Õhusaasteainete riiklikud heitkogused: nõukogu lepib kokku oma seisukohas uute piirmäärade kohta

Nõukogu leppis 16. detsembril 2015 kokku üldises lähenemisviisis teatavate saasteainete riiklike heitkoguste vähendamist käsitleva kavandatava direktiivi suhtes (nn heitkoguste riiklike piirmäärade uus direktiiv). Nimetatud kokkulepe, milleni jõuti keskkonna nõukogu istungil, on Euroopa Parlamendiga kõnealuse ettepaneku üle peetavate läbirääkimiste aluseks.

Selles seadusandlikus ettepanekus vaadatakse läbi teatavate õhusaasteainete heitkoguste iga-aastased piirmäärad iga riigi kohta ning kehtestatakse uued heitkoguste vähendamise kohustused aastateks 2020–2029 ja alates 2030. aastast.

Eesmärk on käsitleda täiendavalt õhusaastest tulenevaid terviseriske ja keskkonnamõjusid ning viia ELi õigusaktid kooskõlla rahvusvaheliste kohustustega (tulenevalt Göteborgi protokolli muutmisest 2012. aastal).

Saasteained

Praeguses heitkoguste riiklike piirmäärade direktiivis on riiklikud piirmäärad sätestatud neljale saasteainele (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid ja ammoniaak). Nõukogu seisukoht uue direktiivi kohta sisaldab ka piirmäärasid uue saasteaine – tahkete peenosakeste –, kuid mitte metaani jaoks, nagu esildas komisjon. Kõnealune saasteaine jäeti kohaldamisalast välja, kuna tekitab muret kattumiste pärast tulevaste kliima- ja energiaalaste meetmetega, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkogustega.

Riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused

Riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused iga saasteaine puhul aastatel 2020–2029 on identsed nii nõukogu seisukohas kui ka muudetud Göteborgi protokollis. Ent heitkoguste vähendamise kohustused alates 2030. aastast on uued. Need põhinevad iga riigi heitkoguste vähendamise potentsiaali tehnilisel hindamisel, heitkoguste riiklikel prognoosidel 2030. aasta kohta ja õhusaaste tervisemõju vähendamise eesmärgil.

Seoses komisjoni kavandatava 2025. aastaks määratud heitkoguste vahetasemega nägi nõukogu liikmesriikidele ette võimaluse järgida vähendamise puhul mittelineaarset vähendamiskava, kui see on tõhusam.

Paindlikkusmeetmed

Nõukogu tegi ettepaneku võimaldada liikmesriikidele rohkem paindlikkust. Näiteks nägi nõukogu ette võimaluse arvutada keskmised iga-aastased heitkogused kõnealuse aasta, sellele eelneva ja sellele järgneva aasta põhjal. Seda võimalust saab kasutada, kui liikmesriik ei ole mingil aastal suuteline täitma oma kohustust eriti madalate või kõrgete temperatuuride või ootamatute kõrvalekallete tõttu majandustegevuses.

Mõneks puhuks nähti ette ka võimalus kompenseerida kohustuste täitmata jätmist ühe saasteaine puhul teise saasteaine võrdväärse vähendamisega piiratud ajavahemiku jooksul.

Peale selle võidakse liikmesriiki pidada oma kohustusi täitvaks elektri- või soojusenergia varustussüsteemi erakorralise katkestuse või võimsuse vähenemise tõttu.

Kronoloogia ja edasised sammud

Komisjon esitas oma ettepaneku õhu kvaliteedi paketi osana 2013. aasta detsembris. Nõukogus toimus kaks poliitilist mõttevahetust: üks 2014. aasta juunis ja teine 2015. aasta juunis. Euroopa Parlament hääletas oma seisukoha üle kavandatava direktiivi suhtes 2015. aasta oktoobris. Nõukogu üldine lähenemisviis on aluseks läbirääkimistele Euroopa Parlamendiga eesmärgiga jõuda kokkuleppele võimalikult varsti.

Keskkonna nõukogu eesistuja, Luksemburgi minister Carole Dieschbourg ütles: „Õhusaaste mõjutab kõigi kodanike tervist. Euroopa õhu kvaliteedi parandamiseks tuleb kiiresti tegutseda. Keeruliste arutelude tulemusel jõudsime täna tasakaalustatud kompromissile, mida toetavad paljud liikmesriigid ja mis on endiselt ambitsioonikas. Me peaksime pingutama lahenduse nimel, mis arvestab direktiivi ambitsioonikusega ja teeb seda Pariisi kliimakokkuleppe vaimus.”

• Nõukogu üldine lähenemisviis direktiivi suhtes, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist
• Komisjoni ettepanek, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise kohta
• Teave puhta õhu paketi kohta