Julgeolek ja kaitse
Kuidas kaitseb EL oma kodanikke, reageerib konfliktidele ja kriisidele väljaspool oma piire ning toetab oma partnerriike nende kaitsevõime suurendamisel?
EL suurendab oma kaitsevalmidust ja investeerib rohkem kaitsesse, et tulla toime nii vahetute kui ka tulevaste väljakutsete ja ohtudega.
Astutakse julgeid samme, sealhulgas Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tingitud eksistentsiaalse väljakutse tõttu.
Kaitsekulutuste suurendamine
EL ja selle liikmesriigid suurendavad oma kaitsekulutusi ja -investeeringuid, sest julgeolekuolukord on radikaalselt muutunud.
2024. aastal ulatusid liikmesriikide kaitsekulutused 343 miljardi euroni, millest 106 miljardit eurot kulutati investeeringutele. 2025. aastal ulatuvad need hinnanguliselt 381 miljardi euroni.
ELi kaitsevalmiduse kava
Julgeolek ja kaitse jäävad liikmesriikide pädevusse. EL täiendab ja võimendab liikmesriikide jõupingutusi, toetades riiklike kaitsekulutuste suurendamist ja kasutades ELi eelarvevahendeid kaitsesektoris. Hiljutised ELi algatused on järgmised:
Rahastamisvahend, millest antakse kuni 150 miljardi euro väärtuses laene, et aidata liikmesriikidel ühishangete kaudu kaitseinvesteeringuid suurendada.
EL võimaldab liikmesriikidel kasutada riikide vabastusklauslit, mis annab neile täiendava eelarvepaindlikkuse ja seega võimaluse suurendada kaitsekulutusi.
Rahastamisprogrammiga eraldatakse ajavahemikus 2025–2027 Euroopa kaitsetööstuse võimendamiseks 1,5 miljardit eurot.
See fond edendab piiriülest koostööd kaitsealase teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Selle eelarve aastateks 2021–2027 on 8,8 miljardit eurot.
Uued ELi meetmed lihtsustavad kaitsesektori õigus- ja haldusraamistikku. Õigusaktide pakett on osa ELi lihtsustamiskavast.
ELi eesmärk on kaasata kaitsesektorisse erainvesteeringuid Euroopa Investeerimispanga kaudu ning hoiuste ja investeeringute liidu loomise kiirendamise kaudu.
Töö turvalise Euroopa ja stabiilse maailma nimel
ELil endal alalist sõjaväge ei ole. Liit tugineb nendele vahenditele, mida pakuvad ELi liikmesriigid tsiviil- ja sõjaliste missioonide ja operatsioonide lähetamiseks maailma eri paikadesse ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames.
Sõjalisi missioone ja operatsioone rahastatakse Euroopa rahutagamisrahastust, millest toetatakse abimeetmete kaudu ka ELi mittekuuluvate riikide relvajõude.
Tsiviil- ja sõjalised missioonid ja operatsioonid
Euroopa rahutagamisrahastu
Koostöö ÜRO, NATO ja ELi mittekuuluvate riikidega
Julgeoleku- ja kaitsepartnerlused on lahutamatu osa ELi jõupingutustest kogu maailmas rahu edendamiseks. EL teeb tihedat koostööd ÜROga rahuoperatsioonide ja kriisiohjamise valdkonnas, samas kui NATO on jätkuvalt väga oluline Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse jaoks.
ELil on kolmandate riikidega eri liiki kokkulepped, sealhulgas kahepoolsed julgeoleku- ja kaitsepartnerlused.
Sõjaline toetus Ukrainale
Alates Venemaa täiemahulise Ukrainasse sissetungi algusest on EL ja selle liikmesriigid oma sõjalist toetust Ukraina relvajõududele märkimisväärselt suurendanud.
ELi sõjalise abi eesmärk on suurendada Ukraina relvajõudude võimekust ja vastupanuvõimet ning kaitsta tsiviilelanikkonda Venemaa sõjalise agressiooni eest.
Muud julgeoleku- ja kaitsekoostöö valdkonnad
Uusimad selgitused
ELi ja NATO koostöö
Euroopa kaitsevalmidus
ELi-poolne kaitse rahastamine
Viimati läbi vaadatud: 15. aprill 2026