Eesistuja Donald Tuski sõnavõtt pärast 27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlikku kohtumist 23. veebruaril 2018

Me arutasime täna ELi poliitilisi prioriteete, mida me soovime kajastada 2020. aasta järgses mitmeaastases eelarves. Eelarveläbirääkimised on alati keerulised. Ent seekord toimus mõttevahetus teistsuguses geopoliitilises kontekstis ja Brexitit meeles pidades. Ning mul on hea meel öelda, et kõik juhid osalesid selles pigem avatud meelel kui kategoorilistest seisukohtadest kinni hoides. Me leppisime kokku, et EL kulutab rohkem ebaseadusliku rände peatamisele, kaitsele ja julgeolekule ning programmile „Erasmus+“. Paljud juhid rõhutasid ühtekuuluvuspoliitika, ühise põllumajanduspoliitika, teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute ning üleeuroopalise taristu jätkuvat tähtsust. Selge on see, et need prioriteedid on seotud eelarve suurusega ning sellega seoses peame tegelema Brexiti põhjustatava tulu puudujäägiga.

Tavapärastest eriarvamustest hoolimata on kõik juhid valmis tegema tööd ELi eelarve ja selle poliitikameetmete moderniseerimise nimel. Ning paljud on valmis 2020. aasta järgsesse eelarvesse rohkem panustama.

Mis puutub meie läbirääkimiste ajakavasse, siis me leppisime kokku püüda eelmiste läbirääkimistega võrreldes tööd kiirendada. Kuid Euroopa Ülemkogus juba sel aastal kokkuleppe saavutamine näib väga raske. Me saame olukorda paremini hinnata siis, kui komisjon on esitanud oma ettepaneku.

Teiseks aruteluteemaks olid ELi institutsioonid, mis on vägagi n-ö Brüsseli-mulli teema.

Me rääkisime Euroopa Parlamendi uuest koosseisust pärast 2019. aastat. Juhid toetasid laialdaselt ideed, et liikmesriikide arvu vähenemisega peaks vähenema ka kohtade arv, mistõttu võiks Euroopa Parlamendi liikmete arvu vähendada 751-lt 705-le.

Esikandidaatide (nn Spitzenkandidaten/Spitzenkandidatinnen) küsimuses lepiti kokku, et Euroopa Ülemkogu ei saa eelnevalt tagada, et ta esitab Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale ühe esikandidaatidest. See protsess ei ole automaatne. Aluslepingus on väga selgelt sätestatud, et Euroopa Ülemkogul on kandidaadi nimetamiseks autonoomne pädevus, võttes samas arvesse Euroopa valimisi ja olles pidanud asjakohaseid konsultatsioone.

Riigiüleste nimekirjade küsimuse juurde tulevad juhid hiljem tagasi.

Jean-Claude tuli samuti välja meie kahe ametikoha ühendamise ideega, kuid selle mõtte edasiarendamiseks puudus huvi. Eelkõige seetõttu, et see vähendaks märgatavalt liikmesriikide rolli ELis.

Ma teatasin täna ka ELi juhtidele, et ma esitan ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete suuniste kavandi märtsi tippkohtumisel. Me kavatseme need suunised vastu võtta sõltumata sellest, kas Ühendkuningriigil on olemas oma visioon meie tulevastest suhetest või mitte. Muidugi oleks palju parem, kui oleks. Kuid me ei saa lihtsalt kõrvalt vaadata ja oodata. Ma loodan saada Ühendkuningriigi plaanide kohta rohkem selgust järgmisel nädalal, kui ma kohtun peaminister Mayga Londonis.

Küprose president Anastasiades ja Kreeka peaminister Tsipras teavitasid meid täna õhtul viimastest arengutest seoses Türgi ebaseaduslike rikkumistega Vahemere idaosas ja Egeuse merel. Ma tahaksin kõigi ELi juhtide nimel väljendada solidaarsust Küprose ja Kreekaga ning kutsuda Türgit tungivalt üles sellise tegevuse lõpetama. Ma kordan meie toetust Küprose Vabariigi suveräänsele õigusele uurida ja kasutada oma loodusvarasid, kooskõlas ELi ja rahvusvahelise õigusega, sh ÜRO mereõiguse konventsiooniga.

Türgi tegevus on vastuolus tema võetud kohustusega hoida heanaaberlikke suhteid ja normaliseerida need kõikide liikmesriikidega. Me oleme valmis tegema Türgiga koostööd ning me hindame märtsikuisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kas 26. märtsil saab Varnas pidada juhtide kohtumise Türgiga.

Lõpetuseks, ja ma leian, et kõige olulisemana, Süüriast. Assadi režiim ründab jõhkralt süütuid mehi, naisi ja lapsi. Tema toetajad Venemaa ja Iraan lasevad sellel toimuda. Kutsume neid tungivalt üles selle vägivalla lõpetama. EL nõuab viivitamatult relvarahu kehtestamist ning humanitaarabile kiire juurdepääsu tagamist ja tsiviilisikute kaitsmist.

