Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused), 11. märts 2014

Nõukogu ajakohastab oma seisukohta ühtse kriisilahenduskorra osas

11. märtsil toimunud ECOFINi nõukogu istungil ajakohastasid ELi rahandusministrid eesistujariik Kreeka volitusi pidada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi ühtse kriisilahenduskorraga seotud lahendamata küsimuste üle.

Ministrid kinnitasid nõukogu otsust viia läbirääkimised lõpule enne Euroopa Parlamendi valimistega kaasnevat parlamenditöö seiskumist mais, st käesoleva parlamendikoosseisu ametiajal.

Nõukogu ajakohastas vastavalt oma läbirääkimispositsiooni, 2013. aasta detsembris kokku lepitud nn üldist lähenemisviisi kuue punkti osas.

1. Kriisilahendusmenetlus: milline asutus oleks lõplik kriisilahendusasutus
2. Milline asutus peaks otsustama, kas pank on maksejõuetuse ohus või tõenäoliselt satub maksejõuetusse
3. Ühtse kriisilahendusnõukogu täisistungi ja täitevistungi roll kriisilahendusotsuse tegemisel
4. Hääletamiskord ühtse kriisilahendusnõukogu täisistungitel
5. Ühtse kriisilahendusnõukogu võimalused sõlmida ühtse kriisilahendusfondi jaoks laenulepinguid
6. Kuidas määrata kindlaks ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavad osamaksed

„Nõukogus täna kõigi nende küsimuste üle toimunud arutelud on olnud põhjalikud ja keerulised, aga konstruktiivsed, ning meil on uued ajakohastatud volitused [...], mis annavad meile vajaliku paindlikkuse homme parlamendiga toimuvaks kolmepoolseks kohtumiseks,” ütles istungit juhatanud Kreeka rahandusminister Giannis Stournaras pressikonverentsil.

Ajakohastatud volituste alusel jätkab eesistujariik läbirääkimisi 12. märtsil Strasbourgis toimuval kolmepoolsel kohtumisel (läbirääkimised nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel).

Giannis Stournaras ja eurorühma esimees Jeroen Dijsselbloem osalevad homsel kolmepoolsel kohtumisel koos eesistujariigi läbirääkimisrühmaga. Eurorühma esimees juhatab ministrite erikohtumist, kellele valitsustevaheline konverents on esitanud aruande läbirääkimiste kohta ühtset kriisilahendusfondi käsitleva valitsustevahelise lepingu üle.

Ühtne kriisilahenduskord: taust

Kui ühtne kriisilahenduskord on vastu võetud, saab sellest Euroopa tulevase pangandusliidu põhielement.

Ettepaneku eelnõu kohaselt koosneb see ühtsest kriisilahendusnõukogust ja ühtsest kriisilahendusfondist. Mehhanismi eesmärk on tagada maksejõuetuse ohus olevate pankade korrakohane kriisilahendus, minimeerides samas mõju maksumaksjatele ja reaalmajandusele.

Põhimõtteliselt kohaldatakse kriisilahenduskorda kõigi euroala pankade suhtes ja mehhanismis osaleda otsustanud ELi liikmesriikide pankade suhtes.

Valitsustevaheline leping ühtse kriisilahendusfondi kohta

Detsembris kokku lepitud nõukogu üldine lähenemisviis sisaldab ka kohustust pidada läbirääkimisi valitsustevahelise lepingu üle ühtse kriisilahendusfondi toimimise kohta.

Leping peaks hõlmama riikide osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise korda ja nende järkjärgulist ühiskasutusse võtmist või järkjärgulist liitmist ühtseks fondiks.

Lepingu üksikasjad räägitakse läbi valitsustevahelisel konverentsil, kus osalevad kõik ELi liikmesriigid. Euroopa Parlamendi esindajad osalevad konverentsil vaatlejatena.

Valitsustevaheline leping viimistletakse lõplikult, kui nõukogu lõpetab läbirääkimised Euroopa Parlamendiga ühtse kriisilahenduskorra üle.

Nõukogu üldise lähenemisviisi alusel jõustuks ühtne kriisilahenduskord 1. jaanuaril 2015. Selle funktsioone seoses aktsionäride ja võlausaldajate nõudeõiguste teisendamise ning kriisilahendusega kohaldataks alates 1. jaanuarist 2016.

Muud olulised päevakorrapunktid

Hoiuste intresside maksustamine

Ministrid arutasid hoiuste intresside maksustamise muudetud direktiivi. Direktiivi eesmärk on tõhustada maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastast võitlust. Nõukogu kinnitas ulatuslikku toetust tugevdatud eeskirjadele. Tekst võetakse lõplikult vastu eeldatavalt märtsi lõpuks, pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu on selle kinnitanud.

Sydneys toimunud G20 ministrite kohtumise järelmeetmed

Nõukogu eesistujariik ja komisjon tutvustasid 22.–23. veebruaril Sydneys toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumise tulemusi.

ELi 2030. aasta energia- ja kliimaraamistik

Ministrid arutasid Euroopa Ülemkogu 20.–21. märtsil toimuvaks kohtumiseks valmistudes ELi 2030. aasta energia- ja kliimaraamistiku majandusaspekte. Nad käsitlesid kavandatava raamistiku mõju majanduskasvule ja tööhõivele, energiahindadele, tööstuse konkurentsivõimele ja riigirahandusele. Tuginedes arutelu käsitlevale eesistujariigi aruandele, käsitleb seda teemat oma eelseisval kohtumisel ka Euroopa Ülemkogu.