Kronoloogia – bioloogiline mitmekesisus

2024. aastal Colombias peetud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 16. istungjärgu järelkohtumine toimus 2025. aasta veebruaris Itaalias. Selle kohtumise tulemusena:

• võeti vastu ressursside mobiliseerimise strateegia
• tõhustati elurikkusega seotud ülemaailmsete eesmärkide seireraamistikku
• lepiti kokku näitajates, mille abil mõõta eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme

• EL tervitas Roomas COP16 raames elurikkuse üle peetud läbirääkimiste positiivseid tulemusi (Euroopa Komisjon)

The Council approved conclusions in view of the conference of parties on the convention on biological diversity (COP16) and the meetings on the Cartagena protocol and the Nagoya protocol, to take place in Cali, Colombia, from 21 October to 1 November 2024.

The conclusions serve as the EU’s general negotiating position at the meetings.

• UN biodiversity convention: EU reaffirms global pledge to protect a third of the planet by 2030 (press release, 14 October 2024)

Nõukogu võttis ametlikult vastu esimese omalaadse määruse looduse taastamise kohta. Õigusakti eesmärk on kehtestada meetmed, et taastada 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid.

Määruse eesmärk on leevendada kliimamuutusi ja loodusõnnetuste mõju. See aitab ELil täita oma rahvusvahelisi keskkonnaalaseid kohustusi ja taastada Euroopa looduse.

• Looduse taastamise määrus: nõukogu andis lõpliku rohelise tule (pressiteade, 17. juuni 2024)

Nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi esindajad saavutasid esialgse poliitilise kokkuleppe looduse taastamise määruse suhtes. Ettepaneku eesmärk on kehtestada meetmed, et taastada 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid.

Määrus on lahutamatu osa ELi elurikkuse strateegiast aastani 2030 ja aitab ELil täita oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige ÜRO Kunmingi-Montréali üleilmses elurikkuse raamistikus, milles lepiti kokku 2022. aasta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil (COP15).

• Looduse taastamine: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele uute õigusnormide suhtes, mille eesmärk on taastada ja säilitada kahjustatud elupaigad ELis (pressiteade, 9. november 2023)

Nõukogu jõudis kokkuleppele (üldine lähenemisviis) looduse taastamise määruse ettepaneku suhtes. Ettepaneku eesmärk on kehtestada taastemeetmed, mis hõlmavad 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaast ja 20% merepiirkondadest ning kõiki ökosüsteeme, mis oleks vaja taastada 2050. aastaks. Sellega kehtestatakse konkreetsed õiguslikult siduvad eesmärgid ja kohustused looduse taastamiseks iga loetletud ökosüsteemi – nii põllumajandusmaa ja metsa kui ka mere-, magevee- ja linnaökosüsteemide – jaoks.

Üldine lähenemisviis võimaldab alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga õigusakti lõpliku vormi üle.

• Nõukogu saavutas kokkuleppe looduse taastamise määruse suhtes (pressiteade, 20. juuni 2023)

ELi keskkonnaministrid pidasid oma 2022. aasta detsembri nõukogu istungil poliitilise mõttevahetuse looduse taastamise määruse ettepaneku üle.

Ettepaneku eesmärk on aidata taastada Euroopa elupaigad, millest 80% on halvas seisukorras. Ettepanekuga kehtestatakse konkreetsed õiguslikult siduvad eesmärgid ja kohustused looduse taastamiseks iga loetletud ökosüsteemi – nii metsa ja põllumajandusmaa kui ka mere-, magevee- ja linnaökosüsteemide – jaoks. Kavandatud meetmed hõlmavad 2030. aastaks vähemalt 20% ELi maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõiki taastamist vajavaid ökosüsteeme.

Liikmesriigid peaksid kehtestama tõhusad ja pindalapõhised taastamismeetmed, et saavutada ökosüsteemipõhised eesmärgid ja teha edasisi plaane, töötades tihedas koostöös teadlaste, huvitatud sidusrühmade ja üldsusega välja riiklikud taastamiskavad. Ettepanekus määratletakse ka elurikkuse indikaatorid edusammude mõõtmiseks.

Ministrid võtsid teadmiseks eesistujariigi koostatud eduaruande ja pidasid poliitilise mõttevahetuse, milles keskenduti ambitsioonidele ja seisundi halvenemise vältimise põhimõttele.

• Keskkonna nõukogu, 20. detsember 2022

Maailma juhid on kokku leppinud uutes ambitsioonikates eesmärkides ja sihtides, et kaitsta ja taastada loodust 2030. aastaks ja pärast seda. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil (COP15) võeti vastu ajalooline Kunming-Montreali ülemaailmne elurikkuse raamistik, mis sisaldab selgeid ja mõõdetavaid eesmärke ja sihte ning järelevalve-, aruandlus- ja läbivaatamiskorda, et jälgida edusamme nendes valdkondades.

