Euroopa digitaalne ühtne turg

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles käsitletakse suurt hulka küsimusi, mis on seotud ELi digitaalstrateegia rakendamisega. Järeldustes käsitletakse järgmisi valdkondi:

• ühenduvus
• digitaalsed väärtusahelad
• e-tervis
• andmemajandus
• tehisintellekt
• digiplatvormid

Tekstis rõhutatakse samuti digiülemineku mõju pandeemiaga võitlemisele ning selle olulist rolli COVID-19 järgses taastumises.

Digiüleminek aitab toime tulla praeguse tervisekriisiga, kuid on samuti oluline edasiviiv jõud majanduse taastumisel, keskkonnasäästlikus majanduskasvus ning ELi strateegilise sõltumatuse jaoks. Horvaatia mere-, transpordi- ja taristuminister ning nõukogu eesistuja Oleg Butković

• Euroopa digituleviku kujundamine – nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 9. juuni 2020)

EL kehtestab uued õigusnormid, mis tagavad ettevõtjatele läbipaistvama, õiglasema ja paremini prognoositava veebipõhise ettevõtluskeskkonna ning tõhusa süsteemi hüvitamise või parandamise taotlemiseks.

Nõukogu võttis vastu määruse, milles käsitletakse veebiplatvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid.

Määrusega hõlmatud veebiplatvormide hulgas on

• veebipõhised kauplemiskohad
• veebipõhised tarkvararakenduste poed ja/või sotsiaalmeediateenused

Hõlmatud on ka veebipõhised otsingumootorid sõltumata asukohast, tingimusel et nende kliendid on ELis asutatud ärikasutajad, kes pakuvad kaupu või teenuseid tarbijatele, kes asuvad samuti ELis.

• EL kehtestab veebiplatvormidele läbipaistvuskohustused (pressiteade, 14.6.2019)

Nõukogu võttis vastu järeldused 2020. aasta järgse suuresti digitaliseeritud Euroopa tuleviku kohta. Sellega seotud dokumendi pealkiri on „Digitaalse ja majandusliku konkurentsivõime edendamine kogu liidus ja digitaalne sidusus“.

Järeldustes rõhutatakse tugeva, konkurentsivõimelise, innovatiivse ja suuresti digitaliseeritud Euroopa peamisi prioriteete ja väljakutseid. Nendes osutatakse järgmisele:

• innovatsiooni toetamine ja Euroopa peamiste digitehnoloogiate ergutamine
• tehisintellektiga seotud eetikapõhimõtete ja -väärtuste järgimine
• Euroopa küberturvalisuse alase suutlikkuse tugevdamine
• e-oskuste parandamine
• gigabitiühiskonna arendamine, sealhulgas 5G kasutuselevõtt

Samuti toonitatakse neis vajadust suurendada sektoris töötavate naiste arvu ja võimaldada kõigil haavatavatel rühmadel saada digitaliseerimisest kasu, kedagi kõrvale jätmata.

• Digipoliitika pärast 2020. aastat – nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 7.6.2019)

EL teeb suure hulga avaliku sektori valduses olevaid andmeid kergemini kättesaadavaks, et neid oleks võimalik taaskasutada lähtematerjalina tehisintellekti, plokiahela ja muude tipptasemel digitehnoloogiate jaoks.

Nõukogu võttis täna vastu uued õigusnormid avaandmete ja avaliku sektori valduses olevate andmete taaskasutamise kohta. See peaks hoogustama ELi andmemajandust

• aidates kaasa andmepõhise ühiskonna arendamisele
• ergutades kasvu ja töökohtade loomist kõigis majandussektorites

Õigusakt avaldatakse nüüd Euroopa Liidu Teatajas. See jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist. Seejärel peavad liikmesriigid võtma õigusakti sätted kahe aasta jooksul üle oma siseriiklikusse õigusesse.

• EL edendab digitaalset innovatsiooni, suurendades avaliku sektori rahastatud andmete kättesaadavust (pressiteade, 6.6.2019)

EL ajakohastab oma autoriõiguse norme, et viia need vastavusse tänapäeva digitaalkeskkonnaga.

Selleks võttis nõukogu vastu direktiivi, mis sillutab teed tõelise digitaalse ühtse turu loomisele. Uute normidega tagatakse autorite ja esitajate piisav kaitse, avades samal ajal uusi võimalusi autoriõigusega kaitstud sisule juurdepääsu saamiseks ja selle jagamiseks internetis kogu Euroopa Liidus.

Direktiivis käsitletakse mitmesuguseid küsimusi, mida võib liigitada kolme kategooriasse:

• autoriõiguse erandite kohandamine digitaalse ja piiriülese keskkonna jaoks
• litsentsimistavade parandamine loomesisu laiema kättesaadavuse tagamiseks
• autoriõiguse seisukohast hästi toimiva turu saavutamine

Pärast direktiivi allkirjastamist ja avaldamist Euroopa Liidu Teatajas on liikmesriikidel aega 24 kuud, et uued normid oma siseriiklikku õigusesse üle võtta.

• EL kohandab autoriõiguse norme digiajastule (pressiteade, 15.4.2019)

EL toetab oma majanduse ja ühiskonna digiteerimist, luues aastateks 2021–2027 uue rahastamisprogrammi digitaalse Euroopa programm.

ELi suursaadikud kinnitasid nõukogu eesistujariigi Rumeenia ja Euroopa Parlamendi saavutatud ühise arusaamise selle ettepaneku suhtes. Selle eesmärk on edendada olulise digitehnoloogia nagu tehisintellekti rakenduste ja küberturvalisuse töövahendite laiaulatuslikku kasutuselevõttu.

Ühine arusaamine ei hõlma eelarvega seotud ja muid küsimusi, mida arutatakse ELi järgmise 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste raames.

• Digitaalse Euroopa programm: COREPER kinnitas parlamendiga saavutatud kokkuleppe (pressiteade, 13.3.2019)

EL kehtestab uued õigusnormid, mis pakuvad ettevõtjatele läbipaistvama, õiglasema ja paremini prognoositava veebiplatvormide keskkonna.

ELi suursaadikud kinnitasid 13. veebruaril Euroopa Parlamendiga saavutatud esialgse kokkuleppe määruse eelnõu suhtes, milles käsitletakse veebiplatvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid.

Määruse peamine eesmärk on luua õigusraamistik, mis tagab veebiplatvormi ärikasutajatele läbipaistvad tingimused.

• Suurem läbipaistvus äritegevuses veebiplatvormide kaudu (pressiteade, 20.2.2019)

EL ajakohastab autoriõiguse norme, et muu hulgas parandada sisu loojate õigusi, selgitada sisu jagamise platvormide õigusraamistikku ja hõlbustada e-haridust. Nõukogu eesistujariik jõudis esialgsele kokkuleppele Euroopa Parlamendiga.

• ELi autoriõiguse normide vastavusseviimine digiajastu nõuetega (pressiteade, 14.2.2019)

Suur kogus avaliku sektori käsutuses olevaid andmeid, näiteks meteoroloogilised ja keskkonnaandmed, on tulevikus kiiremini ja kergemini kättesaadavad uute toodete ja teenuste loomiseks.

Liikmesriikide suursaadikud kinnitasid nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud kokkuleppe reformi suhtes, millega ajakohastatakse ELi norme avaliku sektori andmete taaskasutamise kohta. See stimuleerib digitaalset innovatsiooni, eelkõige tehisintellekti valdkonnas.

• EL tõhustab oma andmepõhist majandust – nõukogu kiitis heaks avaliku sektori rahastatud andmete laiema taaskasutamise kokkuleppe (pressiteade, 6.2.2019)

EL on otsustanud vaadata läbi õigusnormid äriühinguõiguse valdkonnas, et kohandada need digiajastule. Eesmärk on saavutada suurem tõhusus, läbipaistvus ja õiguskindlus digitaalsete vahendite kasutamise kaudu.

Nõukogu eesistujariik saavutas esialgse kokkuleppe Euroopa Parlamendiga direktiivi eelnõu suhtes, mis hõlbustab veebipõhiste lahenduste kasutamist ettevõtete suhtluses ametiasutustega kogu ettevõte tegutsemise jooksul.

• Digiajastule kohandatud ELi äriühinguõigus (pressiteade, 4.2.2019)

EL suurendab avaliku sektori rahastatud andmete kättesaadavust ja taaskasutamist. See suurendab märkimisväärselt Euroopa andmepõhise majanduse konkurentsivõimet. Samuti ergutab see tipptehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja pilvandmetöötluse tehnoloogia arendamist.

Eesistujariik jõudis Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele uutes eeskirjades, mille eesmärk on:

• suurendada väljastatavate andmete hulka selleks, et toetada majandust ja kaasaegset andmepõhist ühiskonda
• laiendada avaandmete kasutamist ELis

Nõukogu peab esialgse ettepaneku siiski veel heaks kiitma.

• Avaliku sektori andmete laiem taaskasutamine: eesistujariik jõudis parlamendiga esialgsele kokkuleppele (pressiteade, 22.1.2019)

ELi suursaadikud kinnitasid esialgse kokkuleppe domeeni .eu haldusnormide reformi suhtes. Nõukogu eesistujariik saavutas Euroopa Parlamendiga kokkuleppe 5. detsembril.

.eu on ELi tippdomeen ja interneti domeeninimi, mille all saab iga ELis asuv isik, organisatsioon või ettevõte (ning varsti ka iga Euroopa kodanik, kes elab väljaspool ELi) registreerida oma domeeninime. Seda peetakse Euroopa internetiidentiteedi oluliseks osaks.

• ELi interneti domeeninimi .eu: nõukogu kiitis heaks kokkuleppe ajakohastatud haldamise suhtes (pressiteade, 19.12.2018)

EL astub samme veebipõhiste tele- ja raadiosaadete kättesaadavuse suurendamiseks kogu oma territooriumil. Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid tulevase direktiivi suhtes esialgse kokkuleppe.

Direktiiviga antakse mis tahes ELi liikmesriigi kasutajatele juurdepääs suuremale hulgale teistes ELi liikmesriikides toodetud veebipõhistele tele- ja raadiosaadetele. Selle saavutamiseks hõlbustatakse sellistes saadetes sisalduva autoriõigusega kaitstud materjali litsentsimist.

• Tõhusam piiriülene juurdepääs veebisisule: EL leppis kokku uutes sätetes (pressiteade, 13.12.2018)

EL ajakohastab oma äriühingu õiguse sätteid, et viia need paremini kooskõlla digiajastu eesmärkidega.

Liikmesriikide suursaadikud leppisid kokku uutes sätetes, mis hõlbustavad digitaalsete vahendite ja veebipõhiste protsesside kasutamist ettevõtete suhtluses ametiasutustega kogu ettevõte tegutsemise jooksul.

• Digiajastule kohandatud äriühinguõigus: nõukogu leppis kokku oma seisukoha (pressiteade, 5.12.2018)

EL on loomas 2021. aastal käivitatavat uut digitaalse Euroopa rahastamiskava, et toetada Euroopa ühiskonna ja majanduse digitehnoloogiale üleminekut.

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas (osalises üldises lähenemisviisis) ettepaneku kohta, mille eesmärk on olulise digitehnoloogia ulatuslik kasutuselevõtmine ja selle omaksvõtmise innustamine.

• Digitaalse Euroopa programm: nõukogu leppis kokku oma seisukohas (pressiteade, 4.12.2018)

EL kehtestab uued eeskirjad, millega luuakse ELi ettevõtjatele läbipaistvam, õiglasem ja paremini prognoositav veebiplatvormide keskkond. Nendega luuakse tõhus hüvitamise või parandamise taotlemise süsteem.

Kavandatav määrus on esimene ELi õigusakt, milles käsitletakse veebiplatvormide ja neid kasutatavate ettevõtjate vahelisi suhteid.

• Äritegevus veebiplatvormide kaudu: nõukogu leppis kokku oma seisukohas (pressiteade, 29.11.2018)

Nõukogu andis täna oma nõusoleku reformile, mis eeldatavalt kõrvaldab tõkked isikustamata andmete vabalt liikumiselt ELis.

Uued õigusnormid on mõeldud selleks, et hoogustada andmepõhist majandust ning selliste kujunemisjärgus tehnoloogiate nagu piiriüleste autonoomsete transpordisüsteemide ja tehisintellekti arendamist.

• Andmete vaba liikumine: EL võttis vastu uued normid (pressiteade, 9.11.2018)

EL hõlbustab avaliku sektori valduses olevate andmete taaskasutamist. ELi suursaadikud leppisid kokku nõukogu läbirääkimisseisukohas reformide üle, mis on osa ELi laiematest jõupingutustest suurendada majanduse toetamiseks kasutatavate andmete mahtu.

Uute õigusnormidega näiteks:

• soodustakse uute andmepõhiste tehnoloogiate, nagu tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõtmist
• aidatakse kaasa avatud andmete laiemale kättesaadavusele ELis

• EL soovib parandada avaliku teabe jagamist: nõukogu leppis kokku oma seisukohas (pressiteade, 7.11.2018)

Uute ELi normidega luuakse võrdsed tingimused traditsioonilisele televisioonile ja uutele teenustele, nagu tellitavatele ülekannetele.

Esimest korda kehtivad normid ka videojagamisplatvormide suhtes, millega tagatakse, et vaatajaid, eelkõige alaealisi, kaitstakse paremini vägivaldse või kahjustava sisu ning vihakõne eest.

Nõukogu võttis direktiivi vastu 6. novembril. See on õigusloomeprotsessi viimane etapp.

• Vähem vihakõne ja rohkem Euroopa sisu voogvideoteenustesse: nõukogu võttis vastu uued ELi normid (pressiteade, 6.11.2018)

Nõukogus kokku lepitud seisukoht sisaldab eesmärki muuta domeen .eu läbipaistvamaks ning anda selle registreerimise õigus ka EList väljaspool elavatele ELi kodanikele.

Uuendatud õigusnormid oleksid ka kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Tippdomeen .eu, millel on ligikaudu 4 miljonit registreeringut, on üks suuremaid rahvusvahelisi geograafilisi tippdomeene. See aitab luua ohutut ja turvalist veebikeskkonda ning tagab üleeuroopalise kohaloleku ülemaailmsel digitaalsel turul.

• Tippdomeeni .eu käsitlevad ajakohastatud õigusnormid: nõukogu leppis kokku oma seisukohas (pressiteade, 24.10.2018)
• Isikuandmete kaitse üldmäärus (taustteave)

Nõukogu võttis täna vastu määruse, millega luuakse ühtne digivärav. Määrus võeti vastu Euroopa Parlamendiga juunis saavutatud kokkuleppe tulemusel.

Uus portaal annab juurdepääsu online-teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele ning on mõeldud nii eraisikutele kui ka ettevõtetele.

