Aserbaidžaan
ELi suhted Aserbaidžaaniga põhinevad alates 1999. aastast kehtival ELi-Aserbaidžaani partnerlus- ja koostöölepingul. EL on Aserbaidžaanis peamine investor ja riigi suurim kaubanduspartner.
Idapartnerlus
EL teeb Aserbaidžaaniga koostööd Euroopa naabruspoliitika ja selle idamõõtme ehk idapartnerluse raames.
Partnerlus- ja koostööleping
ELi ja Aserbaidžaani suhted põhinevad alates 1999. aastast kehtival ELi-Aserbaidžaani partnerlus- ja koostöölepingul.
14. novembril 2016 võttis nõukogu vastu mandaadi läbirääkimisteks täiendatud raamlepingu üle Aserbaidžaaniga. Läbirääkimisi alustati 7. veebruaril 2017.
ELi ja Aserbaidžaani koostöös juhindutakse ka alates 2018. aastast kehtivatest ühistest partnerluse prioriteetidest. Need prioriteedid kajastavad Euroopa naabruspoliitikas sätestatud väärtusi ja põhimõtteid ning hõlmavad järgmist:
- institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine
- majandusareng ja turuvõimalused
- ühenduvus, energiatõhusus, keskkond ja kliimameetmed
- liikuvus ja inimestevahelised kontaktid
- Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping (Euroopa Liidu Teataja)
- Idapartnerlus
- EL alustab läbirääkimisi Aserbaidžaaniga sõlmitava uue lepingu üle (pressiteade, 14. november 2016)
Koostöönõukogu
Koostöönõukogu on ELi-Aserbaidžaani partnerlus- ja koostöölepingu kohaselt asutatud kõrgeim ametlik organ, mis teostab järelevalvet lepingu rakendamise üle.
ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu 18. kohtumine toimus 19. juulil 2022 Brüsselis. Kohtumise eesmärk oli vaadata läbi ELi ja Aserbaidžaani suhete üldine seis ning arutada vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, pidades silmas tulevast koostööd.
Viisarežiimi lihtsustamine
2014. aastal jõustus ELi-Aserbaidžaani viisalihtsustusleping, mis muutis Aserbaidžaani kodanike ja eelkõige sagedaste reisijate jaoks lihtsamaks ja odavamaks lühiajaliste viisade saamise, mis võimaldavad neil reisida enamikus ELi riikides.
Armeenia-Aserbaidžaani suhete normaliseerimise protsess
Rahu toetamine
EL toetab täielikult Armeenia ja Aserbaidžaani vaheliste suhete normaliseerimist, mis põhineb mõlema poole suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride rikkumatuse vastastikusel tunnustamisel kooskõlas 1991. aasta Almatõ deklaratsiooniga.
EL on juba aastaid teinud püsiva rahu jaoks vajalike tingimuste loomiseks mõlema poole ja rahvusvaheliste partneritega koostööd, millesse on isiklikult olnud kaasatud Euroopa Ülemkogu järjestikused eesistujad ning mille jaoks on teinud jätkuvalt jõupingutusi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja.
EL väljendas 2025. aasta augustis heameelt Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise rahulepingu parafeerimise ja poliitilise deklaratsiooni allkirjastamise üle. Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline leping tähistab märkimisväärset läbimurret aastakümneid kestnud konflikti lõpetamise suunas.
EL on valmis investeerima piirkondlikku ühenduvusse ja täielikku avanemisse, et tuua kasu eelkõige konflikti tõttu üksteisest eemaldunud elanikkonnarühmadele ning tuua piirkond lähemale püsivale rahule, stabiilsusele ja heaolule.
- Euroopa Ülemkogu eesistuja Costa ja Euroopa Komisjoni presidendi von der Leyeni ühisavaldus Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise rahulepingu parafeerimise ning president Alijevi ja peaminister Pašinjani vahelise deklaratsiooni kohta Washingtonis (pressiteade, 8. august 2025)
- Armeenia/Aserbaidžaan: kõrge esindaja poolt Euroopa Liidu nimel tehtud avaldus Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise rahulepingu parafeerimise kohta (pressiteade, 8. august 2025)
- Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias (Euroopa välisteenistus)
Tsiviilmissioonid
Nõukogu leppis 23. jaanuaril 2023 kokku, et ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames luuakse Armeenias tsiviilmissioon (EUMA).
