Keemiarelvade kõrvaldamine
Euroopa Liit toetab ühtselt keemiarelvaalast desarmeerimist ja keemiarelvade leviku tõkestamist ning võitlust keemiarelvade kasutamise korral karistamata jätmise vastu.
Mis on keemiarelvad?
Keemiarelvad on kemikaalid, mida kasutatakse nende toksiliste omaduste tõttu tahtlikult surma põhjustamiseks või vigastamiseks. Laskemoon, seadeldised ja muud seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud toksiliste kemikaalide relvana kasutamiseks, kuuluvad samuti keemiarelvade määratluse alla.
Keemiarelvade hulka kuuluvad:
toksilised kemikaalid, mis eluprotsessidele avaldatava keemilise toime tõttu võivad põhjustada surma, ajutist teovõimetust või püsivaid vigastusi inimestele või loomadele
keemilised reagendid (lähteained), mis osalevad toksilise kemikaali tootmises mis tahes etapis ja viisil
laskemoon ja seadeldised, mis on spetsiaalselt ette nähtud vigastamiseks või surma põhjustamiseks toksiliste kemikaalide eraldumise kaudu; nende hulka kuuluvad miinipildujad, suurtükimürsud, raketid, pommid, miinid ja pihustusmahutid
seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud otseseks kasutamiseks koos keemiarelvadeks liigitatud laskemoona ja seadeldistega
Keemiarelvade rahvusvaheline keelustamine
Keemiarelvade keelustamise konventsioon
Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon (keemiarelvade keelustamise konventsioon ehk CWC) on rahvusvaheline leping, mille eesmärk on kaotada terve massihävitusrelvade kategooria, keelates osalisriikidel keemiarelvi välja töötada, toota, omandada, varuda, säilitada, üle anda või kasutada.
See kehtestati 1997. aastal ja sellel on 193 osalisriiki ning selle eesmärk on edendada keemiarelvadeta maailma.
Kõik osalisriigid on nõustunud keemiarelvaalaselt desarmeerima, hävitades kõik nende valduses olevad keemiarelvade varud ja kõik nende tootmiseks vajalikud rajatised, samuti kõik varem teiste osalisriikide territooriumile mahajäetud keemiarelvad.
CWC on üks edukamaid desarmeerimiskokkuleppeid maailmas, kuna 99,4% deklareeritud keemiarelvade varudest on tõendatult hävitatud.
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) on CWC rakendusorgan.
EL on CWC ja OPCW tugev ja aktiivne toetaja ning selle tegevuste, mille hulka kuuluvad keemiarelvade uuesti kasutuselevõtmise ennetamine, CWC osalisriikide suutlikkuse suurendamine, CWC liikmesuse ülemaailmne edendamine ja võitlus keemiarelvade kasutamise korral karistamata jätmise vastu, suurim vabatahtlik rahastaja.
ELi liikmesriikide iga-aastased kindlaksmääratud osamaksed moodustavad kokku ligikaudu 25% OPCW korralisest aastaeelarvest.
OPCW teeb tihedat koostööd ÜROga.
Euroopa Liit ja OPCW sõlmisid 2024. aasta veebruaris vastastikuse mõistmise memorandumi vormis koostöölepingu.
Selle lepingu kohaselt suurendavad EL ja OPCW oma tegevuse koordineerimist, strateegilist koostööd ning arvamuste ja teabe vahetamist CWC rakendamiseks keemiarelvade hävitamise järgses etapis.
EL toetab nõukogu 25. novembri 2021. aasta ja 26. juuni 2023. aasta otsusega ka OPCW tegevustõhususe suurendamist.
- Nõukogu 26. juuni 2023. aasta otsus, millega toetatakse Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevustõhususe suurendamist (Euroopa Liidu Teataja)
- Nõukogu 25. novembri 2021. aasta otsus, millega toetatakse Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevustõhususe suurendamist satelliidifotode abil (Euroopa Liidu Teataja)
- EL ja OPCW tõhustavad koostööd (pressiteade, Euroopa välisteenistus, 21. veebruar 2025)
ELi pühendumus keemiarelvade vastu võitlemisele
EL teeb aktiivselt tööd keemiarelvade täieliku keelustamise ja kõrvaldamise nimel kogu maailmas kooskõlas massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegiaga. Samuti on EL pühendunud võitlusele keemiarelvade kasutamise korral karistamata jätmise vastu, kasutades selleks muu hulgas sanktsioone.
EL on pühendunud keemiarelvade keelustamise konventsiooni täieliku rakendamise toetamisele.
Nõukogu järeldused keemiarelvade kohta
Nõukogu võttis 20. veebruaril 2023 vastu järeldused keemiarelvaalase desarmeerimise ja keemiarelva leviku tõkestamise kohta.
Järeldustes rõhutab nõukogu, et keemiarelvade, sealhulgas toksiliste kemikaalide kasutamine relvana ükskõik kelle poolt, olgu see siis riik või valitsusväline osaleja, ükskõik kus ja mis tahes juhtudel on lubamatu ning tuleb rangelt hukka mõista.
Keemiarelvade kasutamine on rahvusvahelise õiguse rikkumine ning võib kujutada endast sõjakuritegu või inimsusvastast kuritegu.
Kuna karistamatust ei tohi esineda ning selliste tegude eest vastutavad isikud tuleb võtta vastutusele, on EL ja selle liikmesriigid kindlalt otsustanud pühenduda sellele eesmärgile, eelkõige keemiarelvade kasutamise korral karistamata jätmise vastu võitlemiseks loodud partnerluse kaudu.
Samuti on nõukogu veendunud, et keemiarelvarünnakute toimepanijate tuvastamine ja vastutusele võtmine on rahvusvahelise üldsuse kohustus.
Keemiarelvade vastased sanktsioonid
Keemiarelvade leviku ja kasutamise tõkestamiseks võttis EL 2018. aasta oktoobris vastu spetsiaalse sanktsioonide raamistiku. Seda sanktsioonide raamistikku pikendati viimati 16. oktoobrini 2026.
Sanktsioonid on suunatud nende vastu, kes:
- vastutavad otseselt keemiarelvade väljatöötamise ja kasutamise eest
- annavad rahalist, tehnilist või materiaalset toetust
- abistavad või innustavad eespool nimetatud kategooriatesse kuuluvaid isikuid või üksusi või on nendega seotud
Praegu kohaldatakse selle raamistiku alusel sanktsioone 31 isiku ja 6 üksuse suhtes. Praegune loetelu isikutest ja üksustest, kelle suhtes sanktsioone kohaldatakse, kehtib kuni 16. oktoobrini 2026.
Sanktsioonid hõlmavad isikute reisikeeldu ning isikute ja üksuste varade külmutamist.
Lisaks on keelatud teha sellistele isikutele ja üksustele või selliste isikute ja üksuste kasuks, kelle suhtes kohaldatakse sanktsioone, otse või kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid või majandusressursse.
Nende hulka, kelle suhtes sanktsioone kohaldatakse, kuuluvad näiteks isikud ja üksused, kes on seotud järgmisega:
- keemiarelvade kasutamine Venemaa Ukraina-vastases sõjas
- Aleksei Navalnõi mürgitamine 20. augustil 2020
- keemiarelvade kandesüsteemide tootmine Süürias
Vaata ka:
Julgeolek ja kaitse
Iraani tuumalepe
ELi sanktsioonide liigid
Viimati läbi vaadatud: 3. juuli 2026