Peamised tulemused
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esindasid ELi G7 tippkohtumisel, mis sel aastal toimus Carbis Bays Cornwallis.
Kolmepäevasel kohtumisel arutasid G7 juhid mitmesuguseid pakilisi teemasid, muu hulgas järgmist: COVID-19, valmisolek pandeemiaks ja majanduse taastumine; geopoliitilised väljakutsed ja välisasjad; kaubandus ja areng; avatud ühiskondade ja demokraatlike väärtuste edendamine; ning võitlus kliimamuutustega ja keskkonnakaitse.
Tippkohtumine toimus G7 eesistujariigi Ühendkuningriigi juhtimisel ja selle üldine teema oli „Parem taastumine“ pandeemiast. Ühendkuningriik kutsus tippkohtumisele külalisriikidena osalema Austraalia, India, Lõuna-Korea ja Lõuna-Aafrika.
Tippkohtumise lõpus võtsid G7 juhid vastu juhtide kommünikee.
- G7 juhtide kommünikee – „Meie ühine tegevuskava ülemaailmseks tegevuseks parema taastumise nimel“
- Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast 11.–13. juunil 2021 Cornwallis Carbis Bays toimunud G7 tippkohtumist
Infograafik – COVID-19: ELi panus ülemaailmsesse vaktsiinisolidaarsusesse
Vaata infograafikut
Tervis
Juhid seadsid ühise eesmärgi lõpetada pandeemia 2022. aastal. Selleks on vaja vaktsineerida vähemalt 60 % maailma elanikkonnast. Ohutute, tõhusate, kättesaadavate ja taskukohaste vaktsiinide kasutuselevõtu kiirendamine on seega G7 rahvusvaheline prioriteet.
G7 kohustus andma järgmisel aastal miljard vaktsiinidoosi. Need suunatakse peamiselt COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistiku „ACT Accelerator“ (ACT-A) vaktsiinisamba, COVAXi mehhanismi kaudu neile, kes seda enim vajavad. Koos G7 8,6 miljardi USA dollari suuruse rahalise panuse doosiekvivalendiga teeb see G7 panuseks kokku üle kahe miljardi vaktsiinidoosi.
Rõhutades vajadust tagada võrdne juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele, võtsid G7 juhid kohustuse toetada COVID-19 vahendite tootmist madala sissetulekuga riikides ja kiirendada nende tootmist kõigil kontinentidel. Juhid osalevad konstruktiivselt WTOs toimuvates aruteludes intellektuaalomandi rolli üle, sealhulgas tehes järjepidevat tööd intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu raames.
Prioriteediks oli tagada, et suudame rahuldada nõudlust vaktsiinide järele, ning siin on EL võtnud juhtrolli. Nüüd on meiega ühinenud partnerid, et kiirendada vaktsiinide tootmist ja tarnimist kogu maailmas.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel
- ELi rahvusvaheline solidaarsus COVID-19 pandeemia ajal (taustteave)
- Infograafik – COVID-19: ELi panus ülemaailmsesse vaktsiinisolidaarsusesse
Ülemaailmsete terviseküsimuste üle peetud arutelude keskmes oli see, kuidas olla paremini valmis tulevasteks pandeemiateks ja tegeleda pikaajaliste ülemaailmsete terviseohtudega. G7 juhid tunnistasid oma erilist rolli ja vastutust ülemaailmse tervise- ja terviseohutuse struktuuri tugevdamisel.
G7 juhid tervitasid 21. mail toimunud ülemaailmsel terviseteemalisel tippkohtumisel vastu võetud Rooma deklaratsiooni ning ootavad koostööd G20 ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et leida mitmepoolsed meetmed pandeemiaks valmisolekuks ja sellele reageerimiseks, sealhulgas uurida pandeemiaid käsitleva lepingu võimalikku väärtust.
Juhid võtsid vastu ka Carbis Bay tervisedeklaratsiooni, milles nähakse ette G7 kohustus tulevasi pandeemiaid paremini ennetada, avastada, neile reageerida ja nendest taastuda tõhusate mitmepoolsete meetmete ja tugevdatud ülemaailmse tervishoiusüsteemi kaudu, mille keskmes on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Juhid ühinesid üleskutsega uurida COVID-19 tekkepõhjuseid.
