Skip to content

Õhusaaste ELis: faktid ja arvud

Kuigi meie õhk on praegu palju vähem saastatud kui mõned aastakümned tagasi, suri Euroopas õhusaaste tõttu 2023. aastal enneaegselt umbes 280 000 inimest.

Euroopa suurim õhusaaste allikas on põllumajandus.

ELil on 2050. aastaks nullsaaste visioon ja ta võttis 2024. aastal vastu uued normid, mis aitaksid seda eesmärki saavutada.

Peamised saasteained

Peamised saasteained on:

  • tahked peenosakesed (PM2,5) ja tahked osakesed (PM10)
  • ammoniaak
  • metaan
  • osoon
  • lämmastikoksiidid
  • vääveldioksiid
  • muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan

Igaüks neist on eraldiseisvalt kahjulik. Mõned reageerivad üksteisega ka keemilistes protsessides nii, et neist saavad tahked osakesed või osoon.

Eurooplastele põhjustavad suurimat kahju tahked peenosakesed (PM2,5)

Peenosakesed on nii väikesed, et võivad siseneda kopsudesse ja isegi vereringesse ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Need on eri suurusega tahked osakesed ja vedelad piisakesed.

Tolmu ja õietolmu võib siiski näha palja silmaga, kuid põlemisel tekkivad osakesed on väiksemad kui 2,5 mikromeetrit (μm). Need on umbes bakteri suurused.

Üks mikromeeter on üks miljonik meetrist. Inimjuukse läbimõõt on umbes 100 μm, mis on ligikaudu 30 korda rohkem kui suurima PM2,5-osakese läbimõõt

Joonis, millel võrreldakse inimjuukse suurust (umbes 100 μm) PM<sub>10</sub>-osakeste (alla 10 μm) ja PM<sub>2.5</sub>-osakeste (alla 2,5 μm) suurusega.

Õhusaasteainete heide on alates 1990. aastast vähenenud

Alates 1980. aastatest on EL kehtestanud ranged meetmed õhusaaste vähendamiseks ning peamiste õhusaasteainete heitkogused on märkimisväärselt vähenenud. Aastatel 1990–2023 vähenesid PM10, PM2.5, ammoniaagi, vääveloksiidide, muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan ja lämmastikoksiidide heitkogused rohkem kui 65 miljonilt tonnilt ligikaudu 19 miljonile tonnile.

Tekstiversioon

Tulpdiagramm kuue õhusaasteaine heitkoguste muutumise arengu kohta aastatel 1990–2023: PM10, PM2,5, ammoniaak, vääveloksiidid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan ja lämmastikoksiidid. Kõigi nende saasteainete heitkogused on märkimisväärselt vähenenud. Kokku rohkem kui 65 miljonilt tonnilt 1990. aastal ligikaudu 19 miljoni tonnini 2023. aastal. Vääveloksiidi heitkogused vähenesid kõige rohkem, peaaegu 95%, samas kui ammoniaagi heitkogused vähenesid kõige vähem, vaid 36%.

Ent Euroopa Keskkonnaameti viimastel andmetel puutus 2023. aastal üle 94% ELi linnaelanikest endiselt kokku tahkete peenosakeste (PM2,5) kontsentratsiooniga, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) viimaste suuniste soovitusi. Ka kokkupuude muude saasteainetega ületab endiselt soovituslikke tasemeid.

Kust õhusaasteained pärinevad?

Suurimad õhusaasteainete allikad ELis on põllumajandus ja energiatarbimine.

Rohkem kui 60% PM2,5 heitest tuleb energiatarbimisest.

Joonisel on näidatud erinevate allikate protsentuaalne osakaal järgmiste õhusaasteainete heites 2023. aastal: tahked peenosakesed (PM2,5), tahked osakesed (PM10), ammoniaak, vääveldioksiid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan (metaanita LOÜd) ja lämmastikoksiidid. Andmete vaatamiseks hoia kursorit diagrammi kohal.

Tekstiversioon

Tulpdiagramm, millel on näidatud eri allikate protsentuaalne osakaal järgmiste õhusaasteainete heites: PM2,5, PM10, vääveloksiidid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan, lämmastikoksiidid ja ammoniaak. Kõige rohkem õhusaasteainete heidet tekitavad sektorid on järgmised:

  • PM2,5: eluhoonete, kaubanduspindade ja asutuste energiatarbimine 63%,
  • PM10: eluhoonete, kaubanduspindade ja asutuste energiatarbimine 43%,
  • vääveldioksiid: energiavarustus 41% ning töötlev ja kaevandustööstus 36%,
  • muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan: töötlev ja kaevandustööstus 45%,
  • lämmastikoksiidid: maanteetransport 50%,
  • ammoniaak: põllumajandus 94%.

PM2,5 eraldub otse, peamiselt fossiilkütuste või biomassi põletamisel, või tekib õhus, kui teised saasteained, nagu lämmastikoksiidid, vääveldioksiid või ammoniaak, reageerivad üksteisega.