Ühtne digivärav on täiendav paljude võimalustega vahend, mida inimesed ja ettevõtted saavad kasutada teises liikmesriigis oma vaba liikumise õiguse ja asutamisõiguse teostamiseks. Veebipõhine juurdepääs teabele ja menetlustele muutub kõikidele võrdsetel tingimustel hõlpsasti kättesaadavaks. Austria digiteerimise ning äri ja ettevõtluse minister Margarete Schramböck

• Nõukogu võttis vastu ühtse digivärava määruse: parem veebipõhine juurdepääs teabele ja menetlustele kogu ELis (pressiteade, 27.9.2018)

ELi suursaadikud kinnitasid täna kokkuleppe rajada ühtne digivärav, mille kaudu pääseb ligi ELi siseturgu käsitlevale veebi üles pandud teabele. Nõukogu eesistujariik Bulgaaria ning Euroopa Parlament olid saavutanud vastava kokkuleppe.

Ühtsest digiväravast saab kasutajasõbralik juurdepääsulehekülg, mis aitab kodanikel ja ettevõtjatel leida üles teavet näiteks selle kohta, millised on töövõimalused, pensioniõigused või õppe- ja ärivõimalused mõnes muus ELi liikmesriigis.

• Ühtne digivärav: lihtsustatud juurdepääs veebis olevale teabele ja menetlustele (pressiteade, 20.6.2018)

Nõukogu jõudis kokkuleppele direktiivi eelnõus, mille eesmärk on kohandada ELi autoriõiguse norme digikeskkonnaga.

Sellega antakse volitused alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi.

Nõukogu seisukoht keskendub sellistele aspektidele nagu:

• ajakirjandusväljaannete kaitse – luues uue õiguse, mille puhul võetakse arvesse kasutamist internetis
• tasustamisega seotud väärtuslõhe – saavutades sobiva tasakaalu autoritele makstava tasu ja veebiplatvormide saadava tulu vahel
• õiguste omaja ja sisujagamisteenuse pakkuja vaheline koostöö – sätestades normid, et sellise teenuse pakkuja peaks saama õiguste omaja loa.

EL tugevdab e-kaubandust, tehes tarbijatele ja ettevõtjatele erinevate kättetoimetamishindade võrdlemise kogu liidus lihtsamaks. Reguleerivatel asutustel on samuti selle keerulise turu jälgimiseks suuremad volitused. Nõukogu võttis uued eeskirjad vastu pärast Euroopa Parlamendiga 13. detsembril 2017 saavutatud esialgset kokkulepet.

See tähendab veel ühe ELi digitaalse ühtse turu elemendi lõpuleviimist.

„Kõnealuste eeskirjadega tehakse teave erinevate paki kättetoimetamise võimaluste, sealhulgas jälgimisteenuste kohta kättesaadavamaks.“ Bulgaaria transpordi-, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniminister Ivaylo Moskovski

• Nõukogu võttis vastu postipakkide piiriülest kättetoimetamist käsitlevad eeskirjad (pressiteade, 12.4.2018)

Nõukogu võttis vastu määruse põhjendamatu asukohapõhise tõkestuse keelamiseks siseturul.

Asukohapõhine tõkestus on diskrimineeriv tava, mis takistab internetiklientide juurdepääsu toodetele ja teenustele ja nende ostmist, kui veebisait asub teises liikmesriigis.

Uue õigusaktiga kõrvaldatakse e-kaubanduse tõkked, kaotades diskrimineerimise kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel.

• Asukohapõhine tõkestus: nõukogu võttis vastu määruse e-kaubanduse tõkete kõrvaldamise kohta (pressiteade, 27.2.2018)

Euroopa Liit kujundab uusi eeskirju, mis võimaldaksid isikustamata andmetel vabalt ja takistusteta üle riigipiiride liikuda.

ELi saadikud leppisid kokku eesistujariigile volituste andmises, et alustada selle ettepaneku üle läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Ettepaneku eesmärk on hoogustada ELi andmepõhist majandust, eemaldades kõik põhjendamata geograafilised asukohapiirangud andmete talletamiseks või töötlemiseks.

Samas tagaks uus seadus selle, et ametiasutustel oleksid oma kohustuste täitmiseks kättesaadavad mõnes teises liikmesriigis talletatud või töödeldud andmed.

Kokkuvõtlikult luuakse uute normidega ühtne turg andmete talletamise ja töötlemise teenuste, näiteks pilvandmetöötluse jaoks.

• Takistuste eemaldamine andmete vaba liikumise teelt: nõukogu leppis kokku oma seisukoha (pressiteade, 20.12.2017)

ELi suursaadikud kinnitasid täna uued eeskirjad, millega parandatakse postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid, muutes tariifid läbipaistvamaks ning andes reguleerivatele asutustele rohkem volitusi turujärelevalveks.

Eesistujariik jõudis määruse eelnõus Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele 13. detsembril.

• Nõukogu kinnitas postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuseid käsitleva kokkuleppe (pressiteade, 20.12.2017)

ELi suursaadikud leppisid täna kokku nõukogu seisukohas seoses ettepanekuga hõlbustada tele- ja raadioprogrammide digitaalset ülekandmist ja taasedastamist siseturul.