Me nõuame ka õigeaegset, läbipaistvat, ekspertide juhitud ja teaduspõhist WHO 2. etapi uuringut COVID-19 tekkepõhjuste kohta, sealhulgas, nagu ekspertide aruandes soovitati, Hiinas.
G7 juhtide kommünikee
Majanduse taastamine ja töökohtade loomine
Pandeemia mõju leevendamiseks on G7 riigid andnud kodanikele enneolematut toetust rohkem kui 12 triljonit USA dollarit. G7 jätkab oma majanduste toetamist nii kaua kui vajalik, minnes kriisile reageerimiselt üle tugeva, vastupidava, kestliku, tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu edendamisele tulevikus.
Selleks et luua õiglasem ülemaailmne maksusüsteem, suurendada maksutulu investeeringute toetuseks ja võidelda maksustamise vältimise vastu, kinnitasid juhid riigiti vähemalt 15 %lise ülemaailmse äriühingu tulumaksu miinimummäära kehtestamise G20/OECD kaasava raamistiku kaudu. Eesmärk on jõuda kokkuleppele juulis toimuval G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumisel.
Vaba ja õiglane kaubandus
G7 on üksmeelne oma pühendumuses vabale ja õiglasele kaubandusele ning reeglitepõhise mitmepoolse süsteemi aluspõhimõtetele ja eesmärkidele. Juhid leppisid siiski kokku ühises visioonis mitmepoolse kaubandussüsteemi reformimiseks, mille keskmes on ajakohastatud eeskirjad ja reformitud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO). Sellega seoses rõhutasid nad WTO läbirääkimisfunktsiooni ja vaidluste lahendamise süsteemi nõuetekohase toimimise tähtsust.
Juhid kohustusid tegema koostööd, et tegeleda süsinikdioksiidi lekke ohuga ja viima oma kaubandustavad kooskõlla Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustustega.
Samuti võtsid nad kohustuse jätkata koostööd selle tagamiseks, et ülemaailmsetes tarneahelates ei kasutata sunniviisilist tööd.
Tulevikuperspektiivid
G7 edendab tihedamat koostööd teadus- ja arendustegevuse vallas ning edendab teadusuuringute turvalisuse ja terviklikkuse ning avatud teaduse põhimõtteid. Sel eesmärgil kiitsid juhid heaks G7 kokkuleppe teadusalase koostöö kohta.
Kliima ja keskkond
G7 jätkab jõupingutuste suurendamist, et temperatuuri tõus ei ületaks 1,5 °C. Juhid kinnitasid taas oma pühendumust Pariisi kokkuleppele ja võtsid ühiselt kohustuse saavutada kasvuhoonegaaside netonullheide võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2050. aastaks.
Rohepööre peaks vähendama heidet, suurendama kogu maailmas kohanemismeetmeid, peatama ja pöörama tagasi elurikkuse vähenemise, looma uusi kvaliteetseid töökohti ning suurendama jõukust ja heaolu. See on tehnoloogiapõhine ning seda toetavad konkreetsed meetmed kõigis G7 majandus- ja ühiskonnasektorites.
Konkreetselt lubati muu hulgas kiirendada veelgi energiatootmises söe senises mahus kasutamise järkjärgulist lõpetamist, samal ajal toetades mõjutatud töötajaid, ning lõpetada 2021. aasta lõpuks valitsuste poolt uute otsetoetuste andmine söel põhineva soojuselektrienergia tootmiseks ilma rahvusvaheliselt saasteaineid oluliselt vähendamata.
Üleminek nullheitega majandusele tekitab konkreetseid rahastamisprobleeme arenguriikide jaoks. G7 juhid peavad kinni oma kahe- ja mitmepoolsetest kohustustest toetada nende partnerite jõupingutusi CO2-heite vähendamisel kliimameetmete rahastamise kaudu.