Osoon ei eraldu otse, vaid tekib siis, kui muud saasteained, peamiselt lämmastikoksiidid ja lenduvad orgaanilised ühendid, reageerivad päikesevalguse ja soojuse mõjul.

PM2,5 sisalduse märkimisväärne vähendamine õhus nõuab seega meetmeid, mis on suunatud mitmele õhusaasteainele ja mitmele sektorile, sealhulgas kodumajapidamiste kütmisele, põllumajandusele, transpordile, elektritootmisele ja tööstusele.

Tervisemõju

Iga inimene hingab sisse umbes 14 kg õhku päevas. Kuid hingamisel hingame sisse ka saasteaineid, mis sisenevad kopsudesse ja isegi vereringesse.

Kokkupuude õhusaastega võib põhjustada hingamisteede haigusi, sealhulgas astmat, ning kopsuvähki ja insulti.

Joonis, millel on kujutatud inimkeha organid ning on märgitud haigused ja haigusseisundid, mis võivad olla tingitud õhusaastest: • aju: peavalu, ärevus ja mõju kesknärvisüsteemile • pea: silmade, nina ja kurgu ärritus ning hingamisprobleemid • kopsud: infektsioonid, astma, kopsude talitluse halvenemine, krooniline bronhiit, kopsuvähk • süda: südame-veresoonkonna haigused • muud organid: mõju maksale, põrnale ja verele ning reproduktiivsüsteemile

Igal aastal sureb Euroopas enneaegselt sadu tuhandeid inimesi, sest nad puutusid kokku saasteainete kontsentratsiooniga, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud tasemeid.

182 000 surma

Tahked peenosakesed (PM2,5)

34 000 surma

Lämmastikdioksiid (NO2)

63 000 surma

Osoon (O3)

Keskkonna- ja majandusmõju

Õhusaaste kahjustab ka ökosüsteeme ja taimestikku ning tekitab suuri majanduslikke kulusid.

Maapinnalähedane osoon (O3) kahjustab põllukultuure ja metsi, kuna aeglustab nende kasvu ja vähendab saagikust. Samuti mõjutab see elurikkust ja ökosüsteemiteenuseid.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel on paljud ELi riigid viimastel aastatel kaotanud osooni tõttu üle 5% oma nisusaagist.

Õhus olevad lämmastikoksiidid (NOX) ja ammoniaak (NH3) langevad maha ning sadestuvad pinnasesse ja vette. Nende ainete suur sisaldus võib põhjustada eutrofeerumist – vetikate ja veetaimede kiiret kasvu jõgedes, järvedes ja meredes. Sellised taimed kasutavad suremisel ja lagunemisel vees olevat hapnikku ning see kahjustab kalu ja muid organisme.

Need saasteained põhjustavad ka magevee ja metsamuldade hapestumist.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel oli 2023. aastal peaaegu 74% ELi ökosüsteemides lämmastikutase, mis võib põhjustada eutrofeerumist.

Kui puhas on õhk teie linnas?

Euroopas on õhusaaste viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, kuid linnade vahel on suuri erinevusi.

2024. ja 2025. aastal ületas 337 Euroopa linna uut ELi piirmäära, milleks on 10 mikrogrammi PM2.5-osakeste sisaldust ühe kuupmeetri õhu kohta. Üks linn – Slavonski Brod Horvaatias – ületas varasemat ELi piirmäära, milleks oli 25 mikrogrammi PM2,5-osakeste sisaldust ühe kuupmeetri õhu kohta.

15 Euroopa linnas registreeriti PM2,5-osakeste sisaldus alla 5 mikrogrammi ühe kuupmeetri õhu kohta:

  • Narva Eestis
  • Kuopio, Tampere, Jyväskylä, Oulu, Lahti ja Espoo/Esbo Soomes
  • Reykjavik Islandil
  • Tromsø Norras
  • Faro Portugalis
  • Umeå, Uppsala, Västerås, Södertälje ja Örebro Rootsis

Õhusaaste Euroopa linnades

Kaardil on Euroopa linnad jagatud viide rühma alates väga väikesest kuni väga suure saasteni, lähtudes suremusriskist, mis tuleneb pikaajalisest kokkupuutest tahkete peenosakestega (PM2,5), lämmastikdioksiidiga (NO2) ja troposfääriosooniga (O3).

Õhusaaste taseme ning PM2.5, NO2 ja O3 saasteväärtuste nägemiseks liigutage arvutihiirt oma linna kohal.

Tekstiversioon

Kaardil on näidatud Euroopa linnade saastatuse tase, st tahkete peenosakeste (PM2,5), lämmastikdioksiidi ja troposfääriosooni sisaldus mikrogrammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Linnade õhusaaste tasemed on liigitatud viide rühma alates väga madalast väga kõrgeni. Põhja- ja Lääne-Euroopa linnade õhukvaliteet on üldiselt parem, samas kui Ida- ja Lõuna-Euroopa linnades on see üldiselt halvem.

Lisateave

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 27. juuli 2026