Kõnealune seisukoht võimaldab nõukogul alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

„Autoriõiguse eeskirjad võivad olla keerukad ja raskesti mõistetavad, kuid määruse eesmärk on lihtne: parandada inimeste juurdepääsu teiste riikide raadio- ja teleprogrammidele. Selle saavutamiseks tuleb ringhäälinguorganisatsioonide jaoks lihtsustada vajalike õiguste taotlemist.“ Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu

Ettepaneku eesmärk on suurendada teistes ELi liikmesriikides toodetud tele- ja raadioprogrammide levitamist kasutajate hüvanguks. Selle saavutamiseks hõlbustatakse sellistes audiovisuaalprogrammides sisalduva autoriõigusega kaitstud materjali litsentsimist.

Sel viisil täidaks EL digitaalse ühtse turu strateegia ühe peamise eesmärgi: tagada parem internetipõhine juurdepääs tele- ja raadioprogrammidele kogu ELis.

• Tele- ja raadioülekannete internetipõhine piiriülene edastamine: nõukogu leppis kokku oma läbirääkimisseisukoha (pressiteade, 15.12.2017)

Eesistujariik Eesti saavutas täna Euroopa Parlamendiga esialgse kokkuleppe uutes eeskirjades, et muuta postipakkide piiriülese kättetoimetamise tariifid läbipaistvamaks. See algatus annab ka reguleerivatele asutustele rohkem volitusi järelevalveks postipakkide piiriülese kättetoimetamise turul.

Postipakkide piiriülese kättetoimetamise läbipaistvamad tariifid julgustavad tarbijaid valima suuremast toodete hulgast ja ostma rohkem kaupu interneti teel. Need pakuvad ka uusi võimalusi jaemüüjatele, eelkõige väikeettevõtjatele, kellel ei ole paremate tariifide saamiseks läbirääkimisvõimekust.

• Paremad postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenused: esialgne kokkulepe (pressiteade, 14.12.2017)

Nõukogu võttis vastu oma seisukoha määruse suhtes, millega luuakse ühtne digivärav internetis kodanikele ja ettevõtjatele teabe ja abi pakkumiseks.

See seisukoht ehk üldine lähenemisviis võimaldab alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Ühtne digivärav ühendab mitmed võrgustikud ja teenused, mis on ELi ja liikmesriikide tasandil loodud selleks, et abistada kodanikke ja ettevõtjaid nende piiriüleses tegevuses. Nende võrgustike ja teenuste seas on Euroopa tarbijakeskused, teenus „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVIT, intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi, Europe Direct ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik.

„Me peame tegema oma inimestele ja ettevõtetele vajaliku info leidmise lihtsamaks, ükskõik kus nad elavad, töötavad või ettevõtlusega tegelevad. Internetis ühtse kontaktpunkti loomine on selleks mugav viis. See on uus samm avalike teenuste piiriülese digiteerimise suunas ja veel üks samm lähemale digitaalse Euroopa reaalsuseks muutumisel.“ Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson

• Ühtne digivärav: nõukogu leppis kokku teabele ja teenustele juurdepääsu lihtsustamises (pressiteade, 30.11.2017)

Nõukogu võttis vastu määruse, et tugevdada koostööd tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate ELi liikmesriikide asutuste vahel.

Tulemuslik tarbijakaitse peab suutma reageerida eelkõige digitaalmajanduse ning piiriülese jaekaubanduse arenguga seotud väljakutsetele ELis.

Just seepärast on uue määruse eesmärk ajakohastada koostöömehhanisme, et veel enam vähendada kahju, mida tarbijad kannavad ELi tarbijaõiguse piiriüleste rikkumiste tõttu.

Uute normidega aidatakse suurendada kodanike ja ettevõtjate usaldust e-kaubanduse vastu. Kehtiva tarbijakaitsealase koostöö raamistiku muutmisega antakse riiklikele asutustele suuremad volitused osana digitaalse ühtse turu arendamisest.

• Nõukogu võttis vastu määruse, millega tugevdatakse kogu ELi hõlmavat tarbijakaitsealast koostööd (pressiteade, 30.11.2017)

Nõukogu eesistujariik Eesti ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele põhjendamatu geoblokeerimise keelustamises.

Geoblokeeringu määrusega, mille võtavad vastu kaks institutsiooni, kaotatakse kliendi diskrimineerimine kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel.

Asukohapõhine tõkestus on diskrimineeriv tava, mis takistab internetiklientide juurdepääsu toodetele ja teenustele ja nende ostmist, kui veebisait asub teises liikmesriigis.

• Asukohapõhine tõkestus: Nõukogu lepib kokku e-kaubanduse tõkete kaotamises (pressiteade, 29. november 2017)

Ministrid rõhutasid vajadust, et kõik ELi riigid teeksid kättesaadavaks vajalikud ressursid ja investeeringud küberturvalisuse käsitlemiseks. Nad avaldasid heakskiitu ka mitmele konkreetsele plaanile, nagu:

• kogu ELi hõlmava küberturbe pädevuskeskuste võrgustiku loomine
• Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku kasutuselevõtmine
• küberkuritegevuse vastu võitlemiseks vajalike õiguskaitsevahendite andmine
• ulatuslikele küberintsidentidele antava ELi tasandi koordineeritud reaktsiooni väljatöötamine

Nõukogu rõhutas ka olulist seost digitaalse Euroopa usaldamise ja kogu ELis kübervastupidavusvõime saavutamise vahel.

