Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused), 18. veebruar 2014

Ühtne kriisilahenduskord: nõukogu hindab läbirääkimiste seisu

ELi rahandusministrid arutasid 18. veebruaril võimalikke kohandusi ühtset kriisilahenduskorda käsitlevas nõukogu üldises lähenemisviisis, mille suhtes saavutati kokkulepe 2013. aasta detsembris.

Arutelu eesmärk oli võimaldada eesistujariigile suuremat paindlikkust eelseisvatel Euroopa Parlamendiga peetavatel kolmepoolsetel läbirääkimistel ühtse kriisilahenduskorra loomise üle, mis on Euroopa tulevase pangandusliidu üks põhielemente.

Kaldumata küll kõrvale üldise lähenemisviisi põhielementidest tunnistasid ministrid vajadust võimaldada eesistujariigile teatavat paindlikkust, et kaaluda erinevaid ideid ja teha kindlaks valikuvõimalused, mis võiksid viia kokkuleppe saavutamiseni.

Eesistujariik võttis sellised ideed kokku järgmiselt:

• ühtse kriisilahendusnõukogu täisistungi rolli piiritlemine;
• täisistungi kokkukutsumise künnise ja hääletuskorra läbivaatamine, eelkõige ühtse kriisilahendusfondi esialgse üleminekuperioodi jooksul, et luua tasakaalustatud lahendus kriisilahendusfondi kasutamiseks;nõukogu rolli võimalik täpsem piiritlemine, et piirata nõukogu kaalutlusõigust ja seda, mille alusel nõukogu võib esitada vastuväiteid ühtse kriisilahendusnõukogu otsuste suhtes, ning otsustusprotsessi lihtsustamine ja võimaluse korral lühendamine;
• ühtse kriisilahendusnõukogu täpsemalt reguleeritud järelevalve riiklike kriisilahendusasutuste üle;
• Euroopa Keskpanga keskne roll otsustamaks, kas pank on maksejõuetu või maksejõuetuse ohus, kusjuures ka ühtsele kriisilahendusnõukogule peaks jääma võimalus seda otsust lõppkokkuvõttes tegelikult mõjutada;
• kokkulepe selle suhtes, et pankade kriisilahenduse juhtpõhimõtteks on kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine, mitte kohustuste enda kanda võtmine.

Nõukogu püüab jätkuvalt saavutada kõigile pooltele vastuvõetava kokkuleppe Euroopa Ülemkogu seatud tähtajaks, nii et parlament saaks selle hääletusele panna aprillis, enne oma praeguse koosseisu volituste lõppu.

Eesistujariik märkis, et kolmepoolsete läbirääkimiste tulemus saavutatakse laiaulatusliku kokkuleppe abil, mis hõlmab arutelusid nii ühtse kriisilahendusmehhanismi määruse kui ka valitsustevahelise lepingu üle.

Valitsustevaheline leping ühtse kriisilahendusfondi kohta

Detsembris saavutatud üldise lähenemisviisi kohaselt tuleks ühtse kriisilahendusfondi toimimisega seotud korda reguleerida mitte ühtse kriisilahendusmehhanismi määruse, vaid valitsustevahelise lepinguga. Ministrid vaatasid valitsustevahelise lepingu peamised lahendamata küsimused läbi selleteemalisel istungil 17. veebruaril 2013.

Muud olulised päevakorrapunktid

Hoiuste tagamise skeemid

Ministrid kinnitasid Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkuleppe uuesti sõnastatud hoiuste tagamise skeemide eeskirjade kohta. Säilitades hoiuste tagamise tasemel 100 000 eurot hoiuse kohta, ühtlustatakse direktiivi eelnõus hoiuste tagamise skeemide raamistik kogu ELis ja parandatakse hoiustajate kaitset, eelkõige lihtsustades hoiuste tagamise ja väljamaksete tegemise korda. 

Ühtne euromaksete piirkond (SEPA): tähtaja edasilükkamine

Nõukogu pikendas SEPA (ühtne euromaksete piirkond) nõuetel põhinevatele kreedit- ja otsekorraldustele ülemineku lõpptähtaega 1. augustini 2014. See võimaldab erandkorras ja ajutiselt pikendada senise korra kasutamist paralleelselt SEPA nõuetega, et ülemineku kiiruse saaks viia vajalikule tasemele.

ELi 2015. aasta eelarvesuunised

Nõukogu võttis vastu järeldused ELi 2015. aasta üldeelarve üle peetavate läbirääkimiste prioriteetide kohta. Samuti võttis nõukogu vastu soovituse Euroopa Parlamendile ELi 2012. aasta üldeelarve täitmise heakskiitmiseks. 

2014. aasta majanduskasvu analüüs

Nõukogu võttis vastu järeldused komisjoni 2014. aasta majanduskasvu analüüsi kohta, nõustudes sellega, et 2014. aasta üldised prioriteedid ühtivad eelmise aasta omadega. Nõukogu märkis, et viimasel ajal toimunud paranemisele vaatamata on majanduse elavnemine aeglane ning majanduskasvu mõjutavad endiselt kriisist pärandiks saadud suur tööpuudus ja finantssektoris püsiv killustatus.

2014. aasta häiremehhanismi aruanne

Nõukogu võttis vastu järeldused komisjoni 2014. aasta häiremehhanismi aruande kohta. Ministrid väljendasid heameelt liikmesriikide edusammude üle välise ja sisemise tasakaalustamatuse kõrvaldamisel. Tööd on vaja siiski jätkata, et tegeleda jätkusuutmatust põhjustava tasakaalustamatusega, ning komisjonil on kavas avaldada põhjalik ülevaade olukorrast 16 liikmesriigis. 

Ühtne järelevalvemehhanism

Nõukogu võttis teadmiseks Euroopa Keskpanga ülevaate pankade ühtse järelevalvemehhanismi rakendamist käsitlevast esimesest kvartaliaruandest.