Küsimuste ja vastuste vooru ülestähendus

Järgmise Euroopa Komisjoni presidendi valimine ei ole automaatne, kuid kas olete nõus esikandidaatide protsessi toetajate väitega, et see on demokraatlikum? Kas praegu aluslepingus ettenähtud protsess on vähem demokraatlik?

Mis puutub esikandidaatide nimetamise protsessi, siis arusaam, et see on kuidagi demokraatlikum, on vale. Aluslepingus on kirjas, et Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi peaksid esitama demokraatlikult valitud liikmesriikide juhid ning presidendi peaksid valima demokraatlikult valitud Euroopa Parlamendi liikmed. See annab komisjoni presidendile kahekordse demokraatliku legitiimsuse. Kui üks neist legitiimsuse allikatest ära võtta, siis protsessi demokraatlikkus väheneks, mitte ei suureneks. Muidugi ei välista esikandidaadiks olemine tulevaseks Euroopa Komisjoni presidendiks saamist. Ma olen täiesti kindel, et ilmselgelt võib see isegi valituks osutumise võimalusi suurendada, kuid see protsess ei ole ega saa olla automaatne.

Rääkides tingimuslikkusest, kas kantsler Merkeli eilsed sõnad mõjutasid kuidagi tänast arutelu? Kas mõttele seada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alusel väljamaksete tegemise eeltingimuseks pagulaste vastuvõtmine oli mingeid vastukajasid?

Ma olen kuulnud sellele arvamusele ainult positiivseid reaktsioone. Olin meeldivalt üllatunud, kuna eeltingimuste seadmist ei vaidlustatud. Näiteks Poola peaminister Morawiecki ütles, et Poola on samuti valmis tingimuslikkust toetama, kuid need tingimused peaksid põhinema väga objektiivsetel kriteeriumidel, aga ma leian, et see ei ole vastuoluline arvamus. Tänane arutelu oli väga üldine, kuid praegu võib öelda, et võimalike eeltingimuste seadmine on vähem vastuoluline kui varem arvati.

Te olete järgmisel nädalal Londonis. Valitsuskabinet paistab olevat kokku leppinud teatavas ambitsioonikas plaanis, mis lähtub nn juhitud kõrvalekaldumise põhimõttest. Kas see on sedasorti selgus, mida soovite näha? Kuidas see mõjutab märtsis vastuvõetavaid suuniseid tulevaste suhete kohta?

Mul on hea meel, et Ühendkuningriigi valitsus näib olevat välja kujundamas üksikasjalikumat seisukohta. Ent kui meediateated on õiged, siis ma kardan, et Ühendkuningriigi praegune lähtekoht põhineb puhtal illusioonil. Tundub, et mõtteviis, et kõike saab korraga, elab endiselt edasi. Päris algusest peale on EL 27 peamine põhimõte olnud see, et ei saa olla mingit parimate palade väljanoppimist ega à la carte ühtset turgu. See põhimõte on praegu ja ka edaspidi kahtlemata määrav. Ma kohtun järgmisel nädalal Londonis peaminister Mayga, et arutada Ühendkuningriigi seisukohta, ning märtsis võtab EL 27 tulevaste suhete kohta vastu uued suunised. Ma olen täiesti kindel, et jääme 27 liikmesriigina väga realistlikuks oma hinnangutes mis tahes uutele ettepanekutele.

Mul on küsimus Poola ja Iisraeli hiljutiste suhete kohta. Kas Teie arvates on need pinged tingitud arusaamatusest või ehk eksimustest või siis ühe poole halvast tahtest?

Mul oli täna Euroopa Ülemkogu kohtumise raames võimalus rääkida peaminister Morawieckiga. Ma tutvustasin talle oma hinnangut olukorrale, milles Poola praegu ennast leiab, ning järeldusi, mida võib teha mu kohtumistest Euroopa juhtidega, kus ma ka need küsimused tõstatasin ja kus ma püüdsin kaitsta meie riigi head mainet, mis ei ole praegu sugugi lihtne ülesanne – meie vestlusest oli selge, et peaminister Morawiecki mõistab seda. Ning ma tahan rõhutada – ütlesin sedasama ka peaminister Morawieckile –, et olukord on väga tõsine ning puudutab otseselt Poola huve, mainet ja positsiooni maailmas. Ma saan ainult ühte soovitada: peatada tuleb kaks suundumust – selleks tuleb teha kõik mis võimalik. Esiteks, negatiivsete arvamuste levik Poola kohta – see on laine, mis on tegelikult võtnud tsunami mõõtmed. Teiseks, ebamõistlikud ja näotud liialdused, antisemiitlikud väljaütlemised Poolas. Poola valitsusel on olemas kõik vahendid mõlema eelmainitud suundumuse lõpetamiseks, kui ta tegelikult ka soovib seda teha. Me kõik, sealhulgas ka mina, oleme teinud Poolas viimase 30 aasta jooksul väga palju tööd selle nimel, et Poolal oleks välismaailmaga, kaasa arvatud Iisraeli ja juudi kogukonnaga head suhted. Ja me ei saa lasta lihtsalt kellelgi kogu seda tööd vaid paari nädalaga ära hävitada. Veel ei ole hilja konkreetseteks tegudeks, samuti nagu pole veel hilja elementaarseks viisakuseks.

Videosalvestised