20 liikmesriiki lepivad kokku Euroopa Prokuratuuri asutamise üksikasjades

8. juunil leppisid Euroopa Prokuratuuri asutamisel tõhustatud koostööd tegevad liikmesriigid kokku õigusaktis, milles sätestatakse Euroopa Prokuratuuri toimimise ja rolliga seotud üksikasjad.

Euroopa Prokuratuuril on teatavatel tingimustel volitused uurida ELiga seotud pettusi ja teisi liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ning esitada nendega seoses süüdistusi. Euroopa Prokuratuur ühendab endas Euroopa tasandi ja liikmesriikide õiguskaitsealased jõupingutused ELiga seotud pettustega võitlemiseks.

Euroopa Prokuratuuri keskasutuse asukohaks saab Luxembourg. Euroopa Prokuratuur hakkab talle antud uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid täitma kuupäeval, mille määrab kindlaks komisjon Euroopa peaprokuröri ettepanekul pärast Euroopa Prokuratuuri asutamist. See kuupäev ei ole varasem kui kolm aastat pärast kõnealuse määruse jõustumist.

Euroopa Prokuratuuri toimimine

Euroopa Prokuratuur hakkab töötama kahetasandilise kollegiaalse struktuurina. Kesktasandi moodustab Euroopa peaprokurör, kellel on üldine vastutus asutuse eest. Detsentraliseeritud tasandi moodustavad liikmesriikides asuvad Euroopa delegaatprokurörid, kelle ülesandeks on igapäevaselt kriminaaluurimine ja süüdistuste esitamine kooskõlas määruse ja asjaomase liikmesriigi õigusaktidega.

Kesktasand jälgib ja suunab Euroopa delegaatprokuröride poolt kõikide uurimiste läbiviimist ja süüdistuste esitamist ning teostab selle üle järelevalvet, tagades seeläbi kogu Euroopas sidusad uurimis- ja süüdistuste esitamise põhimõtted.

Kuigi Euroopa Prokuratuuri pädevus on piiratud osalevate liikmesriikidega, teeb ta koostööd ka mitteosalevate ELi liikmesriikidega. Sellega seoses palus nõukogu komisjonil kaaluda asjakohaste ettepanekute esitamist selle õigusalase koostöö tõhususe tagamiseks.

Tõhustatud koostöö

Tõhustatud koostöö menetlust alustati 3. aprillil 2017 pärast seda, kui ettepaneku suhtes ei suudetud jõuda ühehäälsele kokkuleppele.

Praeguseni on tõhustatud koostööga ühinenud 18 liikmesriiki: Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Luksemburg, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia.

Lisaks on veel 2 liikmeriiki, nimelt Itaalia ja Austria, väljendanud oma kavatsust tõhustatud koostööga ühineda.

Teised liikmesriigid võivad koostööga ühineda igal ajal.

Taustteave

Liidul ja selle liikmesriikidel tuleb mõnikord tegeleda keerukate pettusejuhtudega, näiteks ELi struktuurifonde kahjustava pettuse või suuremahulise piiriülese käibemaksupettuse juhtudega. Nendel juhtudel puuduvad riiklikel kriminaaluurijatel ja prokuröridel sageli kiireks ja tõhusaks piiriüleseks reageerimiseks vajalikud vahendid.

Euroopa Prokuratuur tegeleb nende probleemide lahendamisega ning tõhustab liidu finantshuve kahjustavate kuritegude vastast võitlust, aidates seeläbi tugevdada liidu eelarvet ja seda paremini kaitsta.

Euroopa Prokuratuur täiendab OLAFi ja Eurojusti tööd, kellel puuduvad vahendid üksikute kriminaalasjade uurimiseks ja nende eest süüdistuste esitamiseks.

Järgmised sammud

Euroopa Prokuratuuri määruse lõplikuks vastuvõtmiseks on vaja Euroopa Parlamendi nõusolekut. Eeldatavasti võib parlament anda oma nõusoleku enne suvepuhkust, mis võimaldab teksti lõplikult vastu võtta oktoobris.

Nõusolekumenetluse alusel on Euroopa Parlamendil õigus seadusandlik ettepanek absoluutse häälteenamusega heaks kiita või tagasi lükata, kuid ta ei saa seda muuta.

• Kokkuvõte komisjoni ettepanekust Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta