Rahvusvaheliste energiakokkulepete suurem läbipaistvus: tõhusam energiajulgeolek

Nõukogu võttis täna aruteluta vastu otsuse, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitlev teabevahetusmehhanism.

Kavandatava otsuse eesmärk on likvideerida praeguse energiakokkuleppeid käsitleva teabevahetusmehhanismi puudujäägid, et suurendada ELi energiaalaste välissuhete läbipaistvust ja sidusust ning tugevdada ELi läbirääkimispositsiooni suhetes kolmandate riikidega.

Kolme 2016. aasta lõpus toimunud kolmepoolse kohtumise tulemusel saavutati kompromiss järgmistes põhiküsimustes:

• valitsustevahelise kokkuleppe määratlus: lisatud on „rahvusvahelised organisatsioonid“ ja „transiit“
• valitsustevaheliste kokkulepete komisjonipoolse eelhindamise ulatus: see hakkab hõlmama gaasi ja naftat ning lisatud on standardne läbivaatamisklausel
• kui liikmesriigid ei järgi eelhindamises esitatud komisjoni arvamust, peaksid nad komisjonile oma otsust kirjalikult põhjendama
• mittesiduvad vahendid: kohaldatakse vabatahtlikku tagantjärele teavitamist

Pärast seda, kui Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja on seadusandlikule aktile alla kirjutanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas.

Otsus jõustub 2017. aasta jooksul, ning hakkab koos gaasivarustuskindlust käsitleva määrusega etendama olulist osa energialiidu strateegia julgeolekumõõtme rakendamisel.

„Meil on väga hea meel, et see oluline õigusakt, mis on esimene energialiidu raames tehtud otsus, võeti vastu meie eesistumise ajal. Soovime tänada eesistujariik Slovakkiat kogu nende tehtud ettevalmistava töö eest ja nende eesistumisajal Euroopa Parlamendiga saavutatud poliitilise kokkuleppe eest. Otsus suurendab kolmandate riikidega energiakokkulepete üle peetavate läbirääkimiste läbipaistvust, tagades selliste kokkulepete täieliku vastavuse liidu õigusega ja aidates kaasa energiajulgeolekule.“

Konrad Mizzi, Malta energeetikaminister

Taust

Komisjon tegi oma 2016. aasta veebruaris esitatud nn talvepaketis ettepaneku, et rahvusvahelised energiakokkulepped vaadatakse enne neile liikmesriikide poolt alla kirjutamist komisjoni poolt läbi. Komisjon väitis, et juhul kui tuvastatakse, et valitsustevahelise kokkuleppe teatavad sätted on vastuolus liidu õigusega (nagu kolmas energiapakett, konkurentsiõigus, riigihanke-eeskirjad), on liikmesriigil väga keeruline või isegi võimatu pidada kolmanda riigiga uuesti läbirääkimisi valitsustevahelise kokkuleppe muutmiseks.

Kõnealune ettepanek oli samuti vastuseks Euroopa Ülemkogu 2015. aasta märtsi järeldustele, milles kutsuti üles tagama kõigi välistarnijatelt gaasi ostmisega seotud kokkulepete puhul liidu õiguse täielik järgimine.

Nõukogu leppis üldises lähenemisviisis kokku 2016. aasta juunis ja saavutas 7. detsembril 2016 Euroopa Parlamendiga mitteametliku kokkuleppe, mille COREPER kinnitas.

• Otsus liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vaheliste energiakokkulepete kohta
• Komisjoni ettepanek liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vaheliste energiakokkulepete kohta
• Nõukogu üldine lähenemisviis liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vaheliste energiakokkulepete suhtes
• Nõukogu istungi tulemused
• Energialiidu strateegia
• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 19.–20. märts 2015