Missiooni eesmärk on aidata kaasa järgnevale:
- stabiilsus Armeenia ja Aserbaidžaani piirialadel
- usalduse suurendamine kohapeal
EUMA loomine tuleneb nõukogu 17. oktoobri 2022. aasta otsusest lähetada järelevalveekspertide meeskond Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise rahvusvahelise piiri Armeenia poolele, et jälgida ja analüüsida olukorda piirkonnas ning anda selle kohta aru.
Missiooni volitused kehtivad kuni 2027. aasta veebruarini.
ELi toetus Aserbaidžaanile
Investeeringud
EL on Aserbaidžaani suurim välisinvestor nii naftasektoris kui ka muudes sektorites.
EL toetab Aserbaidžaani investeeringutega, et aidata kaasa riigi majanduse mitmekesistamisele ning kiirendada rohe- ja digipööret. ELi investeeringutega toetatakse näiteks
- Bakuu sadamat kui kestlikku kaupade ja teenuste liikumise keskust
- Aserbaidžaani transpordikoridoride digitaliseerimist
- 25 000 idufirma ja VKE konkurentsivõimet
- maaelu arengut ja majanduskasvu
- kestlikku taristut ning lahendusi arukamate ja keskkonnahoidlikumate linnade jaoks
EL on suurim Aserbaidžaani demineerimisoperatsioonide rahastaja, kes pakub olulist toetust riskide vähendamiseks ja inimelude päästmiseks.
Reformid ja ühiskond
EL toetab Aserbaidžaani sotsiaal-majanduslikku arengut ja reforme naabruspoliitika, arengu- ja koostöö rahastamisvahendi kaudu.
Õigussektori reform on üks ELi Aserbaidžaanile antava abi prioriteetidest. EL toetab konkreetselt vaidluste kohtuvälist lahendamist, aitab võidelda korruptsiooni vastu ning pakub kodanikele ja ettevõtjatele õigusabi ning paremat juurdepääsu õigusemõistmisele.
Aserbaidžaan on üks peamisi kasusaajaid mestimisinstrumendist, mis pakub vastastikust koolitust ja teabevahetust ELi liikmesriikide haldusasutustega.
EL on Aserbaidžaani kodanikuühiskonna juhtiv toetaja, edendades demokraatiat, inimõiguste austamist ning meedia-, sõna- ja kogunemisvabadust.
Kaubandus
EL oli 2024. aastal Aserbaidžaani peamine kaubanduspartner, kelle arvele langes ligikaudu 41,2% riigi kaubavahetuse kogumahust, ja Aserbaidžaani suurim eksporditurg, mille osakaal riigi ekspordis oli 63,3% ja impordis 13,2%.
ELi ekspordis Aserbaidžaani domineerivad masinad ja transpordivahendid. Muu ELi eksport Aserbaidžaani hõlmab peamiselt kemikaale ja nendega seotud tooteid ning tööstuskaupu ja -esemeid.
Energiapartnerid
Aserbaidžaan on ELi strateegiline energiapartner, kes praegu tarnib ligikaudu 5% ELi gaasinõudlusest. Lõunapoolne gaasikoridor on strateegiline algatus gaasi toomiseks Kaspia merest Euroopa turgudele ja peamine vahend energiavarustuskindluse suurendamiseks Euroopas.
Aserbaidžaan ühines 2019. aastal Ida-Euroopa energiatõhususe ja keskkonnapartnerlusega (E5P). ELi täiendavat toetust energiasektorile, sealhulgas energiatõhususele, on antud algatuse EU4Energy kaudu.
EL hõlbustas 2024. aasta märtsis ka tuuleenergiaalast koostööd käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimist Aserbaidžaani taastuvenergia agentuuri ja Euroopa tööstusliidu WindEurope vahel.
Lisateave
Viimati läbi vaadatud: 13. august 2025