Õhukvaliteet

Õhusaaste ELis

Õhusaaste on oluline haiguste ja enneaegse surma põhjus Euroopas. Eelkõige võivad tahked peenosakesed (PM_2,5) sattuda sügavale kopsudesse ja vereringesse ning põhjustavad kõige rohkem enneaegse surma juhtumeid Euroopas.

2022. aastal põhjustas õhusaaste Euroopas ligikaudu 350 000 enneaegse surma juhtumit, neist ainuüksi 239 000 PM_2,5 tõttu. See on enam kui 11 korda suurem liiklusõnnetustes hukkunute arvust (2022. aastal 20 634 inimest).

Õhusaasteainete heide on ELis alates 1990. aastast vähenenud, kuid saastetasemed ületavad endiselt soovituslikke norme. Euroopa Keskkonnaameti andmetel puutus 2023. aastal 94% ELi linnades elavatest inimestest kokku PM_2,5-osakeste kontsentratsiooniga, mis ületas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uusimaid õhukvaliteedi suunistasemeid.

Kuidas EL õhusaaste vastu võitleb?

ELis kehtivad alates 1980. aastatest ranged meetmed õhusaaste vähendamiseks.

Peamistes õigusaktides on sätestatud järgmine:

• välisõhu kvaliteedi normid
• peamiste õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud eesmärgid

2024. aasta oktoobris võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi, millega kehtestatakse ajakohastatud õhukvaliteedi normid kogu ELis. Uute normidega kehtestatakse 2030. aastaks siduvad piirväärtused vaheetapina nullsaaste eesmärgi saavutamisel ja mürgivaba keskkonna edendamisel ELis 2050. aastaks.

ELi õhukvaliteedi parandamisele aitavad kaasa ka paljud muud õigusaktid, nagu kasvuhoonegaaside heite normid eri majandussektorites, Euro 7 normid sõidukitele ja tööstusheidet käsitlevad normid.

Uued ELi õhukvaliteedi normid

Uues ELi õhukvaliteedi direktiivis (EL) 2024/2881 on ühendatud ja sellega on asendatud varasemad õhukvaliteedi direktiivid (2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ).

See toetab Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärki vähendada 2050. aastaks õhu-, vee- ja pinnasereostust tasemeni, mis ei ole enam kahjulik.

ELi liikmesriigid peavad direktiivi oma riigi õigusesse üle võtma 11. detsembriks 2026.

Peamised muudatused on järgmised:

• rangemad ELi õhukvaliteedi normid 2030. aastaks, mis vastavad rohkem WHO 2021. aasta suunistele, mis kajastavad uusimaid teadusandmeid õhusaaste mõju kohta tervisele

• inimeste uus õigus nõuda hüvitist, kui nende tervist on normide rikkumise tõttu kahjustatud

• Õhukvaliteet: nõukogu andis lõpliku heakskiidu ELis kehtivate standardite karmistamisele (pressiteade, 14. oktoober 2024)

Rangemad õhukvaliteedi normid

Uue direktiiviga nähakse 2030. aastaks ette rangemad õhukvaliteedi normid 13 saasteaine, sealhulgas PM_2,5, PM₁₀, lämmastikdioksiidi ja osooni kohta. Normid hõlmavad muu hulgas heite piirnorme, keskmise kokkupuute vähendamise kohustusi ja häiretasemeid.

Tahkete peenosakeste (PM_2,5) aastast piirnormi vähendatakse 2030. aastaks enam kui poole võrra:

• varasem ELi norm: 25 µg/m³
• uus ELi norm: 10 µg/m³
• WHO suunis: 5 µg/m³

Rangemad piirnormid peaksid vähendama PM_2,5-ga seostatud enneaegsete surmade arvu 75% kümne aasta jooksul.

Komisjon peab teaduslikud tõendid korrapäraselt läbi vaatama, et kontrollida, kas muudetud õhukvaliteedi normid on inimeste tervise kaitsmisel tõhusad.

Teatavatel tingimustel võivad liikmesriigid taotleda õhukvaliteedi piirnormide järgimise tähtaja edasilükkamist.

Õiguskaitse kättesaadavus ja õigus hüvitisele

Uute normidega tugevdatakse õigust puhtale õhule ja õiguskaitse kättesaadavust. Inimesed ja organisatsioonid, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid, kellel on piisav huvi, võivad direktiivi rakendamise vaidlustada.

Esmakordselt peavad liikmesriigid tagama, et inimesed saavad nõuda ja saada hüvitist, kui nende tervis on direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riiklike normide tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise tõttu kannatada saanud.

Parem planeerimine ja seire

Kui saasteainete tase ületab piir- ja sihtväärtusi, peavad liikmesriigid direktiivi kohaselt koostama õhukvaliteedi parandamise kavad või tegevuskavad. Nad peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada saastet ja hoida ületamise ajavahemik võimalikult lühike.

Lisaks tugevdatakse direktiiviga õhukvaliteedi seire ja modelleerimise nõudeid. Paremad andmed aitavad ametiasutustel õhukvaliteeti hallata, ennetusmeetmeid kavandada ja normide täitmist tõhusamalt tagada.

Piiriülene saaste ja avalik teave

Õhusaaste ületab sageli riigipiire, mistõttu peavad liikmesriigid tegema koostööd, et teha kindlaks õhusaaste allikad ja nendega tegelemiseks vajalikud meetmed ning kavandada kooskõlastatud tegevust.

Samuti peavad nad suurendama jõupingutusi, et teavitada üldsust õhukvaliteedist.