Konsulaarkaitse
ELi kodanikel on ELi mittekuuluvas riigis õigus küsida abi mis tahes ELi liikmesriigi saatkonnalt või konsulaadilt, kui nende liikmesriigil ei ole selles riigis diplomaatilist esindust.
ELi kodanike konsulaarkaitse
Konsulaarkaitse tähendab abi, mida riik pakub oma kodanikele, kes elavad või reisivad välismaal ja vajavad abi.
ELi kodanikele konsulaarabi andmise eest vastutavad eelkõige üksikud ELi liikmesriigid. Mitte kõigil ELi liikmesriikidel ei ole aga saatkonda või konsulaati igas maailma riigis. See tähendab, et osa ELi kodanikke on esindamata ja neil ei ole oma liikmesriigi saatkonda ega konsulaati, kes neid abistaks.
ELi esindamata kodanike õigused välismaal
ELi kodakondsusest tulenevate õiguste osana võivad ELi kodanikud pöörduda mis tahes muu liikmesriigi saatkonda või konsulaati, kui nad vajavad abi väljaspool ELi ja on esindamata.
Teisisõnu on kõigil ELi liikmesriikidel kohustus aidata ELi esindamata kodanikke oma kodanikega samadel tingimustel.
Seda nimetatakse õiguseks võrdsele kohtlemisele, mis on üks ELi kodanike põhiõigustest. See on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c ja artiklis 23 ning ELi põhiõiguste harta artiklis 46.
Selline liikmesriikide vastastikune abi on eriti oluline konsulaarkriisi korral. Konsulaarkriis tekib siis, kui ELi mittekuuluvas riigis on ohus suure hulga ELi kodanike elu, tervis või julgeolek, näiteks loodusõnnetuste, suurõnnetuste või poliitilise ebastabiilsuse tõttu.
ELi liikmesriikide saatkonnad ja konsulaadid võivad osutada abi järgmistes olukordades:
Kadunud või varastatud pass või ID-kaart
Saatkond võib väljastada tagasipöördumistunnistuse, et ELi kodanik saaks sõita tagasi koju.
Vahistamine või kinnipidamine
Saatkond võib anda teavet kohaliku õigussüsteemi kohta ja aidata ELi kodanikel leida advokaati.
Kuriteo ohvriks langemine
Saatkond võib abistada ELi kodanikke ja anda nõu, mida teha.
Raske õnnetus või raske haigus
Saatkond võib aidata haiglasse sattunud ELi kodanikul võtta ühendust kindlustusandja, perekonna või sõpradega.
Abistamine ja repatrieerimine
Saatkond võib aidata ELi kodanikke hädaolukorras (st konflikti või loodusõnnetuse korral).
Surm
Saatkond võib aidata ELi kodanikel teavitada lähedasi ja aidata surma registreerida.
Selleks et tugevdada ja lihtsustada võimalust kasutada õigust konsulaarkaitsele, võttis EL 2015. aastal vastu direktiivi väljaspool ELi elavate või reisivate ELi esindamata kodanike konsulaarkaitse kohta.
Selle direktiivi eesmärk on suurendada ELi liikmesriikide konsulaarasutuste vahelist koostööd ja koordineerimist.
Järgmisel veebisaidil on esitatud kõigi ELi riikide saatkondade ja konsulaatide kontaktandmed juhuks, kui vajate abi.
Konsulaarkaitse direktiivi kohaselt on Euroopa välisteenistusel ja selle ELi delegatsioonide üleilmsel võrgustikul tihedas koostöös ELi liikmesriikidega keskne roll selle tagamisel, et ELi kodanikud saavad kasutada õigust konsulaarkaitsele.
Eelkõige aitavad Euroopa välisteenistus ja selle ELi delegatsioonid kaasa ELi koordineeritud jõupingutustele konsulaarkriisideks valmisoleku ja neile reageerimise valdkonnas.
Tagasipöördumistunnistus
Tagasipöördumistunnistus on abi, mida antakse kõige sagedamini ELi kodanikele kohtades, kus nende koduriigil ei ole saatkonda või konsulaati.
See dokument väljastatakse kodanikele, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud. See on hädavajalik, et aidata neil turvaliselt koju tagasi pöörduda.
ELi tagasipöördumistunnistust käsitlevad õigusnormid võeti esmakordselt vastu 1996. aastal. 2019. aasta juunis võttis EL selle kohta vastu uue direktiivi. Uute normidega ajakohastati ELi tagasipöördumistunnistuse vormi ja turvaelemente ning lihtsustati menetlusi, mida kohaldatakse ELi esindamata kodanike suhtes ELi mittekuuluvates riikides.
8. detsembril 2022 võttis Euroopa Komisjon vastu ELi tagasipöördumistunnistuse tehnilised üksikasjad. Alates 2025. aasta detsembrist saavad kodanikud taotleda uuendatud ELi tagasipöördumistunnistust, mis koosneb kleebisest ja passisuurusega voldikust.
Kleebis
Voldik (esikülg)
Voldik (tagakülg)
ELi konsulaarkaitse kohandamine uute väljakutsetega
Euroopa Komisjon tegi 6. detsembril 2023 nõukogule ettepaneku vaadata läbi konsulaarkaitset ja ELi tagasipöördumistunnistust käsitlevad direktiivid, et tugevdada ELi kodanike õigusi, eelkõige kriisiolukordades.