• EL tugevdab küberturvalisust (pressiteade, 20.11.2017)
• Üldasjade nõukogu, 20.11.2017

Strasbourgis Euroopa Parlamendis toimus 25. oktoobril esmakordselt ELi seadusandliku akti e-allkirjastamine. Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ja nõukogu eesistujariigi Eesti esindaja Matti Maasikas allkirjastasid elektrooniliselt gaasivarustuskindlust käsitleva muudetud määruse, millega sai võimalikuks selle jõustumine.

See tseremoonia näitab, et ELi institutsioonid teevad koos tööd selle nimel, et muuta üleminek digitaaltehnoloogiale tõeks. See annab tunnistust ELi pühendumusest rakendada ELi-ülene määrus eIDAS, milles nähakse ette prognoositav regulatiivne keskkond ettevõtete, kodanike ja riigiasutuste vahelise turvalise ja sujuva elektroonilise asjaajamise võimaldamiseks.

„Olen veendunud, et varsti allkirjastame sel viisil kõik oma õigusaktid, kuna nii on mõistlik. E-allkiri säästab paberit, aega ja raha.“ Matti Maasikas, nõukogu eesistujariik Eesti

• ELi seadusandliku akti esimene elektrooniline allkirjastamine (pressiteade, 25.10.2017)

Telekommunikatsiooni nõukogu andis lubaduse kiirendada ELi digitaalse ühtse turu küsimuses tehtavat tööd, et tagada strateegia lõpuleviimine 2018. aasta lõpuks.

Selle protsessi osana seadsid ministrid eesmärgiks saavutada 2017. aasta lõpuks kokkulepped kolme olulise algatuse suhtes: asukohapõhine piiramine, audiovisuaalmeedia ja postipakkide kohaletoimetamine.

• Telekommunikatsiooni nõukogu istung, 24.10.2017

Euroopa Ülemkogu rõhutas, et „on valmis tegema kõike, mida on vaja Euroopa digitaalseks muutmiseks“, tuginedes 29. septembril Tallinnas toimunud digitippkohtumise järeldustele.

Juhid arutasid, kuidas saab EL võimalusi ära kasutada ja käsitleda digiteerimisega kaasnevaid probleeme. Nad leppisid kokku mitmetes prioriteetides, nagu:

• tuua valitsused ja avaliku sektori asutused täielikult digiajastusse
• viia digitaalse ühtse turu strateegia lõpule 2018. aasta lõpuks
• luua esmaklassiline taristu ja sidevõrk
• võtta vastu ühine lähenemisviis küberturvalisuse suhtes
• suurendada jõupingutusi võitluses terrorismi ja internetikuritegevusega
• luua tõhus ja õiglane digitaalajastusse sobiv maksusüsteem

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 19.–20. oktoober 2017
• Euroopa Ülemkogu järeldused, 19.10.2017

Nõukogu andis oma lõpliku heakskiidu sellele, et EL hakkab sponsima tasuta traadita interneti juurdepääsupunkte avalikes kohtades.

Uus algatus WiFi4EU on kergesti äratuntav mitmekeelne portaal, mis annab aastaks 2020 vähemalt 6000 kohalikus kogukonnas üle ELi juurdepääsu turvalisele kiirele netiühendusele. Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo:

„WiFi4EU teeb kvaliteetse internetiühenduse kättesaadavamaks paljudele kodanikele. See annab kohalikele omavalitsustele, raamatukogudele ja teistele avalikele asutustele võimaluse propageerida oma digiteenuseid.“

Esimene projektikonkurss algab eeldatavasti aasta lõpus või 2018. aasta alguses.

Algatuse jaoks antavad ELi rahalised vahendid võivad 2019. aastaks ulatuda 120 miljoni euroni.

• Tasuta WiFi4EU interneti juurdepääsupunktid: lõplik luba alustada (pressiteade, 9.10.2017)

ELi juhid said kokku Tallinna digitippkohtumisel, et arutada edasisi samme ELi digitaalse ühtse turu strateegia prioriteetide saavutamiseks.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kirjeldas seda kui „Euroopa tuleviku jaoks väga erilist sündmust“. Donald Tusk lisas, et Tallinnas toimunud arutelusid kasutatakse oktoobris toimuva Euroopa Ülemkogu kohtumise järelduste alusena.

