Nõukogu (majandus- ja rahandusküsimused), 09.12.2014, 9. detsember 2014

Nõukogu toetas ELi investeerimiskava

ELi rahandusministrid väljendasid 9. detsembri istungil Brüsselis laialdast toetust komisjoni hiljuti välja kuulutatud 315 miljardi euro suurusele investeerimiskavale. Nad kiitsid heaks ka kaks meedet võitlemiseks maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu ning leppisid kokku ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate osamaksete arvutamise meetodis.

Euroopa investeerimiskava

Nõukogu kuulas komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ettekannet sügisel võimalike investeerimisprojektide kindlaksmääramiseks loodud rakkerühma töö kohta.

Komisjoni 315 miljardi euro suurune investeerimiskava, mis avalikustati novembris, hõlmab uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomist EIP grupi raames 2015. aasta kevadel. Fondi aluseks on 16 miljardi euro suurune tagatis ELi eelarvest ja 5 miljardit eurot EIPst.

Fondi eesmärk on lisada riskitaluvust, mis võimaldab soodustada investeeringuid ning toetada riski finantseerimist VKEde jaoks.

Pärast esialgset arvamuste vahetust väljendasid rahandusministrid laialdast toetust investeerimiskavale. Nõukogu jääb ootama seadusandlikku ettepanekut, mis annaks sellele kavale sisu.

Euroopa Ülemkogul palutakse see 18.–19. detsembri kohtumisel heaks kiita.

Järgmised sammud

Nõukogu eesistujariik Itaalia saadab Euroopa Ülemkogu eesistujale kokkuvõtte nimetatud arutelust.

Komisjon peaks esitama seadusandliku ettepaneku 2015. aasta jaanuaris. Eesmärgiks on võtta see vastu 2015. aasta juuniks.

• Euroopa investeerimiskava (Euroopa Komisjon)

Maksupettuste ja maksustamise vältimise tõkestamine

Nõukogus saavutati poliitiline kokkulepe lisada kuritarvitamisvastased sätted ELi ema- ja tütarettevõtjate direktiivi. Sellega nõutakse, et ELi liikmesriigid hoiduksid direktiiviga sätestatud soodustuste võimaldamisest skeemide puhul, mis on loodud eesmärgiga saada maksueelis ja mis ei kajasta majanduslikku tegelikkust. Muutmisdirektiiv võetakse vastu järgmisel nõukogu istungil ilma edasise aruteluta.

Kõnealuse muudatuse ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse on liikmesriikidel aega kuni 31. detsembrini 2015.  

Nõukogu võttis samuti vastu direktiivi, millega laiendatakse riikide maksuhaldurite vahelist kohustuslikku automaatset teabevahetus, et takistada erahoiustajate maksudest kõrvalehoidumist.

Direktiivi eesmärk on parandada olukorda, kus maksumaksja püüab varjata kapitali või vara, millelt tuleb maksta maksu. Sellega rakendatakse OECD poolt välja töötatud ja G20 poolt heaks kiidetud ülemaailmset standardit.

Liikmesriigid alustavad läbivaadatud direktiivi alusel automaatset teabevahetust alates 2017. aasta septembri lõpust. 

Pangandusliit: ühtne kriisilahendusfond

Nõukogus saavutati poliitiline kokkulepe määruse eelnõu suhtes, milles käsitletakse ELi ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate osamaksete arvutamist. Fondi aluseks on ühtne kriisilahenduskord, mis kehtestati selleks, et tagada raskustes olevate pankade nõuetekohane kriisilahendus. 

Pankade osamaksed on iga-aastased ja need arvutatakse pankade kohustuste (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused) alusel ja need kohandatakse vastavalt riskile. 

Muud olulised päevakorrapunktid 

Finantstehingute maks

Nõukogu arutas olukorda seoses ettepanekuga kehtestada finantstehingute maks 11 liikmesriigis nn tõhustatud koostöö raames. Eesistujariik andis teada edusammudest oma eesistumisperioodil, esitades oma seisukohad eelnõu võimaliku edasise käsitlemise kohta järgmise eesistujariigi juhtimisel.  

Majanduse juhtimine 

Nõukogu algatas oma iga-aastase poliitika koordineerimise. Komisjon tutvustas 2015. aasta majanduskasvu analüüsi, milles pakutakse välja esmatähtsad meetmed, mida liikmesriigid peaksid võtma selleks, et tagada tõhus poliitika jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks.  

Samuti tutvustas komisjon häiremehhanismi aruannet, milles märgitakse, et makromajanduslikku olukorda tuleb täiendavalt analüüsida 16 liikmesriigis: Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriik.  

Nõukogu arutas ka 2011. ja 2013. aastal elluviidud reformide läbivaatamist ELi majanduse juhtimise, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakti raamistikus.