Juhid kinnitasid taas riikide kollektiivset eesmärki võtta kuni 2025. aastani avaliku ja erasektori allikatest ühiselt kasutusele 100 miljardit USA dollarit aastas oluliste leevendusmeetmete ja rakendamise läbipaistvuse kontekstis.
Samuti rõhutasid juhid, kui olulised on usaldusväärsed süsinikuturud ja poliitiliste hoobade optimaalne kasutamine, et liikuda õiglase ja tõhusa süsiniku hinnastamise suunas.
G7 juhid kohustusid 2030. aastaks peatama ja tagasi pöörama elurikkuse vähenemise ning toetasid 2020. aasta järgset ambitsioonikat ülemaailmset bioloogilise mitmekesisuse raamistikku, mis võetakse vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul. Nad võtsid vastu G7 2030. aasta looduskokkuleppe, milles nähakse ette elurikkusega seotud meetmed neljas põhivaldkonnas: üleminek, investeerimine, kaitse ja vastutus.
Selle kokkuleppe kohaselt kohustub G7 säilitama või kaitsma 2030. aastaks vähemalt 30 % maailma maismaast ja vähemalt 30 % maailmamerest. Nad aitavad säilitada või kaitsta 2030. aastaks vähemalt 30 % oma maismaa-, ranniku- ja merealadest vastavalt riiklikele oludele ja lähenemisviisidele.
Sooline võrdõiguslikkus
G7 juhid tunnistasid COVID-19 laastavat ja ebaproportsionaalset mõju naistele ja tütarlastele, mis võib tagasi pöörata raskelt saavutatud edu, eelkõige seoses soolise vägivalla, seksuaal- ja reproduktiivtervise ning seonduvate õiguste, samuti hariduse ja töökohtadega.
Soolise õigluse ja võrdõiguslikkuse edendamine on kesksel kohal G7 kavades ja poliitikameetmetes pandeemiast paremaks taastumiseks, seades 3 põhiprioriteeti: tütarlaste harimine, naiste mõjuvõimu suurendamine ning naiste- ja tütarlastevastase vägivalla lõpetamine.
Juhid võtsid kohustuse saavutada kestliku arengu eesmärgi nr 4 kaks uut ülemaailmset vahe-eesmärki tütarlaste hariduse valdkonnas:
- veel 40 miljonit tütarlast saavad 2026. aastaks madala ja keskmisest madalama sissetulekuga riikides haridust
- veel 20 miljonit tütarlast on 2026. aastaks madala ja keskmisest madalama sissetulekuga riikides õppinud lugema 10. eluaastaks või algkooli lõpuks
Selleks et tagada nende eesmärkide toetuseks jätkusuutlik rahastamine, andsid G7 juhid lubaduse eraldada järgmise viie aasta jooksul ülemaailmsele hariduspartnerlusele kokku 2,75 miljardit USA dollarit rahalisi vahendeid enne selle täiendamist juulis.
Ülemaailmne vastutus ja tegevus
Maailma suurimad demokraatlikud riigid on pühendunud koostööle, et edendada oma ühiseid väärtusi rahvusvahelises süsteemis. Nende pühendumus kajastub avatud ühiskonda käsitlevas avalduses, mille G7 ning Austraalia, India, Korea Vabariigi ja Lõuna-Aafrika juhid tippkohtumisel vastu võtsid.
Selles avalduses kinnitavad ja propageerivad juhid selliseid väärtusi ja põhimõtteid nagu inimõigused, demokraatia, sotsiaalne kaasatus, sooline võrdõiguslikkus, sõnavabadus, õigusriik, tõhus mitmepoolne süsteem ning mitmekesine, sõltumatu ja pluralistlik kodanikuühiskond.
Juhid tunnistasid suurimate riikide ja majanduste erilist vastutust reeglitepõhise rahvusvahelise süsteemi ja rahvusvahelise õiguse alalhoidmisel. Nad kohustusid sel eesmärgil tegema koostööd kõigi partneritega ning G20 liikmete, ÜRO ja laiema rahvusvahelise üldsusega ning julgustasid teisi sama tegema.
