Euroopa poolaasta 2019

Käesolev veebileht sisaldab 2019. aasta Euroopa poolaastaga seotud sündmuste ja dokumentide ajakava, mis on esitatud kronoloogilises järjestuses (uuemad eespool).

Nõukogu esitas liikmesriikidele oma 2019. aasta soovitused ja arvamused nende majandus-, tööhõive- ja eelarvepoliitika kohta, viies sellega lõpule käesoleva aasta Euroopa poolaasta protsessi. Enne seda oli Euroopa Ülemkogu soovitusi juunis arutanud ning tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu oli need juulis heaks kiitnud.

Üleilmsest ebakindlusest ja vähem soodsatest tingimustest hoolimata peaks kõikide liikmesriikide majandus prognooside kohaselt 2020. aastal kasvama ja töötuse tase on rekordiliselt madal. Sellistes oludes keskendutakse riigipõhistes soovitustes tulemuslike struktuurireformide rakendamisele, investeerimisstrateegiate edendamisele ja vastutustundliku eelarvepoliitika soodustamisele.

• Majandus-, tööhõive- ja eelarvepoliitika: 2019. aasta riigipõhised soovitused (pressiteade, 9.7.2019)

Euroopa Ülemkogu pidas arutelu riigipõhiseid soovitusi käsitleva horisontaalse aruande üle.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 20. juuni 2019

Euroopa Komisjon esitas 5. juunil 2019 nõukogu soovituste ettepanekud iga ELi liikmesriigi kohta.

Pärast seda, kui nõukogu on esitatud soovitusi arutanud ja need vastu võtnud, oodatakse liikmesriikidelt, et nad järgiksid nimetatud soovitusi järgmise 12 kuu jooksul oma riiklikus poliitikas.

• 2019. aasta riigipõhised soovitused

The Economic and Financial Affairs Council adopted conclusions on the outcomes of the in-depth reviews and the implementation of the 2018 country-specific recommendations. 

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu märtsikuu istungil tegi komisjon ülevaate riigiaruannetest ja põhjalikest analüüsidest makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames. Ministrid arutasid investeeringutega seotud riigipõhiste soovituste rakendamist.

• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung, 12. märts 2019
• Riigiaruanded 2019. aasta Euroopa poolaasta kontekstis (Euroopa Komisjon)

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis vastu Euroopa poolaasta paketti käsitlevad järeldused ja kiitis heaks euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse eelnõu.

• Nõukogu järeldused majanduskasvu analüüsi kohta
• Nõukogu järeldused häiremehhanismi aruande kohta
• Nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta

Euroopa Komisjon avaldas 2019. aasta Euroopa poolaastat käsitlevate dokumentide nn sügispaketi. Pakett on koostatud komisjoni 2018. aasta sügisese majandusprognoosi alusel ning tugineb Euroopa Komisjoni presidendi liidu olukorda käsitlevas kõnes väljendatud prioriteetidele.

2019. aasta majanduskasvu analüüs

Analüüsis tuuakse välja majanduslikud ja sotsiaalsed prioriteedid, millele ELil tervikuna ja selle liikmesriikidel on vaja 2019. aastal keskenduda.

Selles märgitakse, et Euroopa majandus on kasvamas juba kuuendat aastat järjest, ent majanduskasvust ei saa võrdselt kasu kõik inimesed ja riigid ning seda ohustavad üleilmne ebastabiilsus ja väljakutsed keskpikas ja pikas perspektiivis. Samas suurenevad välised ohud ja probleemid, millele Euroopa peab kindlakäelisemalt ja ühtsemalt reageerima.

• 2019. aasta majanduskasvu analüüs

Ühise tööhõivearuande eelnõu

Ühise tööhõivearuande koostamisel võeti kasutusele sotsiaalvaldkonna tulemustabel ning liikmesriikide tulemusi hinnati 14 põhinäitaja alusel. Aruandes võeti samuti arvesse riiklikke poliitikareforme seoses Euroopa sotsiaalõiguste sambas seatud eesmärkidega.

Tööturgudel valitseva olukorra paranemise ja vaesuse vähenemise kontekstis võis sotsiaalvaldkonna tulemustabeli 14 põhinäitajast 13 puhul täheldada eelmise aasta jooksul keskmise näitaja paranemist. Ent majanduse taastumisest ei saa veel võrdselt kasu kõik inimesed ja riigid.

Praegune majanduse elavnemine võimaldab kiirendada reforme, mille eesmärk on parandada tööturgude ja sotsiaalkaitsesüsteemidekaasavust, vastupanuvõimet ja õiglust, edendades sellega lähenemist parematele elu- ja töötingimustele ELis.

Töötuse määr on jõudnud kriisieelse tasemeni, kuid on jätkuvalt kõrge mitmes liikmesriigis. 2018. aasta teises kvartalis langes töötuse määr 6,9 protsendini ja on nüüd viimase kümne aasta madalaim. Euroalal oli 2018. aasta teises kvartalis töötuse määr (8,3%) ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui 2008. aastal registreeritud madalaim tase.

• Ühine tööhõivearuanne, mis on lisatud 2019. aasta majanduskasvu analüüsile

Häiremehhanismi aruanne (2019)

Häiremehhanismi aruandega alustatakse iga-aastast makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Selle eesmärk on teha kindlaks ja vajaduse korral käsitleda tasakaalustamatust, mis võib takistada ELi majanduse nõuetekohast toimimist.

Komisjonil on 2019. aastal kavas viia läbi põhjalik analüüs 13 liikmesriigis: Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Saksamaa.

• Häiremehhanismi aruanne (2019)

Euroala käsitleva 2019. aasta soovituse eelnõu

Euroala majanduspoliitikat käsitlevas soovituses antakse euroala liikmesriikidele vajadustest lähtuvaid nõuandeid euroala kui terviku toimimist puudutavates küsimustes, näiteks järgmiste küsimustega seotud poliitika kohta: makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimine; euroala eelarvepoliitika seisund ning majandus- ja rahaliidu väljakujundamine.

Euroala käsitleva 2019. aasta soovituse eelnõu koosneb alljärgnevast viiest osast.

1. Süvendada ühtset turgu, parandada ettevõtluskeskkonda ja viia ellu vastupanuvõimet parandavad toote- ja teenuseturgude reformid.
2. Taastada eelarvepuhvrid euroala riikides, kus avaliku sektori võlatase on kõrge, toetada avaliku ja erasektori investeeringuid ja parandada kõigis riikides riigirahanduse kvaliteeti ja struktuuri.
3. Suunata maksud tööjõult mujale, tugevdada haridussüsteemi ning edendada oskustesse investeerimist ja aktiivse tööturupoliitika ning sotsiaalkaitsesüsteemide tulemuslikkust ja piisavust kogu euroalal.
4. Võtta kasutusele ühtse kriisilahendusfondi ühine kaitsekord, luua Euroopa hoiuste tagamise skeem ja tugevdada Euroopa õigus- ja järelevalveraamistikku. Edendada erasektori suure võlakoormuse korrapärast vähendamist. Vähendada euroalal kiiresti viivislaenude taset ja hoida ära nende kuhjumist, muu hulgas kohandades maksusüsteeme nii, et need enam ei soodustaks võlapõhist rahastamist.
5. Teha kiireid edusamme majandus- ja rahaliidu väljakujundamisel.

• Eelnõu: nõukogu soovitus euroala 2019. aasta majanduspoliitika kohta