Metsa ja maa parem majandamine ELis, et aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustusi

Keskkonna nõukogu kiitis 13. oktoobril heaks oma läbirääkimisseisukoha (üldine lähenemisviis) määruse kohta, millega kehtestatakse liikmesriikidele uued arvestuseeskirjad ja siduvad kohustused, et muuta ajavahemikus 2021–2030 maa- ja metsakasutus kogu ELis säästvamaks ja kliimasõbralikumaks. Sellega tagatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine ja parem kliimakaitse.

Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) puudutab mulla, puude, taimede, biomassi ja puidu kasutamist ning sellele sektorile on iseloomulik, et lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste tekitamisele on see suuteline ka CO₂ atmosfäärist siduma.

Määrusega tagatakse, et kõiki LULUCFi sektori heitkoguseid ja seotud koguseid võetakse arvesse ELi üldises eesmärgis vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40%, nagu lepiti kokku kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030 ja nagu kohustuti tegema Pariisi kokkuleppega.

LULUCF koos muude sektoritega, mis jäävad ELi heitkogustega kauplemise süsteemist välja, peab panustama selle eesmärgi saavutamisse, vähendades 2030. aastaks heitkoguseid 30% võrreldes 2005. aasta tasemetega.

Selle üldise lähenemisviisi alusel on nõukogu valmis alustama läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, et jõuda kokkuleppele lõplikus tekstis.

Meie metsadel ja maal on suur potentsiaal leevendada kliimamuutuste mõju. Kasutagem neid targalt ja kliimasõbralikult. See määrus võimaldab kaitsta paremini meie metsi ja parandada meie loodusressursside majandamist. See on ülimalt tähtis meie planeedi jaoks ja aitab meil paremini täita Pariisis võetud kliimakohustusi. Me oleme valmis alustama parlamendiga läbirääkimisi.

Siim Kiisler, Eesti Vabariigi keskkonnaminister

Nõukogu seisukoht toetab komisjoni ettepaneku kahte põhiaspekti: ajakohastatud arvestuseeskirju, et tagada sellel perioodil kõikide heitkoguste ja seotud koguste arvessevõtmine, ning liikmesriikide kohustust, et heitkogused ei ületa seotud koguseid (nn negatiivset saldot keelav eeskiri).

Nõukogu peab sarnaselt komisjoniga tähtsaks, et iga ELi riik säilitab tasakaalu oma LULUCFi sektori koguheite ja seotud CO₂ koguste vahel, mis on saadud näiteks uue metsaistutuse või riikide metsade, põllumaade ja rohumaade paremast järelevalvest. Nõukogu on oma üldisesse lähenemisviisi lisanud samuti paindlikkusmeetmed, millega soovitakse aidata liikmesriikidel seda nõuet täita.

Nõukogu soovib siiski, et riikide metsade võrdlustasemed määrataks kindlaks võrdlusperioodi 2000–2009, mitte komisjoni pakutud perioodi 1990–2009 põhjal.

Lisaks leppis nõukogu kokku, et võetakse kasutusele uus majandatava metsamaa paindlikkusmeede, mis seisneb kompensatsioonimehhanismis mahus kuni 360 miljonit CO₂-ekvivalenttonni 10 aasta jooksul, mis vastab keskmisele iga-aastasele sidumisele aastatel 2000–2009. Peamine eesmärk on aidata neid liikmesriike, kellel võib olla raskusi negatiivset saldot keelava eeskirja täitmisel, vaatamata varastele jõupingutustele säilitada oma metsadest saadavat sidumist või seda parandada.

See mehhanism on aastatel 2021–2030 kättesaadav kõikidele liikmesriikidele. Kohaldatakse siiski teatavaid rangeid tingimusi. Näiteks peab negatiivset saldot keelav eeskiri olema täidetud kogu ELi puhul, enne kui mehhanismi saab kasutada. Sellisel viisil säilitatakse ELi kliimapoliitika ambitsioon täiel määral.

ELi riikidel on lubatud saada kompensatsiooni tingimusel, et nende metsad tekitavad endiselt sidumist, kuni varem kindlaks määratud koguses, mis on arvutatud iga liikmesriigi jaoks nende keskmise sidumise alusel ajavahemikus 2000–2009. Selle tingimusega tagatakse mehhanismi keskkonnaalane terviklikkus.

Nõukogu võttis arvesse erilisi tingimusi Soomes ja eraldas riigile ajavahemikuks 2021–2030 lisakompensatsioonina 10 miljonit CO₂-ekvivalenttonni.

Kronoloogia ja edasised sammud

Euroopa Ülemkogu leppis oma 2014. aasta oktoobri järeldustes kokku kliima- ja energiapoliitika raamistikus 2030, milles esitatakse selged suunised ELi heitkoguste vähendamiseks. Selle põhjal esitas Euroopa Komisjon ettepanekud kahe määruse kohta HKSi mittekuuluvates sektorites: LULUCF ja jõupingutuste jagamine.

Arutelud nende ettepanekute üle nõukogus on toimunud paralleelselt, kuna need on omavahel mitmes aspektis seotud. Keskkonna nõukogu pidas poliitilise mõttevahetuse 17. oktoobril 2016 ja ELi keskkonnaministritele anti ajakohastatud ülevaade olukorrast 19. detsembril 2016. Keskkonna nõukogu arutas nende eelnõude menetlemisel tehtud edusamme 2017. aasta juunis.

Euroopa Parlament võttis oma seisukoha LULUCFi kohta vastu oma täiskogu istungil 13. septembril 2017.

Täna vastu võetud üldine lähenemisviis võimaldab alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

• Üldine lähenemisviis maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust käsitleva määruse suhtes
• Komisjoni ettepanek LULUCFi kohta – originaaldokument
• Kehtiv otsus LULUCFI arvestuseeskirjade kohta