Juhid arutasid ka kõige pakilisemaid geopoliitilisi ja välispoliitika küsimusi, muu hulgas Hiinat, Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Tigray piirkonda, Sahelit, Liibüat, Afganistani, Korea Rahvademokraatlikku Vabariiki, Myanmari, India ja Vaikse ookeani piirkonda, Iraani ja Iraaki.
Mis puudutab Hiinat ja konkurentsi maailmamajanduses, siis jätkab G7 konsultatsioone kollektiivsete lähenemisviiside üle, et võidelda turuväliste poliitikameetmete ja tavade vastu, mis kahjustavad maailmamajanduse õiglast ja läbipaistvat toimimist.
Seoses oma vastavate kohustustega mitmepoolses süsteemis teevad G7 liikmed omavahel koostööd, kui see on nende vastastikustes huvides, ühiste ülemaailmsete probleemide lahendamiseks, eelkõige kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise käsitlemiseks COP26 ja muude mitmepoolsete arutelude raames.
Samal ajal ja seda tehes edendame oma väärtusi, sealhulgas kutsume Hiinat üles austama inimõigusi ja põhivabadusi, eelkõige seoses Xinjiangiga, ning Hongkongi õigusi, vabadusi ja suurt autonoomiat, mis on sätestatud Hiina ja Suurbritannia ühisdeklaratsioonis ja Hongkongi põhiseaduses.
G7 juhtide kommünikee
Juhid kordasid oma huvi stabiilsete ja prognoositavate suhete vastu Venemaaga. Nad kutsusid Venemaad üles lõpetama destabiliseeriva käitumise ja pahatahtliku tegevuse ning täitma oma rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi.
Seoses Ukrainaga kutsusid nad Venemaad üles pingeid leevendama, tegutsema kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega ning viima Ukraina idapiirilt ja Krimmi poolsaarelt välja oma sõjalised väed ja varustuse.
Oleme endiselt kindlal seisukohal, et Venemaa on Ida-Ukraina konflikti osapool, mitte vahendaja.
G7 juhtide kommünikee
Seoses Valgevene ametivõimude jätkuvate rünnakutega inimõiguste, põhivabaduste ja rahvusvahelise õiguse vastu teeb G7 koostööd, et võtta vastutusele sellise tegevuse eest vastutavad isikud, sealhulgas sanktsioonide kehtestamise kaudu, ning jätkab kodanikuühiskonna, sõltumatu meedia ja inimõiguste toetamist riigis.
Juhid väljendasid sügavat muret praeguse konflikti pärast Etioopias Tigray piirkonnas. Nad nõudsid vaenutegevuse viivitamatut lõpetamist, humanitaarabi takistamatut pääsu kõikidesse piirkondadesse, Eritrea vägede kohest väljaviimist ning seda, et kõik osapooled jätkaksid usaldusväärset poliitilist protsessi.
Seitse kuud kestnud konfliktid, hirmuteod, etniline vägivald ning inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised viivad tuhanded süütud inimesed ühe kõige rängema inimtekkelise näljahädani. Kutsume kogu rahvusvahelist üldsust üles tegutsema.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel
Areng
G7 juhid tunnistasid, et COVID-19 avaldab kaugeleulatuvat mõju vaeseimatele riikidele, kes juba on pidanud toime tulema konfliktide, kliimamuutuste ja sotsiaal-majanduslike šokkidega ning ressursside ja taristu pideva puudusega. Kõige haavatavamate riikide abistamiseks toetab G7 täiendavate meetmete kogumit, mis hõlmab võlakergendust, arengu rahastamist ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaudu antavat toetust.
G7 juhid tunnistasid suurt taristuvajadust madala ja keskmise sissetulekuga riikides, kus olukord on COVID-19 pandeemia tõttu halvenenud. Nad kohustusid oluliselt muutma oma lähenemisviisi ülemaailmsele taristu rahastamisele, pöörates erilist tähelepanu Aafrikale. Arengut rahastavad asutused ja mitmepoolsed partnerid kavatsevad järgmise viie aasta jooksul investeerida Aafrika erasektorisse vähemalt 80 miljardit USA dollarit, et toetada majanduse kestlikku taastamist ja kasvu.
