"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu, 10. juuli 2026
Peamised tulemused
Hoiuste ja investeeringute liit
Ministrite täna võetud ühehäälne kohustus näitab tugevat poliitilist tahet jõuda sel aastal kokkuleppele turgude integreerimise ja järelevalve paketis ning kajastab tõdemust, et selle saavutamiseks on vaja liikmesriikide kompromissi. Olen kindel, et suudame jõuda kokkuleppele, mis sobib kõikidele liikmesriikidele ning mille tulemuseks on integreeritumad ja tõhusamad kapitaliturud ELi kodanike ja ettevõtjate jaoks.
Simon Harris, Iirimaa asepeaminister (Tánaiste) ja rahandusminister
Ministrid vahetasid arvamusi turgude integreerimise ja järelevalve paketi üle, mis on hoiuste ja investeeringute liidu üks põhielemente. Selle paketi suhtes kokkuleppele jõudmine on üks tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ eesmärk.
Eesistujariigi suunisdokumendi alusel väljendasid ministrid selget poliitilist pühendumust saavutada oktoobriks paketi suhtes kindel ja ambitsioonikas nõukogu läbirääkimisseisukoht ning leppisid üldjoontes kokku kesksetes poliitilistes küsimustes, mis tuleb selle eesmärgi saavutamiseks lahendada.
Liikmesriigid tutvustasid oma prioriteete eelseisvateks läbirääkimisteks. ECOFIN võttis arvamuste vahetuse teadmiseks ning eesistujariik kaalub tõstatatud küsimusi, pidades kinni ministrite kinnitatud ajakavast.
Nõukogu volitas tehnilise tasandi üksusi intensiivistama tööd, et aidata kaasa ELi rahandusministrite seatud ambitsiooni elluviimisele.
Kavandatava turgude integreerimise ja järelevalve õigusakti eesmärk on süvendada ELi kapitaliturgude integratsiooni, milleks kõrvaldatakse piiriülest investeerimistegevust takistavad tegurid ja parandatakse järelevalvetõhusust. Tänu erasektori säästude mobiliseerimisele peaks see omakorda aitama suurendada ELi konkurentsivõimet.
Eeskätt hõlmavad kavandatud õigusnormid meetmeid, mille eesmärk on tugevdada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) rolli, tugevdades muuhulgas tema rolli peamiste turuosaliste (näiteks oluliste kesksete vastaspoolte, väärtpaberite keskdepositooriumide, kauplemiskohtade ja krüptovarateenuse osutajate) ELi tasandi järelevalves ja reformides selle juhtimist.
Eesistujariik Iirimaa tutvustas oma majandus- ja rahandusküsimuste valdkonna tööprogrammi teiseks poolaastaks.
Eesistujariik Iirimaa lubas lähtuda oma töös eelkõige kolmest tähtsast prioriteedist: konkurentsivõime, väärtused ja julgeolek, mis on kooskõlas ELi strateegilise tegevuskavaga 2024–2029.
Majandus- ja finantsvaldkonnas paneb Iirimaa rõhku ELi konkurentsivõime, vastupanuvõime ja suutlikkuse tugevdamisele, et reageerida üha keerulisemale geopoliitilisele ja majanduskeskkonnale.
Meie eesistumise prioriteedid kajastavad ELi ees seisvaid suuri väljakutseid, aga ka võimalusi, mis avanevad siis, kui Euroopa tegutseb ühtsena. Olen koostanud kuni aasta lõpuni ambitsioonika tööprogrammi, mis on kooskõlas tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ eesmärkidega. Edu saavutamiseks peavad kõik liikmesriigid ja institutsioonid kokku tulema ja tegema kompromissi vaimus kõvasti tööd. Iirimaa on omalt poolt valmis käised üles käärima, et jätkata käimasolevat tööd turvalise ja konkurentsivõimelise ELi nimel, mille keskmes on Euroopa väärtused.
Simon Harris, Iirimaa asepeaminister (Tánaiste) ja rahandusminister
Ministrid otsustasid algatada Bulgaaria suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse. Samuti võtsid ministrid vastu Bulgaariale mõeldud soovituse, milles esitatakse netokulude kava ja ajakava, mida tuleks järgida, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2029. aastaks.
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on mehhanism, mille eesmärk on tagada, et ELi liikmesriigid taastavad või säilitavad oma valitsemissektori eelarvedistsipliini. Menetlus algatatakse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikega 3 siis, kui liikmesriigi valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab kontrollväärtust 3% SKPst.
Nõukogu otsus algatada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus on tingitud Bulgaaria prognoositud 2026. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägist 4,1% SKPst, mis peaks 2027. aastal jätkuvalt ületama 3% SKPst. See, et Bulgaaria kasutab stabiilsuse ja kasvu pakti raames kaitsekulutustega seotud riikide vabastusklauslit, ei selgita täielikult 3% künnise ületamist.
