Nõukogu (välisasjad), 14.-15.11.2016, 14.–15. november 2016

Peamised tulemused

14. november

Julgeolek ja kaitse

Välisministrid pidasid kaitseministritega ühise istungijulgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskava teemal ELi üldise strateegia raames. Nõukogu võttis vastu järeldused, milles määratakse kindlaks ambitsioonide tase ja edasised sammud seoses ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulevase arenguga.

„Julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskava ja nõukogu poolt vastu võetud järeldused on parim tagatis, mida saame oma kodanikele ja partneritele julgeoleku ja kaitse valdkonnas pakkuda. Selline on ideaalne Euroopa: kui teeme asju koos, siis teeme neid paremini,“

välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

• Nõukogu järeldused julgeoleku- ja kaitseküsimuste kohta
• Julgeolekut ja kaitset käsitlev rakenduskava

Türgi

Ministrid kinnitasid taas oma muret hiljutiste sündmuste pärast Türgis, nagu on kirjas kõrge esindaja poolt 8. novembril 2016 ELi nimel vastu võetud avalduses. Arutelu käigus rõhutasid nad eriti muret tekitava asjaoluna seda, et Türgis on taas päevakorras parlamendile surmanuhtluse taaskehtestamise seaduseelnõu esitamine. Samuti rõhutasid ministrid, et Türgi on ELi oluline partner majanduse, julgeoleku, rände ja välispoliitika valdkonnas, eelkõige seoses Süüria ja Iraagiga. Nõukogu tuletas meelde, et EL mõistis hukka 15. juuli riigipöördekatse. Tunnistades, et Türgi peab võtma proportsionaalseid meetmeid, tuletasid ministrid meelde ka seda, et kandidaatriigina oodatakse Türgilt kõrgeimatest demokraatia standarditest kinni pidamist, sealhulgas inimõiguste, õigusriigi põhimõtte, põhivabaduste ja kõigi õiguse õiglasele kohtumenetlusele järgimist. ELi ministrid pidasid tähtsaks poliitilise dialoogi jätkamist Türgiga kõigil tasanditel.

• Kõrge esindaja poolt ELi nimel tehtud avaldus Türgis toimunud viimaste arengute kohta, 8. november 2016

Lõunanaabrus

Ministrid arutasid lõunanaabrust, keskendudes Süüriale. Kõrge esindaja teavitas nõukogu oma hiljutisest kontaktidest piirkonna peamiste osalejatega, kooskõlas Euroopa Ülemkogu volitustega ja toetades täiel määral ÜRO erisaadiku Staffan de Mistura jõupingutusi. Kõrge esindaja osutas eelkõige oma hiljutistele visiitidele Iraani (29. oktoobril) ja Saudi Araabiasse (31. oktoobril). Iraani käsitlevates järeldustes, mis võeti vastu aruteluta, väljendas nõukogu heameelt selle tegevuse üle ja kutsus kõrget esindajat üles oma tööd jätkama. Nõukogu väljendas muret pingete halvenemise pärast piirkonnas ning kutsus üles soodustama konstruktiivsemat piirkondlikku keskkonda, lõpetama vägivalla Süürias ja toetama poliitilise protsessi taaskäivitamist.

Nõukogu võttis samuti vastu otsuse, millega lisati 17 ministrit ja Süüria keskpanga president nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes on Süüria tsiviilelanike vastu suunatud vägivaldsete repressioonide tõttu kehtestatud sanktsioonid.

Idapartnerlus

Nõukogu arutas praeguseid mitmepoolseid ja kahepoolseid suhteid kuue idapartnerluse riigiga – Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova Vabariigi, Ukraina ja Valgevenega. Ministrid vahetasid arvamusi partnerluse rakendamise ja võimalike tulemuste kohta 2017. aastal, eelkõige pidades silmas järgmist idapartnerluse tippkohtumist 2017. aasta novembris Brüsselis.

Nõukogu võttis vastu järeldused idapartnerluse kohta.

• Loe järelduste tervikteksti
• Idapartnerlus (taustteave)

15. november (kaitseküsimused)

ELi ja NATO koostöö

Nõukogu arutas koos NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga ELi ja NATO koostööd. Ministrid tegid kokkuvõtte ELi ja NATO vahelisest koostööst ELi üldise välis- ja julgeolekustrateegia rakendamise ja ELi ja NATO ühisdeklaratsiooni kontekstis. Kõrge esindaja ja NATO peasekretär tegid sellega seoses ülevaate käimasolevast tööst – koostöö süvendamise eesmärgil on väljatöötamisel 40 konkreetset ettepanekut seitsmes ühisdeklaratsioonis kindlaks määratud valdkonnas. Eeldatavasti esitatakse need ettepanekud vastuvõtmiseks kummagi organisatsiooni vastavatele nõukogudele detsembri algul. ELi ministrid rõhutasid vajadust laiaulatusliku ELi ja NATO koordineerimise ja täiendavuse järele ning rõhutasid ELi pühendumust tugevatele transatlantilistele suhetele.

• ELi ja NATO ühisdeklaratsioon

ÜJKP operatsioonid

Nõukogu arutas seejärel ÜJKP operatsioonide hetkeseisu, keskendudes olukorrale Liibüas ja Vahemere piirkonnas. Kõnealusel arutelul viibis ka NATO peasekretär. Selles kontekstis oli eriti oluline käimasolev koostöö operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia (ELi mereväeoperatsioon, et võidelda Vahemere keskosas inimsmugeldajate ja inimkaubitsejate vastu) ja NATO olukorrateadlikkuse ja logistikaoperatsiooni Sea Guardian vahel.

Kõrge esindaja teavitas ministreid ka operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia kahest toetavast ülesandest. Käimas on 78 Liibüa rannavalve liikme ja mereväelase ja nende mentorite väljaõpe merel. See operatsioon aitab kaasa ka ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüa ranniku lähedal avamerel kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2292 (2016) ning on juba teinud esimese paadikontrolli 14. septembril 2016, kontrollinud seitset kaubalaeva ja teinud päringu 122 aluse kohta.

• EUNAVFOR MED (Euroopa välisteenistus)
• Rändesurvele lahenduste otsimine (taustteave)

Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu

Kaitseministrid kohtusid nõukogu istungi eel Euroopa Kaitseagentuuri juhtnõukogu formaadis agentuuri juhi Federica Mogherini juhatamisel. Osalesid kõik liikmesriigid, v.a Taani. Ministrid arutasid agentuuri 2017. aasta üldeelarvet ja kiitsid selle heaks. Eelarve suurenes esimest korda pärast 2010. aastat ja see on nüüd 31 miljonit eurot.

Otseülekanne, videod ja fotod

• Avalike istungite ja pressiürituste otseülekanne
• Fotod ja videod: välisasjade nõukogu istung, 14. november 2016
• Fotod ja videod: välisasjade nõukogu istung, 15. november 2016