Me korraldasime selle tippkohtumise sellepärast, et Euroopa peab kasutama ära võimalused, mida annab tohutu areng kõiges alates robootikast ja lõpetades tehisintellektiga. Me peame aktiivselt kujundama oma tulevikku ja juhtima riske, mida digitaalne revolutsioon avaldab meie ühiskonnale ja demokraatlikele riikidele. Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk

• Tallinna digitippkohtumine: Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski sõnavõtt (pressiteade, 29.9.2017)

Euroopa Ülemkogu rõhutas ambitsioonika digitaalse visiooni üldist tähtsust Euroopa ühiskonna ja majanduse jaoks. Pidades silmas 29. septembril Tallinnas toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumist, kutsusid ELi juhid üles täielikult rakendama digitaalse ühtse turu strateegiat:

„Vajalik on terviklik lähenemine digitaalküsimustele, et tulla toime neljanda tööstusrevolutsiooni väljakutsetega ning kasutada ära selle pakutavaid võimalusi.“

ELi juhid tervitasid ka Euroopa Komisjoni kavatsust vaadata läbi küberjulgeoleku strateegia ning pakkuda enne aasta lõppu välja edasised meetmed.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 22.–23. juuni 2017
• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 22.–23. juuni 2017

Eesistujariik Malta saavutas Euroopa Parlamendiga esialgse kokkuleppe ELi riiklike asutuste vahel tehtava koostöö tõhustamiseks tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamise valdkonnas.

Peamised teemad olid järgmised:

• võitlus piiriüleste rikkumiste vastu – olemasoleva tarbijakaitsealase koostöö läbivaatamisega antakse riiklikele asutustele suuremad volitused
• tarbijate usaldus e-kaubanduse vastu – kavas on riiklike jõustamisasutuste tegevuse suurem ühtlustamine ja tõhus koostöö
• tarbijakaitsealase koostöö ajakohastamine – seonduv Euroopa Komisjoni 2016. aasta mai ettepanek hõlmas postipakkide piiriülese kättetoimetamise reformi.

Kodanike ja ettevõtjate usaldus e-kaubanduse vastu on oluline eeldus digitaalse ühtse turu atraktiivsemaks ja dünaamilisemaks muutmiseks. Tarbijate õigused ja huvid on paremini kaitstud. Chris Cardona, Malta majandus-, investeeringute ja väikeettevõtluse minister

• Tarbijakaitse digitaalajastul (pressiteade, 21.6.2017)

Alates 15. juunist 2017 ei kasutata Euroopa Liidus enam rändlustasusid. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Malta, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ühisavalduses nimetati seda saavutust „tõeliseks Euroopa edulooks“.

Nüüdsest saavad ELi piires reisivad kodanikud oma mobiilsete seadmetega helistada, sõnumeid saata ja internetti kasutada sama hinnaga kui kodumaal. Rändlustasude kaotamine on üks ELi suuremaid ja tuntavamaid saavutusi. Rändlustasude kaotamine on üks ELi digitaalse ühtse turu alustalasid ja järjekordne samm kõigile meie kodanikele kättesaadava ühise ja jätkusuutliku Euroopa digitaalühiskonna loomise poole. Malta peaminister Joseph Muscat Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Malta nimel, Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani, ning Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker

• ELi rändlustasude kaotamine (pressiteade, 14.6.2017)

Eesistujariik Malta saavutas Euroopa Parlamendiga kokkuleppe ELi rahaliselt toetatava projekti WiFi4EU suhtes, millega edendatakse tasuta internetiühenduse pakkumist linnavalitsustes, haiglates, parkides ja mujal avalikus ruumis.

Tänu sellele süsteemile saavad omavalitsusasutused, raamatukogud, haiglad ja muud avalikud asutused taotleda lihtsa haldusmenetluse kaudu rahastamist kohaliku traadita võrgu paigaldamiseks. Toetuskõlblike kulude kuni sajaprotsendiliseks katmiseks tehakse kättesaadavaks lihtsad rahastamisvahendid, näiteks vautšerid. Võrguühenduse haldamise eest vastutab vähemalt kolme aasta jooksul avalik asutus ise.

Projekti eelarves soovitakse kokku leppida ja tehniline töö lõpule viia piisavalt aegsasti, et projekt oleks toimiv 2017. aasta lõpuks.

WiFi4EU teeb kiire internetiühenduse kättesaadavaks paljudele kodanikele, kellel ei pruugi muidu olla võimalust kvaliteetset ühendust kasutada. Emmanuel Mallia, Malta konkurentsivõime ning digitaal-, mere- ja teenustemajanduse minister

• EL hakkab pakkuma tasuta internetiühendust WiFi4EU (pressiteade, 29.5.2017)

Konkurentsivõime nõukogu jõudis kokkuleppele määruse eelnõu suhtes, millega keelatakse liikmesriikidevaheline põhjendamatu asukohapõhine piiramine. Ettepaneku põhieesmärk on vältida tarbijate ja äriühingute diskrimineerimist juurdepääsul hindadele ja müügi- või maksetingimustele, kui nad ostavad tooteid või teenuseid teises ELi riigis.

Pärast seda, kui Euroopa Parlament on kokku leppinud oma seisukohas, algavad nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel läbirääkimised.

• Asukohapõhine tõkestus: nõukogu kaotab e-kaubanduse tõkked (pressiteade, 28.11.2017)

Euroopa Ülemkogu järeldustes kutsuti ministreid üles esitama alates 2017. aasta juunist igal aastal aruande digitaalse ühtse turu, sh selle digitaalarengu tegevuskava süvendamisel saavutatud edusammude kohta.

