Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused), 20. juuni 2014

Nõukogu kaotab topeltmaksuvabastuse võimaluse

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 20. juuni istungil leppisid ministrid kokku ELi maksueeskirjade muudatuses, millega kaotatakse seaduslünk, mis võimaldas piiriülestel ettevõtjatel saada kasu topeltmaksuvabastusest.

Ema- ja tütarettevõtjate direktiivis (2011/96/EL) tehtav kokkulepitud muudatus lõpetab olukorra, kus piiriüleste ettevõtjate kontsern sai ära kasutada erinevusi eri riikide maksuõiguses ja lõigata hübriidlaenude abil kasu topeltmaksuvabastusest.

Kokkulepitud sõnastuse kohaselt jätaks emaettevõtja liikmesriik maksustamata ainult sellise osa tütarettevõtjalt saadavast kasumist, mida tütarettevõtja ei saa maha arvata.

Muudatus on osa üleliidulistest jõupingutustest ja rahvusvaheliselt antud lubadusest võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu.

Järgmised etapid

Liikmesriikidel tuleb kõnealune muudatus oma siseriiklikku õigusse üle võtta 31. detsembriks 2015.

Ema- ja tütarettevõtjate direktiiv – miks oli vaja seda muuta?

Muudatuses käsitletakse eelkõige piiriüleste ettevõtjate kontsernide kasutatavate hübriidlaenude küsimust.

Hübriidlaenud on finantsinstrumendid, millel on nii võla- kui ka omakapitaliinstrumendi omadused.

Sel põhjusel käsitatakse neid mõnedes liikmesriikides tavalise laenuna ja teistes omakapitalina ning seetõttu saab sõltuvalt riigi maksuõigusest need kas maksustatavast tulust maha arvata või maksustamisest vabastada.

See võimaldas piiriülestel ettevõtjatel oma kasumit vastavalt jaotada ja seeläbi vältida hübriidlaenust saadud kasumi maksustamist mis tahes liikmesriigis.

Varem ei olnud selline maksuplaneerimine keelatud, kuna algse ema- ja tütarettevõtjate direktiivi sätete kohaselt tuli liikmesriikidel maksustamisest vabastada kasum, mille emaettevõtja sai teistes liikmesriikides tegutsevatelt tütarettevõtjatelt.

Muud olulised päevakorrapunktid

Euroala laienemine – Leedu

Nõukogus kokku tulnud euroala riigid võtsid vastu soovituse Euroopa Liidu Nõukogule võtta vastu otsus, mis soosib otsust, mis võimaldaks Leedul pärast komisjoni ja Euroopa Keskpanga lähenemisaruannete avaldamist euroalaga ühineda.

Enne lõpliku otsuse tegemist esitatakse ettepanek arutamiseks Euroopa Ülemkogule ja arvamuse saamiseks Euroopa Parlamendile. Kokkuleppe korral võtaks Leedu euro oma rahaühikuna kasutusele 1. jaanuarist 2015.

ELi 2015. aasta eelarve projekt

Nõukogus toimus arvamuste vahetus komisjoni tutvustatud ettepaneku üle, milles käsitletakse ELi 2015. aasta üldeelarve projekti. Komisjoni eelarveprojektis on maksete kogusummaks ette nähtud 142,1 miljardit eurot (+4,9% võrreldes 2014. aastaga) ja kulukohustuste kogusummaks 145,6 miljardit eurot (+2,1%).

Nõukogu lepib oma eelarveprojekti käsitleva seisukoha kokku eeldatavasti juuli lõpuks.

Euroopa poolaasta: riigipõhised soovitused majandus- ja eelarvepoliitika kohta

Nõukogu kiitis heaks liikmesriikidele suunatud soovituste eelnõud, mis käsitlevad riiklikes programmides esitatud majandus- ja eelarvepoliitikat. Eraldi soovitus esitatakse euroala kohta tervikuna.

Euroopa Ülemkogu peaks nimetatud soovitused kinnitama 27. juunil. ELi nõukogu võtab soovituste lõpliku versiooni vastu juulis.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetamine

Nõukogu võttis vastu otsused, millega lõpetatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Madalmaade, Austria ja Slovakkia suhtes. Otsustes kinnitatakse, et nimetatud riigid on vähendanud oma eelarvepuudujääki allapoole 3% SKPst, mis on ELi valitsemissektori eelarvepuudujäägi kontrollväärtus.