Oma soovituses märgib nõukogu, et Bulgaaria peaks seetõttu astuma tõhusaid samme ja esitama 15. oktoobriks 2026 vajalikud meetmed oma eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Samuti peaks Bulgaaria tagama, et tema nominaalne kumulatiivne netokulude kasvumäär ei ületa 2026. aastal 4,2%, 2027. aastal 7,7% ja 2028. aastal 11,4% ja 15% 2029. aastal.
Nõukogu võttis 2026. aasta Euroopa poolaasta protsessi osana vastu soovitused iga liikmesriigi majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta.
Sel aastal pööratakse riigipõhistes soovitustes erilist tähelepanu konkurentsivõimele, energia- ja majandusjulgeolekule, kaitsevalmidusele ja sotsiaalsele õiglusele.
Sellega seoses julgustatakse liikmesriike edendama peamisi prioriteete konkurentsivõime toetamiseks, tagama ühtekuuluvuspoliitika fondide kiire rakendamise ning jätkama taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavate reformide ja investeeringutega.
Muudes, rohkem eelarvega seotud soovitustes keskendutakse sellele, kuidas liikmesriigid peaksid liikuma riigi rahanduse hea seisundi saavutamise või säilitamise suunas, ning energiaga seotud meetmete ettevaatlikule rakendamisele ELi majanduse juhtimise reeglistiku piires.
Nõukogu kiitis samuti heaks järeldused makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seonduvate 2026. aasta põhjalike analüüside kohta. Selle menetluse eesmärk on teha kindlaks potentsiaalselt kahjulik makromajanduslik tasakaalustamatus, mis võib negatiivselt mõjutada konkreetse liikmesriigi, euroala või ELi kui terviku majanduslikku stabiilsust, ning seda ennetada ja sellega tegeleda.
Nõukogu kiitis täna heaks Ungari uue taaste- ja vastupidavuskava. Uus kava peaks võimaldama Ungarile välja maksta 10 miljardit eurot, millest ligikaudu 6,5 miljardit eurot on toetused ja ligikaudu 3,5 miljardit eurot laenud.
Tänasele heakskiidule eelnes Ungari poolt uue plaani esitamine pärast seda, kui eelmise kava oluliste vahe-eesmärkide saavutamisel tekkinud viivitused viisid selleni, et kava ei olnud enam võimalik ellu viia. Selle põhjuseks olid energiahindade volatiilsusest tingitud kulude suurenemine, ootamatud muutused geopoliitilises olukorras, ettenägematud rakendamisprobleemid, ajapiirangud ja ajakavast tulenevad viivitused ning muud asjaolud.
Samuti kiitsid ministrid heaks Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Saksamaa, Sloveenia ja Soome riiklike kavade sihipärased muudatused.
Taaste- ja vastupidavuskavades on esitatud riiklikud reformi- ja investeerimiskavad taaste- ja vastupidavusrahastu kontekstis. Viimasel on keskne koht taasterahastus „NextGenerationEU“, mis on ELi ajutine vahend liikmesriikides rohe- ja digipöörde hõlbustamiseks ja kiirendamiseks, suurendades samal ajal vastupanuvõimet, ühtekuuluvust ja kestlikku majanduskasvu.
Rahastu kasutamiseks peavad liikmesriigid esitama komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad, milles on esitatud 2026. aasta augusti lõpuks ellu viia kavatsetavad reformid ja investeeringud.
Praeguseks on taaste- ja vastupidavusrahastust välja makstud ligikaudu 429 miljardit eurot.
Nõukogu kehtestas Madalmaade maksimaalse netokulude kava, mis on riigi keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava üks põhielemente.
Alates 2024. aasta aprilli lõpust kehtiva ELi majanduse juhtimise raamistiku kohaselt palutakse liikmesriikidel esitada riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, mis hõlmavad olenevalt valimistsüklist nelja kuni viit aastat.
Nimetatud kavad on ELi uue majandusjuhtimise raamistiku nurgakiviks, sisaldades liikmesriikide eelarvetrajektoori koos kavandatud reformide ja investeeringutega.
Nõukogu kehtestatud netokulude kavad on ELi tasandi eelarvejärelevalve kõige olulisem tegevusnäitaja. See eelarvepiirang kujundab Madalmaade riiklikku eelarvepoliitikat 2030. aastani ja aitab kindlaks teha, kas riigi rahandus on heas korras.
Ministrid vahetasid komisjonilt saadud värske teabe põhjal arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni majandusliku ja finantsmõju üle. See on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu päevakorras korduv teema.