• EL COP15-l (Euroopa Komisjon)

EL ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsioon (AKVRO) toetavad kavatsusi võtta 7.–19. detsembril 2022 Montréalis toimuval ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsi 15. istungjärgul (COP15) vastu ambitsioonikas, laiaulatuslik ja murranguline 2020. aasta järgne üleilmne elurikkuse raamistik, et peatada ja pöörata ümber elurikkuse vähenemise suundumus.

Euroopa Liidu, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna ministrid arutasid ootusi selle pöördelise tähtsusega istungi suhtes Brüsselis toimunud AKVRO ja ELi ministrite ühisnõukogu kohtumisel.

Elurikkuse vähenemise suundumuse peatamine ja ümberpööramine on hädavajalik, kuna praegune olukord on tõeliselt murettekitav, ohustades miljardite inimeste toiduga kindlustatust, tervist, majandusolusid ja toimetulekut. Selleks et tulevane raamistik oleks edukas, peab see sisaldama mõõdetavaid eesmärke, mida toetatakse tugeva järelevalve- ja läbivaatamisraamistikuga ning selle rakendamiseks antavate piisavate vahenditega.

• COP15: Euroopa Liit ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsioon esitasid üleskutse sõlmida ambitsioonikas ülemaailmne kokkulepe (pressiteade, 29. november 2022)

Keskkonna nõukogu 2022. aasta oktoobris toimunud istungil kiitsid ELi ministrid heaks nõukogu järeldused, milles lepitakse kokku ELi üldine läbirääkimisseisukoht ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsi 15. istungjärgul (COP 15).

Konverentsi eesmärk on võtta vastu 2020. aasta järgne üleilmne elurikkuse raamistik, milles määratakse kindlaks eesmärgid, millest juhinduda looduse kaitsmiseks ja taastamiseks võetavates ülemaailmsetes meetmetes järgmisel kümnel aastal.

Nõukogu kutsub oma järeldustes üles võtma vastu ambitsioonika, tervikliku ja ümberkujundava 2020. aasta järgse üleilmse elurikkuse raamistiku, mis hõlmab pikaajalisi eesmärke 2050. aastaks, samuti tulemustele suunatud vahe-eesmärke ja tegevustele suunatud eesmärke 2030. aastaks, mis võimaldavad tegeleda tulemuslikult ja üheaegselt elurikkuse vähenemise otseste ja kaudsete põhjustega.

• Keskkonna nõukogu, 24. oktoober 2022

Nõukogu võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha programmi LIFE (2021–2027) kohta. Nõukogu seisukoht võeti vastu pärast seda, kui Euroopa Parlamendiga saavutati 2020. aasta detsembris esialgne kokkulepe. LIFE on ELi juhtprogramm looduse, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliimamuutuste vastase võitluse valdkonnas. Alates 2021. aastast rahastatakse programmist LIFE ka energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud meetmeid.

• Programm LIFE – nõukogu võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha (pressiteade, 16. märts 2021)

Nõukogu eesistujariik saavutas täna Euroopa Parlamendiga poliitilise kokkuleppe programmi LIFE pikendamise kohta pärast 2020. aastat. LIFE on ELi juhtprogramm looduse, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliimamuutuste vastase võitluse valdkonnas. Alates 2021. aastast saab programmi LIFE raames rahastada ka energiatõhususe ja taastuvenergia projekte.

Kokkuleppega eraldatakse programmi LIFE jaoks ajavahemikuks 2021–2027 rahastamispakett kogusummas 5,432 miljardit eurot. Eelarve suurendamine kajastab ELi pikaajalise eelarve (mitmeaastase finantsraamistiku) raames saavutatud kokkulepet kohaldada üldist kliimaeesmärki, milleks on 30% ELi mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kogukuludest. Kaasseadusandjad leppisid samuti kokku, et programmi LIFE kestus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku kestusega.

• Programm LIFE – nõukogu eesistujariik saavutas parlamendiga esialgse poliitilise kokkuleppe (17. detsembri 2020. aasta pressiteade)

2020. aasta oktoobris võttis keskkonna nõukogu vastu järeldused elurikkuse kohta, milles kiideti heaks ELi elurikkuse strateegia 2030 eesmärgid. Liikmesriigid tunnistasid vajadust suurendada jõupingutusi, et tegeleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja looduse kadumise otseste ja kaudsete põhjustega. Nad kutsusid taas üles täielikult integreerima bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid muudesse sektoritesse, nagu põllumajandus, kalandus ja metsandus, ning tagama ELi meetmete ühtne rakendamine nendes valdkondades.