Juba mõned aastad oleme koos mõne Euroopa juhiga olnud veendunud, et see koostöö Aafrikaga peab olema kesksel kohal meie tulevastes rahvusvahelistes suhetes. Oleme üha enam suutnud ühtlustada Euroopa riikide seisukohti selles küsimuses ning nüüd oleme veennud oma partnereid veelgi rohkem vahendeid mobiliseerima, et tagada vastastikku kasulik strateegia Aafrika ja Euroopa jaoks.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel
Ühendkuningriik G7 eesistujariigina
Ühendkuningriik on G7 eesistujariik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2021. Selle perioodi peamine prioriteet on see, et juhtivad demokraatlikud riigid aitavad maailmal võidelda COVID-19-ga ja sellest paremini taastuda ning luua keskkonnahoidlikum ja jõukam tulevik, tehes järgmist:
- juhtides ülemaailmset koroonaviirusest taastumist, tugevdades samal ajal meie vastupanuvõimet tulevastele pandeemiatele
- edendades meie tulevast heaolu vaba ja õiglase kaubanduse eest seismisega
- võideldes kliimamuutustega ja säilitades planeedi bioloogilise mitmekesisuse
- seistes meie ühiste väärtuste eest
Lisateabe saamiseks Ühendkuningriigi eesistumise prioriteetide ja Cornwalli tippkohtumise kohta vaadake Ühendkuningriigi G7 eesistumise veebisaiti:
- Ühendkuningriigi G7 eesistumise veebisait
- Cornwalli tippkohtumise veebileht (Ühendkuningriigi G7 eesistumise veebisait)
Cornwalli tippkohtumise ettevalmistamiseks korraldas Ühendkuningriik 19. veebruaril 2021 G7 juhtide videokonverentsi. Charles Michel kutsus videokonverentsil üles sõlmima ülemaailmse lepingu pandeemiate kohta ning tagama kõigile võrdse ja taskukohase juurdepääsu vaktsiinidele.
Videokonverentsi lõpus võtsid juhid vastu ühisavalduse.
G7 tippkohtumine
G7 tippkohtumine on foorum, mis täidab olulist rolli globaalsetele probleemidele globaalsete lahenduste kujundamisel, täiendades G20 poolt ellu viidavat maailmamajanduse koordineerimist.
Tippkohtumisel osalevad ELi ja järgmiste riikide juhid:
- Kanada
- Prantsusmaa
- Saksamaa
- Itaalia
- Jaapan
- Ühendkuningriik
- Ameerika Ühendriigid
Viimane G7 tippkohtumine toimus 2019. aastal Prantsusmaal Biarritzis. USA G7 eesistumise ajal ei toimunud 2020. aastal ühtegi G7 tippkohtumist.
Juhid on G7 vormis kohtunud alates 2014. aastast, kui Venemaa Föderatsioon rikkus Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.
EL G7 liikmena
Euroopa Ühenduse esindajad alustasid osalemist 1977. aastal Londoni tippkohtumisel. Algselt piirdus ELi roll nende valdkondadega, milles tal oli ainupädevus, kuid see roll on aja jooksul suurenenud.
ELi on järk-järgult kaasatud kõikidesse tippkohtumiste päevakorras olevatesse poliitilistesse aruteludesse ning ta on 1981. aastal Ottawas toimunud tippkohtumisest alates osalenud kõikidel tippkohtumiste töösessioonidel.
ELil on kõik liikmesusest tulenevad kohustused. Tippkohtumise kommünikee on kõigile G7 liikmetele poliitiliselt siduv.
Eesistujariik vahetub järgmiselt: Kanada 2018. aastal, Prantsusmaa 2019. aastal, USA 2020. aastal, Ühendkuningriik 2021. aastal, Saksamaa 2022. aastal, Jaapan 2023. aastal ja Itaalia 2024. aastal.
