Skip to content
  • Euroopa Liidu Nõukogu
  • Pressiteade
  • 7. november 2018 16:15

EL soovib parandada avaliku teabe jagamist – nõukogu leppis kokku oma seisukohas

EL hõlbustab avaliku sektori valduses olevate andmete taaskasutamist. Liikmesriikide suursaadikud leppisid täna kokku nõukogu läbirääkimisseisukohas reformide üle, mis on osa ELi suurematest püüdlustest suurendada andmete mahtu majanduse toetamiseks ja tagada andmete suuremal määral kasutamine kõikide hüvanguks. Uued sätted soodustavad uute andmepõhiste teenuste ja tehnoloogiate, nagu tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu. Samuti aitavad need suuresti kaasa avatud andmete laiemale kättesaadavusele ELis.

Tänane kokkulepe näitab, et avalik sektor on võtnud andmete jagamises juhtrolli. Väiksematele firmadele ja iduettevõtetele käib avaliku sektori andmete ostmine sageli ülejõu, mistõttu saavad parem kättesaadavus ja madalamad kulud aidata kaasa murrangulisele innovatsioonile, millest tuleb kasu meile kõigile. Austria digiteerimise ning äri ja ettevõtluse minister Margarete Schramböck

Avaliku sektori teabe taaskasutamist käsitleva kehtiva direktiivi alusel on igasugune infosisu, mis on üldsusele kättesaadav dokumentidele juurdepääsu käsitlevate siseriiklike õigusaktide alusel, põhimõtteliselt taaskasutatav igasugusel eesmärgil, sealhulgas kommertseesmärgil.

Reformidega laiendatakse nende sätete kohaldamisala nii, et need hõlmavad tulevikus lisaks avaliku sektori asutustele ka riigi osalusega äriühingud transpordi ja kommunaalteenuste sektoris. Need sektorid ei oleks kohustatud andmeid kättesaadavaks tegema, välja arvatud juhul, kui see on nõutav riigisiseselt, kuid andmete väljastamise korral peaksid nad järgima samu põhimõtteid mis avaliku sektori asutusedki, sealhulgas neid, mis on seotud läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja ainuõiguste korraga.

Sätteid laiendatakse ka riiklikult rahastatavate teadusuuringute tulemustele, mis on juba kättesaadavad avalikes andmehoidlates. Sellised andmed tuleks muuta taaskasutatavaks, näiteks määrates kindlaks asjakohased litsentsimistingimused. Liikmesriigid peaksid samuti kehtestama riikliku avatud juurdepääsu poliitika teadusandmete kättesaadavuse toetamiseks.

Loodavate sätetega soodustatakse dünaamiliste andmete, näiteks reaalajas transpordiandmete või anduritelt või satelliitidelt saadavate ilmastikuandmete levitamist. Avaliku sektori asutused peaksid tegema sellised andmed erinevate rakendusliideste abil kättesaadavaks.

Kokkulepitud tekstis nähakse ette väärtuslike andmestute (suure sotsiaal-majandusliku mõjuga admestud) kindlakstegemine teise sammuna pärast direktiivi vastuvõtmist. Need andmestud tuleb teha tasuta kättesaadavaks kogu ELis ning need peaksid olema masinloetavad ja automaatselt ülekantavad rakendusliideste kaudu. Komisjon koostab eraldi rakendusaktis loetelu suure väärtusega andmestute konkreetsetest liikidest, mida kohaldatakse nii avaliku sektori asutuste kui ka riigi osalusega äriühingute suhtes.

Kokkuvõttes muutuvad avaliku sektori andmed odavamaks. Need saab üldjuhul kätte kas tasuta või piirkulu eest. Sätetes võetakse siiski arvesse osa avaliku sektori asutuste vajadust saada tulu ning seetõttu lubatakse neil küsida teatavatel juhtudel andmete eest piiratud tasu.

Nõukogu tekst tugevdab samuti avatud andmete kontseptsiooni. Selliste andmete all mõeldakse avatud vormingus andmeid, mis on vabalt kasutatavad ja jagatavad mis tahes eesmärgil. Selle kajastamiseks lisas nõukogu viite avatud andmetele ka ettepaneku pealkirja.

Pärast direktiivi jõustumist on liikmesriikidel aega kaks aastat, et võtta vastu siseriiklikud õigusnormid direktiivi sätete jõustamiseks. Liikmesriikidel on lubatud kehtestada direktiivis sätestatud miinimumnormidest rangemaid norme.

Arutatav direktiiv on oluline element komisjoni poolt digitaalse ühtse turu strateegia raames 2018. aasta aprillis avaldatud nn andmepaketis. See on samuti osa komisjoni tööst õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi läbivaatamisel.

Täna alaliste esindajate komitees saavutatud kokkulepe kujutab endast volitusi, mille alusel hakkab eesistujariik pidama läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, kellega ta peab jõudma kokkuleppele lõplikus tekstis. Parlament ei ole oma seisukohas veel kokku leppinud.

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Viimati läbi vaadatud: 14. jaanuar 2024