse kategooriatesse: kasutab e-sigarette, enam ei kasuta e-sigarette, on proovitud e-sigarette üks või kaks korda, ei ole kunagi kasutanud e-sigarette ja ei tea.
1. Praegused kasutajad:
- praegu kasutab kogu ELis e-sigarette keskmiselt 3% vastanutest
- e-sigarettide kasutajate osakaal on kõige suurem Iirimaal (9%) ning kõige väiksem Maltal ja Rootsis (1%)
2. Endised kasutajad:
- keskmiselt 3% vastanutest on e-sigarette kasutanud, kuid enam ei kasuta
- endiste kasutajate osakaal on kõige suurem Poolas (9%) ning kõige väiksem Rumeenias ja Sloveenias (1%)
3. On proovinud üks või kaks korda:
- keskmiselt 8% vastanutest on proovinud e-sigarette üks või kaks korda
- e-sigarette proovinute osakaal on kõige suurem Rootsis (14%) ning kõige väiksem Sloveenias (2%)
4. Ei ole kunagi kasutanud:
- enamik vastanutest (keskmiselt 85%) ei ole e-sigarette kunagi kasutanud
- mitte kunagi kasutanute osakaal on kõige väiksem Leedus (68%) ning kõige suurem Rumeenias (96%)
5. Ebakindel:
- keskmiselt 1% vastanutest ei olnud kindlad, kas nad on e-sigarette kasutanud
- ebakindlate vastanute osakaal on kõige suurem Lätis ja Leedus (5%), kuid mõnes riigis, nagu Iirimaa, ei olnudki vastajaid, kes on selles suhtes ebakindlad
2% ELi elanikest kasutab kuumutatavaid tubakatooteid
Joonisel on esitatud andmed kuumutatavate tubakatoodete kasutamise kohta ELis.
Joonisel on esitatud andmed kuumutatavate tubakatoodete kasutamise kohta ELis.
1. Praegused kasutajad
Keskmiselt 2% vastanutest kasutab praegu kuumutatavaid tubakatooteid. Kasutajate osakaalud on riigiti erinevad:
- see on kõige suurem Küprosel ja Leedus (5%) ning Hispaanias (3%)
- mõnes riigis, näiteks Saksamaal ja Sloveenias, on praeguste kasutajate osakaal väga väike või ei ole keegi seda märkinud
2. Endised kasutajad
Umbes 1% vastanutest on kuumutatavaid tubakatooteid kasutanud, kuid enam ei kasuta:
- kõige suurem osakaal on Poolas (7%)
- enamik teisi riike märkis osakaaluks 1–2%
3. On proovinud üks või kaks korda
keskmiselt 4% vastanutest on proovinud kuumutatavaid tubakatooteid vaid üks või kaks korda
- proovinute osakaal on kõige suurem Bulgaarias (10%), Hispaanias (10%) ja Leedus (9%)
- proovinute osakaal on kõige väiksem Saksamaal ja Sloveenias (1–2%)
4. Ei ole kunagi kasutanud
Suur enamik vastanutest (keskmiselt 92%) ei ole kuumutatavaid tubakatooteid kunagi kasutanud:
- see määr kõige suurem Saksamaal ja Madalmaades (96%) ning järjepidevalt üle 90% paljudes riikides, sealhulgas Eestis, Iirimaal ja Prantsusmaal.
- mitte kunagi kasutanute osakaal on kõige väiksem on Lätis (79%) ja Poolas (80%)
Ebakindel
Väike osa (1%) vastanutest kogu ELis ei ole kuumutatavate tubakatoodete kasutamise suhtes kindel:
- kasutamise suhtes ebakindlate osakaal oli kõige suurem Saksamaal (4%) ja Lätis (6%).
Viimati läbi vaadatud: 3. detsember 2024