Droonid: ELi lennundusohutuse reform
Mehitamata õhusõidukid ehk droonid on kiiresti arenev lennundussektor, millel on suur potentsiaal luua Euroopa Liidus uusi töökohti ja hoogustada majanduskasvu. Seetõttu võttis EL vastu määruse, mille eesmärk on integreerida kaugjuhitavad droonid ohutult Euroopa õhuruumi.
Määruses kehtestatakse tsiviillennundusohutuse ühisnormid ja vaadatakse läbi Euroopa Lennundusohutusameti(EASA) volitused. Uue EASA määrusega asendatakse alates 2008. aastast kehtinud õigusraamistik.
Nõukogu võttis 26. juunil 2018 vastu uued proportsionaalsed ja riskipõhised normid, mis võimaldavad ELi lennundussektoril kasvada ja muudavad selle konkurentsivõimelisemaks.
- Droonide ohutu kasutamise tagamine: nõukogu võttis vastu määruse EASA reformi kohta (pressiteade, 26.6.2018)
- Määrus, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme
- Uus EASA määrus (Euroopa Liidu Teataja)
Uutes normides kehtestatakse muu hulgas droonide käitajate registreerimiskünnis: droonide käitajad peavad olema registreeritud, kui nad käitavad droone, mis võivad inimesega kokkupuutel üle kanda rohkem kui 80 džauli kineetilist energiat.
Droonide ohutuse tagamine: võidavad nii ELi tarbijad kui ka majandus (Infograafik)
Miks meil seda vaja on?
Kuigi mõned droonid on sama rasked ja kiired kui lennuk, võivad droonid sarnaneda ka väga väikeste elektriliste „mänguasjadega“, mis on tarbijatele kergesti kättesaadavad.
Sellised väiksemad droonid on pärast 2008. aastat tekitanud õiguslikke probleeme, sest ELi pädevus oli piiratud mehitamata õhusõidukitega, mille kaal ületab 150 kilo.
Kergemate droonide suhtes kohaldati ELis üksnes erinevaid ja killustatud siseriiklikke ohutusnorme. Lisaks ei kohaldatud peamisi kaitsemeetmeid sidusal viisil.
Lennunduseeskirjade reform oli vajalik ka sellepärast, et ELi õhuliiklus suureneb järgmise 20 aasta jooksul eeldatavasti 50% võrra.
Euroopa Komisjon prognoosib, et 2035. aastaks Euroopa droonisektor:
- annab otseselt tööd rohkem kui 100 000 inimesele
- avaldab majanduslikku mõju, mis ületab 10 miljardit eurot aastas, peamiselt teenuste sektoris
Droonide kasutamise laienedes suureneb ka vajadus tasakaalustada nendega kaasnevaid võimalusi ja probleeme. Näiteks võivad mehitamata õhusõidukid anda lisaväärtust erinevates majandussektorites andmete kogumisel ja tõlgendamisel. Samas võivad droonid kaasa tuua kohustusi seoses andmekaitse, privaatsuse, müra ja süsinikdioksiidi heitega.
Droonide kasutamine: EASA soovitused
Mida teha?
- Hoia oma droon alati nägemisulatuses
- Kavanda lend ja vali takistusteta koht
- Hangi luba, kui kavatsed kasutada oma drooni tasustatud tööks
- Loe hoolikalt läbi tootja juhised
Mida mitte teha?
- Ära lennuta drooni nii, et see oleks kellelegi ohtlik
- Ära lennuta drooni inimeste, vara või sõidukite kohal ega neile lähemal kui 50 meetrit
- Ära lennuta drooni kõrgemal kui 150 meetrit maapinnast
- Hoia eemale lennujaamadest ja helikopterite maandumisplatsidest
Lähemalt
12. märtsil 2019 võttis Euroopa Komisjon vastu kogu ELi hõlmavad normid, millega määratakse kindlaks droonide tehnilised nõuded.
Kooskõlas EASA määrusega sätestatakse uute normidega aluspõhimõtted ohutuse, turvalisuse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse tagamiseks. Lisaks on nende eesmärk vähendada bürokraatiat ja soodustada innovatsiooni.
Määrusega kaotatakse ka normid, mis võivad ettevõtlust pärssida. Eeldatavasti tagab see õiguskindluse arvukalt väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja idufirmasid hõlmava majandusharu jaoks.
Samuti kehtestatakse määrusega riski- ja tulemuspõhine lähenemisviis ohutusele. See tähendab, et määruses võetakse arvesse erinevaid riske tsiviillennunduse eri sektorites. Näiteks kopterite ja kergete sportlennukite suhtes kohaldatakse kommertslendudeks kasutatavate õhusõidukitega võrreldes lihtsamaid ja vähem kulukaid kinnitusmenetlusi.