Komisjoni ettepanek tugineb hiljutistele kogemustele sellest, kuidas on konsulaartegevust mõjutanud muu hulgas COVID-19 pandeemia, Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda ja ELi kodanike repatrieerimine Afganistanist ja Sudaanist.
Kõnealune ettepanek on praegu ELi nõukogus läbivaatamisel.
Millist koostööd teevad liikmesriigid konsulaarkaitse valdkonnas
Arvestades, et mitte kõik liikmesriigid ei ole esindatud kogu maailmas, on väga oluline, et ELi liikmesriigid teeksid koostööd selle tagamiseks, et kõik hättasattunud ELi kodanikud saaksid abi samadel tingimustel.
Liikmesriikide konsulaarvõrgustiku esindajad kohtuvad ELi mittekuuluvates riikides, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi seoses ELi kodanikega selles riigis.
Lisaks sellele võivad asjaomases riigis esindatud liikmesriikide konsulaartöötajad kohtuda ELi delegatsiooniga, et valmistuda kriisiolukordadeks, eelkõige koostada ühine erandolukorra lahendamise plaan.
Liikmesriikide konsulaarosakonnad ja kriisikeskused ning ELi delegatsioonid kasutavad teabejagamise ja erandolukorra plaanimise jaoks ka veebiplatvormi.
Koordineerimise näited
EL ja selle liikmesriigid on mitmel korral ühendanud jõud, et anda konsulaarabi ELi esindamata kodanikele, sealhulgas COVID-19 pandeemia, Afganistani kriisi, Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja, Sudaani konflikti ja Lähis-Ida kriisi ajal.
Sudaanist evakueerimine 2023. aastal ja COVID-19st tingitud repatrieerimine 2020. aastal olid eriti probleemsed Sudaani kriisi keerukuse ja COVID-19 kriisi ulatuse tõttu.
Evakueerimine Sudaanist
Kui Sudaanis puhkes 2023. aasta aprillis konflikt, viibis riigis ligikaudu 1700 ELi kodanikku, kellest paljud olid esindamata.
Evakueerimisoperatsioone juhtivad ELi liikmesriigid evakueerisid tänu tõhusale ELi koordineerimisele ka teisi ELi kodanikke ja isegi teiste kontinentide kodanikke.
COVID-19st tingitud repatrieerimine
Kui COVID-19 pandeemia tõttu kehtestati 2020. aasta alguses ootamatud ülemaailmsed reisipiirangud, jäid välismaale lõksu üle 600 000 ELi kodaniku.
Vastuseks reageerisid EL ja selle liikmesriigid kiiresti, et koordineerida ulatuslikke repatrieerimisalaseid jõupingutusi, mille tulemusel toodi inimesed tagasi kodumaale.
Elanikkonnakaitse mehhanism
ELi liikmesriigid ja teised ELi elanikkonnakaitse mehhanismis osalevad riigid võivad mehhanismi kaudu taotleda konsulaarabi oma kodanikele, näiteks evakuatsioonioperatsioonide kontekstis.
2024. aastal evakueeriti selle mehhanism abil turvaliselt peaaegu 1400 Euroopa kodanikku sellistest paikadest nagu Haiti, Lähis-Ida ja Vanuatu. Varasemad suuremahulised operatsioonid on muu hulgas järgmised:
- 100 000 inimese repatrieerimine COVID-19 pandeemia ajal 2020. aastal (kokku 600 000 repatrieeritud ELi kodanikust)
- 3000 ELi kodaniku ja 7000 Afganistani kodaniku evakueerimine Afganistanist 2021. aastal
ELi kodanike õiguste kaitse välismaal
EL ja selle liikmesriigid võivad esitada ühiseid konsulaarseid demarše, kui ELi kodanike õigusi rikutakse pidevalt või kui nad on välismaal sattunud keerulisse olukorda.
Konsulaarset algatust võib näiteks kasutada selliste ELi kodanikega seotud küsimustega tegelemiseks, kes viibivad teatavates riikides väga viletsate tingimustega kinnipidamisasutustes, kus neil puudub juurdepääs toidule või ravimitele.
Konsulaarse algatuse järelmeetmena võivad EL ja tema liikmesriigid kasutada ka konsulaarkoostöö algatust. Selle eesmärk on jätkata arutelusid riigi ametiasutustega, et parandada ELi kodanike olukorda.
Töö nõukogus
Konsulaarasjade töörühm (COCON) on nõukogu organ, mis vastutab konsulaarkoostööga seotud küsimuste arutamise eest. Selles keskendutakse arvamuste vahetamisele ja konsulaarkoostöö kooskõlastamisele ELi liikmesriikide ja Euroopa välisteenistusega.
Koostöö ELi mittekuuluvate riikidega
EL kohtub korrapäraselt Ameerika Ühendriikide, Kanada, Norra, Austraalia ja Uus-Meremaaga, et arutada ühist huvi pakkuvaid küsimusi ja koostööd. Nendel kohtumistel esindab ELi nõukogu eesistujariik.
Aruteludes keskendutakse mitmesugustele teemadele, sealhulgas:
- konsulaarkriisiks valmisolek ja järelevalve
- koostöö viimastele kriisidele reageerimiseks
- konsulaarkoostööalgatused
- võimalike vastastikust huvi pakkuvate küsimuste kindlakstegemine
- teabe jagamine
Lisateave
Tarbijakaitse: reisimisõigused
ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)
ELi elanikkonnakaitse
Viimati läbi vaadatud: 4. august 2025