Rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse vastane võitlus
Haavatavate rändajate ärakasutamisega tegelevate kuritegelike võrgustike sihikule võtmine on vajalik mitte ainult rändajate smugeldamise, vaid ka inimkaubanduse vastu võitlemiseks.
Võitlus rändajate smugeldamise vastu
Pärast rändekriisi algust 2015. aastal on rändajate smugeldamine märkimisväärselt suurenenud. Europoli ja Interpoli andmetel maksab enam kui 90% ebaseaduslikest rändajatest inimsmugeldajatele, et Euroopasse jõuda. See on kuritegelike võrgustike jaoks väga tulutoov äri ja oht, et nad tabatakse, on väike.
Hinnanguliselt on rändajate smugeldamise aastakäive kogu maailmas vahemikus 4,7–6 miljardit eurot.
- Inimsmugeldajate kasumid (Europoli teabejoonis, 27. november 2019)
- ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo, ülemaailmne uuring rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise kohta, 2018
EL on astunud otsustavaid samme, et võtta sihikule kaitsetuid rändajaid ära kasutavad kuritegelikud võrgustikud. Kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm (EMPACT) seadis ajavahemikul 2022–2025 üheks prioriteediks võitluse ebaseaduslikule rändele kaasaaitamise vastu.
2022. aastal andis liikmesriikide koordineeritud tegevus järgmisi tulemusi:
• 3646 vahistamist
• 3285 juurdlust
• arestiti 2 267 655 eurot sularaha
• võeti ära tuhandeid pettuse teel omandatud dokumente
ELi õigusaktid rändajate smugeldamise ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks
Euroopa Komisjon võttis 2023. aasta novembris vastu kaks seadusandlikku ettepanekut, et rändajate smugeldamist ära hoida ja selle vastu võidelda.
Esimene neist käsitles direktiivi rändajate smugeldamise ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks kehtestatavate miinimumnormide kohta. Direktiivi eesmärgid on muu hulgas:
• tõhustada smugeldamisvõrgustikele süüdistuse esitamist
• selgitada smugeldamise kui kuriteo määratlust
• ühtlustada karistusi
Teine ettepanek puudutas politseikoostööd käsitlevat määrust. Selle eesmärgid on muu hulgas:
• tugevdada Europoli rolli rändajate smugeldamise vastases võitluses
• tõhustada andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete jagamist liikmesriikide ja Europoli vahel
ELi liikmesriikide esindajad (COREPER) leppisid 19. juunil 2024 kokku nõukogu läbirääkimisvolitustes määruse suhtes, millega suurendatakse Europoli rolli rändajate smugeldamise vastases võitluses.
2025. aasta septembris jõudsid nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad esialgsele kokkuleppele Europoli tugevdamise suhtes, et paremini toetada liikmesriike võitluses rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse vastu.
- Rändajate smugeldamine: Nõukogu ja Euroopa Parlament soovivad suurendada Europoli rolli (pressiteade, 25. september 2025)
- Rändajate smugeldamine: Europoli suurem roll rändajate smugeldamise vastases võitluses (pressiteade, 19. juuni 2024)
- Ettepanek: määrus, mis käsitleb politseikoostöö tõhustamist rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks ning Europoli toetuse suurendamist selliste kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks
- Komisjon tugevdab ELi õigusnorme ja loob rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu (Euroopa Komisjon)
ELi tegevus inimkaubanduse vastu võitlemisel
Aastate jooksul on EL ja selle liikmesriigid välja töötanud tõhusama reageerimise inimkaubandusele, keskendudes politseitööle ja ennetamisele. Kõnealust reageerimist arendatakse pidevalt edasi.
2011. aastal vastu võetud inimkaubandusevastane direktiiv tugineb ÜRO inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokollile ning Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioonile.
Direktiivis tunnistatakse, et inimkaubandus ei ole mitte ainult kuritegu, vaid inimõiguste rikkumine, ning et liikmesriikidel on kohustus kaitsta ohvreid sõltumata nende päritoluriigist.
Direktiivis sätestatakse ka rangemad normid lastega kaubitsemise vastu võitlemiseks. Liikmesriigid peavad tagama kõigile inimkaubanduse lapsohvritele abi ja juurdepääsu haridusele.
2024. aasta juunis otsustas EL lisada liidu inimkaubandusevastastes õigusnormides sätestatud ärakasutamise vormide hulka asendusemaduse, sundabielu ja ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil toimuva ärakasutamise. Lisaks kriminaliseeriti inimkaubanduse ohvri osutatavate teenuste teadlikult kasutamine ning nähti selle eest ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.
2022. aastal registreeriti ELis 10 093 inimkaubanduse ohvrit ja mõisteti süüdi 2097 inimkaubitsejat. 2023. aastal tehti organiseeritud ja raske kuritegevuse vastu võitlemise ELi platvormi (EMPACT) kaudu kindlaks 7500 ohvrit ja teatati 457 isiku vahistamisest.
ELi tegevus inimkaubanduse vastu võitlemisel
Igal aastal tehakse ELis kindlaks tuhandeid inimkaubanduse ohvriks langenud inimesi. EL ja selle liikmesriigid on võtnud mitmeid meetmeid selle ränga kuritegevuse liigi vastu võitlemiseks ning tõhustavad oma jõupingutusi.
Viimati läbi vaadatud: 15. jaanuar 2026