"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Enne Venemaa täiemahulise Ukrainasse sissetungi sünget neljandat aastapäeva pidas nõukogu arutelu Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja üle.
Homne aastapäev on jõhker ja mõttetu. Ukraina maksab ränka hinda Venemaa saatusliku valearvestuse eest, kuid ka Moskva ei ole saavutanud ühtegi oma strateegilist eesmärki. Venemaa sõjavägi on ummikseisus ja riigi majandus on kiires languses. Kuid ukrainlased ei anna järgi ja peavad kindlalt vastu.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrite arutelu algas Ukraina välisministri AndriSõbiha videokonverentsiga, kes andis ülevaate kohapealsest olukorrast ja Ukraina kõige pakilisematest prioriteetidest.
Järgnenud EL 27 arutelus keskenduti viisidele, kuidas veelgi suurendada survet Venemaale ja toetada Ukrainat. Töö Venemaa vastu suunatud piiravate meetmete 20. paketiga on veel pooleli, kuid nõukogu otsustas pikendada veel ühe aasta võrra kuni 24. veebruarini 2027 piiravaid meetmeid, mis võeti vastu vastusena teatavate valitsuse kontrolli alt väljas olevate Ukraina alade ebaseaduslikule annekteerimisele Venemaa poolt. Lisaks võttis nõukogu vastu piiravad meetmed veel kaheksa isiku suhtes, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Venemaal.
Lisaks teatas kõrge esindaja, et ta on otsustanud piirata Venemaa ELi esinduse suurust maksimaalselt 40 inimesega ning et ta teeb koostööd Euroopa Komisjoniga, et hoida paljud endised Venemaa sõdurid Schengeni alalt eemal.
Seoses Ukraina toetamisega kiitis nõukogu heaks Ukraina kava muutmise, et võtta arvesse Rootsi poolt Ukraina rahastusse tehtud kahte erakorralist sissemakset, mis kujutab endast ligikaudu 260 miljoni euro suurust tagastamatut toetust. Nõukogu käsitles ka 90 miljardi euro suurust Ukraina toetuslaenu aastateks 2026–2027.
Seejärel arutas nõukogu arenguid USA juhitavatel rahuläbirääkimistel ning seda, kuidas EL saab toetada diplomaatilisi jõupingutusi ja anda oma panuse julgeolekutagatistesse.
Euroopal on selge ja õigustatud huvi selle vastu, kuidas Venemaa sõda lõpeb. Selleks et sündmuste käigus ei saaks kahjustada Euroopa huvid, peame selgelt väljendama, mida me Venemaalt ootame. Piiride austamine, sabotaaži lõpetamine, sõjakahjude tasumine ja röövitud Ukraina laste tagasisaatmine ei ole otsitud nõudmised, vaid need peaksid olema lähtealuseks.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
ELi välisministrid arutasid ka olukorda Lähis-Idas, võttes arvesse viimaseid arenguid seoses Gaza ja Jordani Läänekalda ning Iraani ja Süüriaga.
Gaza ja Jordani Läänekallas
Lõunalauas arutasid ministrid Gazasse nimetatud kõrge esindaja Nikolay Mladenoviga järgmisi samme Gaza konflikti lõpetamise ulatusliku kava rakendamiseks ning hiljuti loodud rahunõukogu rolli. Arutelu aitas selgitada võimalusi ELi osalemiseks, sealhulgas seoses juhtimis- ja julgeolekukorraga, ilma et see piiraks tulevasi otsuseid.
Järgnenud arutelu alguses ühines ministritega ka ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) juht Alexander De Croo, kes teavitas ministreid oma hiljutisest visiidist piirkonda ja raskest humanitaarolukorrast Gazas ning UNDP rollist.
Tõelised edusammud Gazas eeldavad Hamasi desarmeerimist ja sellele järgnevat Iisraeli vägede väljaviimist. [...] Euroopa Liit toetab Gaza tulevikku.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid arutasid ELi panust Gaza konflikti lõpetamise ulatusliku kava rakendamisse kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2803 pärast USA 14. jaanuari teadaannet kava teise etapi käivitamise kohta.