Elurikkus on meie elukindlustus: see pakub puhast õhku ja vett, toitu, ehitusmaterjale ja riideid. See loob töökohti ja elatusvahendeid. Looduse hävitamisega kaasneb ka haiguspuhangute ja pandeemiate oht. Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusminister Svenja Schulze

• Nõukogu võttis vastu järeldused ELi elurikkuse strateegia kohta aastaks 2030 (pressiteade, 23. oktoober 2020)

Nõukogu volitas komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit kinnitama ELi nimel ÜRO bioloogilise mitmekesisuse teemalise tippkohtumise raames deklaratsiooni „Juhtide lubadus seista looduse eest“.

Lubadus on vabatahtlik deklaratsioon, milles rõhutatakse, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemide seisundi halvenemine nõuavad kiireloomulist ja viivitamatut tegutsemist kogu maailmas, ning korratakse kohustust seada bioloogiline mitmekesisus, kliima ja keskkond tervikuna nii COVID-19 kriisist taastumise strateegiate kui ka riikliku ja rahvusvaheliste arengu- ja koostööpüüdluste keskmesse.

• ÜRO bioloogilise mitmekesisuse teemaline tippkohtumine: nõukogu saadab ühtse signaali suurendada bioloogilise mitmekesisuse alaseid ülemaailmseid eesmärke (pressiteade, 21. september 2020)
• ÜRO bioloogilise mitmekesisuse teemaline tippkohtumine (veebisait)

ELi põllumajandusministrid vahetasid arvamusi ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia üle, mille Euroopa Komisjon avaldas 20. mail 2020 osana Euroopa rohelisest kokkuleppest. Arutelul keskenduti põllumajandusega seotud aspektidele ja seostele ühise põllumajanduspoliitika käimasoleva reformiga.

• Põllumajandusministrite videokonverents, 8. juuni 2020
• Euroopa roheline kokkulepe (taustteave)
• ÜPP tulevik pärast 2020. aastat (taustteave)

ELi keskkonnaministrid võtsid vastu järeldused, milles kinnitatakse veel kord, et EL ja selle liikmesriigid soovivad juhtida ja tõhustada jõupingutusi, mille eesmärk on peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja taastada ökosüsteeme. Järeldustes antakse poliitilised suunised, et jätkata tööd 2020. aasta järgse ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistikuga.

Nõukogu kutsus samuti komisjoni üles töötama viivitamata välja ambitsioonika, realistliku ja sidusa 2030. aasta ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia kui Euroopa rohelise kokkuleppe keskse elemendi.

• Bioloogiline mitmekesisus – nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 19. detsember 2019)

Keskkonnaministrid võtsid vastu järeldused, milles väljendati sügavat muret selle üle, et loodusvarad ja ökosüsteemiteenused, millest inimkond sõltub, on suures ohus. Ministrid kutsuvad üles koostama ambitsioonika strateegilise kava bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks pärast 2020. aastat.

Järeldustes esitatakse 2018. aasta novembris Egiptuses toimunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgul võetud ELi läbirääkimispositsiooni üldine poliitiline raamistik.

• Bioloogiline mitmekesisus: nõukogu võttis vastu järeldused (pressiteade, 9. oktoober 2018)

ELi ministrid leppisid enne 4.–17. detsembrini 2016 Mehhikos Cancunis toimunud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja selle protokollide osaliste istungjärku kokku bioloogilist mitmekesisust käsitlevates järeldustes. Nad rõhutasid, et peame tegutsema rahvusvahelisel tasandil, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja muuta praegust bioloogilise mitmekesisuse ohtlikult väikeste tasemete suunas liikumist.

• Keskkonna nõukogu, 17. oktoober 2016

Nõukogu võttis vastu järeldused ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia vahekokkuvõtte kohta. Ministrid juhtisid tähelepanu valdkondadele, kus on vaja eesmärkide saavutamiseks tööd jätkata.

• Keskkonna nõukogu, 16. detsember 2015

Nõukogu võttis vastu järeldused, milles seatakse eesmärgiks peatada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste vähenemine ning taastada need võimaluste piires 2020. aastaks, ning oma visiooni bioloogilise mitmekesisuse parema kaitse kohta ELis 2050. aastaks. Ministrid tutvustasid ELi seisukohta seoses bioloogilise mitmekesisuse kaitsega ülemaailmsel tasandil ning kutsusid üles tugevdama bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide integreerimist valdkondadevahelistesse ELi poliitikatesse ja strateegiatesse.

• Nõukogu järeldused ELi ja globaalse visiooni ja eesmärkide kohta bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas, 15. märts 2010

ELi ministrid rõhutasid, kui oluline on anda uut poliitilist hoogu, et suurendada jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks ning võtta vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni läbivaadatud ja ambitsioonikas strateegiline kava.

• Nõukogu järeldused bioloogilise mitmekesisuse kohta pärast 2010. aastat, 22. detsember 2009