"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele uue ELi õigusakti suhtes, millega tõhustatakse korruptsioonivastast võitlust
Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe miinimumnõuetes selle kohta, kuidas liikmesriigid korruptsioonisüütegusid oma karistusseadustikus määratlevad ja nende eest karistavad. Uus õigusakt sisaldab ka meetmeid korruptsiooni ennetamiseks ning norme uurimise ja süüdistuste esitamise tõhustamiseks.
Selle direktiiviga ajakohastatakse ja tugevdatakse korruptsiooni käsitlevat ELi õigusraamistikku ning see on oluline samm meie ühises võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.
Taani justiitsminister Peter Hummelgaard
Süütegude ühtlustatud määratlused
Selle uue õigusaktiga kehtestatakse kogu ELi hõlmavad normid, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid teatud teod kriminaliseerima ja ühtemoodi määratlema.
Järgmised teod on edaspidi kogu ELis kriminaalkorras karistatavad: altkäemaksu andmine ja/või võtmine avalikus ja erasektoris, omastamine, mõjuvõimuga kauplemine, õigusemõistmise takistamine ja korruptsioonisüütegude kaudu rikastumine, vara varjamine ja teatud tõsised rikkumised avaliku võimu teostamisel.
Karistused füüsilistele isikutele ja äriühingutele
Lisaks korruptsioonikuritegude määratluste ühtlustamisele peavad liikmesriigid ka kehtestama nende eest karistamiseks samal tasemel karistused. Olenevalt kuriteost määratakse õigusrikkujale karistus, mille maksimummäär on vähemalt kolmest kuni viie aastani vangistust.
Korruptsioonisüütegudes süüdi mõistetud isikutele võib määrata ka täiendavaid karistusi, nagu trahvid, ametist tagandamine, avalikul ametikohal töötamise või avaliku teenistuse ülesande täitmise keeld, lubade kehtetuks tunnistamine ning hankemenetlustest kõrvaldamine ja avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine.
Ka juriidilistele isikutele (st äriühingutele) määratakse karistused. Uue õigusakti kohaselt peaksid need karistused olema trahvid, mille maksimummäär on vähemalt 3–5% nende ülemaailmsest kogukäibest või vähemalt 24 või 40 miljonit eurot, olenevalt kuriteost.
Jurisdiktsioon
Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid samuti kokku normides, millega määratakse kindlaks, millistel juhtudel on liikmesriigil jurisdiktsioon kuriteo üle ja seega kohustus algatada menetlus. Üldreeglina kuulub süütegu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kui see on toime pandud tema territooriumil või kui toimepanija on selle liikmesriigi kodanik.
Lisaks võib iga liikmesriik otsustada laiendada oma jurisdiktsiooni väljaspool enda territooriumi toime pandud tegudele, kui:
teo toimepanija peamine elukoht on tema territooriumil
kuritegu on toime pandud tema kodaniku või alalise elaniku vastu
kuritegu on toime pandud tema territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks
kuritegu on toime pandud juriidilise isiku kasuks seoses äritegevusega, mis toimub kas tervikuna või osaliselt tema territooriumil
Ennetusmeetmed
Korruptsioonikuritegude vähendamiseks ja korruptsiooniriski piiramiseks peavad liikmesriigid võtma meetmeid, et suurendada üldsuse teadlikkust korruptsiooni kahjulikust mõjust ning tagada korruptsiooni ennetamise huvides avalikus halduses läbipaistvus ja vastutus.
Muud ennetusmeetmed on järgmised:
luuakse asutused, kelle ülesanne on korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine. Need asutused (või üksused) peavad suutma tegutseda ilma põhjendamatu sekkumiseta ning neile tuleb tagada piisav hulk kvalifitseeritud töötajaid ja rahalisi vahendeid
viiakse asjakohaste ajavahemike järel läbi hindamine, et teha kindlaks sektorid või elukutsed, kus korruptsioonirisk on kõige suurem, ning töötatakse välja meetmed tuvastatud sektorite või elukutsete peamiste riskidega tegelemiseks
võetakse vajalikke meetmeid tagamaks, et igaühele, kes teatab kuritegudest, esitab tõendeid või teeb muul viisil pädevate asutustega koostööd, antakse kriminaalmenetluse raames juurdepääs kaitse-, toetus- ja abimeetmetele
Ühtne avaliku ja erasektori korruptsiooni käsitlev ELi õigusakt
Selle uue õigusaktiga – ELi direktiiviga – asendatakse kaks eraldiseisvat ELi õigusakti: 2003. aasta õigusakt, mis käsitleb korruptsiooni erasektoris, ja 1997. aasta ELi konventsioon ELi ametnike või ELi liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni kohta.
Edasised sammud
Täna saavutatud esialgse kokkuleppe peavad kinnitama nõukogu ja Euroopa Parlament, enne kui mõlemad institutsioonid selle ametlikult vastu võtavad.
Taustteave
EL on ühinenud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga, mis on selles valdkonnas kõige laiahaardelisem rahvusvaheline õigusakt. Uue seadusandliku ettepanekuga ajakohastatakse juba olemasolevat ELi õigusraamistikku ja lisatakse sellesse ELi jaoks siduvad rahvusvahelised standardid, näiteks normid, mis sisalduvad ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