19. veebruaril Washingtonis toimunud rahunõukogu avaistungi järelmeetmena vahetasid ministrid arvamusi ELi võimaliku panuse üle kava humanitaar-, valitsemis-, julgeoleku- ja ülesehitusaspektidesse, tuletades samal ajal meelde oma muret rahunõukogu põhikirja pärast.
Samuti väljendasid nad sügavat muret Gaza raske humanitaarolukorra pärast, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide registreerimise küsimuse pärast, ning käsitlesid ÜJKP alase töö tõhustamist, nimelt EU BAM Rafah taaskäivitamise ja EUPOL COPPSi laiendamise kaudu, et toetada Palestiina politsei ja kriminaalõigussüsteemi osaliste koolitamist.
Seoses Jordani Läänekaldaga arutas nõukogu Iisraeli valitsuse poolt hiljuti vastu võetud meetmeid, millega muudetakse maa registreerimise ja kinnisvara omandamise menetlusi. Ministrid väljendasid tõsist muret selle pärast, et need otsused kujutavad endast rahvusvahelise õiguse rikkumist ning õõnestavad veelgi jõupingutusi konflikti rahumeelse ja kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse saavutamiseks.
Ministrid kinnitasid taas ELi toetust Palestiina omavalitsusele, rõhutades samas jätkuvate reformipüüdluste tähtsust.
Välisministrid tegid samuti kokkuvõtte olukorrast Iraanis, võttes arvesse käimasolevaid USA ja Iraani kõnelusi ning hiljutist ELi 19. veebruari 2026. aasta otsust arvata islami revolutsiooniline kaardivägi (IRGC) terroriorganisatsioonide hulka. Ministrid väljendasid taas muret Iraani tuumaprogrammi pärast, kinnitades samas vajadust säilitada dialoogikanalid, et vältida sõjalise eskaleerumise või riigisisese destabiliseerimise ohtu.
Diplomaatia võimalused on väga piiratud. Loomulikult on meil seoses Iraaniga palju mureküsimusi, mis on seotud tuumaprogrammi, ballistiliste rakettide ja terroristide toetamisega, mis ohustavad ka Euroopat. Kuid sõjaline sekkumine võib kaasa tuua raskesti kontrollitavaid tagajärgi.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Ministrid arutasid olukorda Süürias, võttes arvesse käimasolevat üleminekuprotsessi, sealhulgas hiljutist kokkulepet üleminekuvõimude ja Süüria demokraatlike jõudude vahel, ning rõhutasid julgeolekuolukorra ebakindlust.
Nõukogu kinnitas oma valmisolekut toetada kaasavat poliitilist üleminekut ja kestlikku ülesehitamist, sealhulgas ELi suurema osalemise kaudu. Ministrid arutasid ka vägivalla hiljutist eskaleerumist riigi kirdeosas ning rõhutasid jätkuvaid julgeolekuriske, mis on seotud laagrite ja kinnipidamisasutustega, kus asuvad endised Daeshi võitlejad ja nende perekonnad. Nad rõhutasid vajadust luua tingimused pagulaste turvaliseks tagasipöördumiseks ning seda, kui oluline on ELi panus rehabilitatsiooni- ja taasintegreerimisprogrammidesse.
Enne välisasjade nõukogu istungit toimus hommikusöögi ajal mitteametlik arvamuste vahetus hübriidohtude ning välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste teemal.
Tänapäevaseid sõdu ei peeta mitte ainult tankide ja droonidega, vaid ka valede ja algoritmide abil. Välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised on relv, mis on suunatud meie demokraatia aluste vastu. [...] Me ei saa endale lubada infosõja kaotamist. [...] Täna kinnitasid ministrid taas vajadust selgemalt tutvustada meie väärtusi ja seda, mille eest Euroopa seisab, karmistada välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste võrgustike suhtes kehtestatud sanktsioone ning tugevdada koostööd õiguskaitseasutustega.
Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning välisasjade nõukogu eesistuja Kaja Kallas
Nõukogu pikendas meresõiduvabaduse kaitsmiseks seoses Punase mere kriisiga toimuva ELi merendusjulgeoleku operatsiooni (EUNAVFOR ASPIDES) volitusi kuni 28. veebruarini 2027.