Järgmine läbivaatamine ELi juhtide poolt kavandati 2018. aasta juunis toimuvale ELi tippkohtumisele.

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 28.-29. juuni 2016

Isikuandmete kaitse üldmäärus jõustus 24. mail 2016 ja seda hakatakse kohaldama alates 25. maist 2018. Uue määrusega nähakse ette konkreetne õiguslik alus isikuandmete kaitsele, mis on 2009. aasta Lissaboni lepingu kohaselt ELi õiguse alusel üks põhiõigustest.

Andmekaitsereformiga reageeritakse kiirele tehnoloogia arengule andmete liikumise ja jagamise valdkonnas, kehtestades andmetöötluses osalevate isikute ja üksuste õigused, kohustused ja nõuetele vastavuse reeglid.

5. mail 2016 jõustus ka kriminaalõiguse jõustamise eesmärgil töödeldavate isikuandmete kaitse direktiiv. Liikmesriikidel on direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks aega kuni 6. maini 2018.

Kõnealuse direktiiviga reageeritakse liikmesriikide ametiasutuste kasvavale vajadusele töödelda ja vahetada andmeid osana piiriülese kuritegevuse ja terrorismi vastasest võitlusest. Seetõttu on selle eesmärk kaitsta üksikisikute õigusi, tagades samas avaliku julgeoleku kõrge taseme.

Kõnealuste muudatuste eesmärk on ajakohastada norme, mis on sätestatud 1995. aasta andmekaitsedirektiivis ning 2008. aasta raamotsuses, mis käsitleb andmekaitset õigusalase koostöö ja politseikoostöö raames.

• Reform of data protection

ELi juhid toetasid digitaalse ühtse turu strateegiat ja ütlesid, et seda tuleks kasutada kaasava majanduskasvu edendamiseks kõigis ELi piirkondades. Nad kutsusid tungivalt üles tegelema turu killustatusega, looma vajaliku digitaalse taristu ja soodustama Euroopa tööstuse digiteerimist.

ELi juhid kutsusid samuti üles võtma kiiresti vastu uusi õigusnorme telekommunikatsiooni, küberturvalisuse ja andmekaitse valdkonnas.

Telekommunikatsiooniministrid arutasid digitaalse ühtse turu strateegiat nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika) 11.–12. juuni 2015. aasta istungil. Nad tervitasid strateegia eesmärke ja kordasid, kui tähtis on digitaalne majandus töökohtade loomise, majanduskasvu edendamise ja ELi konkurentsivõime suurendamise seisukohast.

Ministrid rõhutasid muu hulgas järgmist:

• digiteerimise roll ettevõtluse ja VKEde kasvu stimuleerimisel
• vajadus tõhustada küberturvalisust ja suurendada usaldust e-teenuste vastu
• vajadus parema taristu järele ja parem juurdepääs lairibaühendusele kõikidele kodanikele
• vajadus muuta postipakkide kättetoimetamise hinnakujundus läbipaistvamaks kogu ELis

Ministrid rõhutasid samuti vajadust hea koordineerimise järele riiklikul tasandil, selleks et tagada strateegia tulemuslik elluviimine.

• Transport, Telecommunications and Energy Council, 11-12/06/2015

Konkurentsivõime ministrid rõhutasid mitmete algatuste tähtsust digitaalse ühtse turu strateegia raames. Nad tõid esile eesmärgipärased autoriõiguse normid, e-kaubanduse normide ajakohastamise ning tarbijate kindlustunde, teadlikkuse ja kaitse suurendamise.

Samuti rõhutasid ministrid vajadust võtta meetmeid, mille eesmärk on parandada digitaaloskusi ja tugevdada andmekaitse eeskirju.

Ministrid määrasid kindlaks järgmised prioriteedid:

• väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, eelkõige idufirmadele sobivate tingimuste loomine
• Euroopa tööstuse digiteerimise edendamine
• avaliku sektori asutustes e-valitsemise rakendamine ja laiendamine
• investeeringute suurendamine digitaristu ja -võrkude valdkonnas
• eelarvenormidest digitaalsetele töövahenditele tuleneva mõju hindamine
• põhimõtte „digitaalsus normiks“ kaalumine kõigi uute ELi õigusaktide puhul.

• Competitiveness Council, 28-29/05/2015

Kultuuriministrid arutasid digitaalse ühtse turu strateegia audiovisuaalaspekte. Nad toetasid sisu piiriülest ülekantavust, ebaseadusliku sisu vastast võitlust ja vajadust õige tasakaalu järele autoriõiguse küsimustes.

Ministrid leppisid kokku, et kehtivat audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi tuleks kohandada vastavalt tehnoloogia arengule. Selle läbivaatamise raames tuleks:

• tagada meedia vabadus ja kultuurilise mitmekülgsuse edendamine
• säilitada päritoluriigi põhimõte (iga audiovisuaalmeedia teenuste osutaja kuulub ainult ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla)
• lihtsustada menetlust, mida liikmesriigid järgivad, kui nad puutuvad kokku teisest liikmesriigist saabuva mitteaktsepteeritava sisuga.

• Education, Youth, Culture and Sports Council, 18-19/05/2015