"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 9.–10. detsember 2021
Peamised tulemused
Siseküsimused, 9. detsember
Hübriidohud ja rändesurve
Ministrid arutasid hübriidrünnakute ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise küsimusi. Nad keskendusid eelkõige olemasolevate vahendite tõhususele nendele nähtustele reageerimisel ning vahenditele, mida on vaja, et tulevikuks paremini valmistuda.
Juba mitu kuud oleme olnud tunnistajaks rändeprobleemi veel ühele mõõtmele, milleks on Valgevene režiimi hübriidrünnak. Samal ajal on meie välispiiril ka teisi, kuid mitte vähem pakilisi rändeprobleeme. Täna pidasime avatud arutelu võimalike edasiste meetmete üle, et parandada meie välispiiride kaitset ja hoida ära inimohvreid.
Sloveenia siseminister Aleš Hojs
Ministrid arutasid, milliseid täiendavaid meetmeid saaks EL siseküsimuste valdkonnas veel võtta, et reageerida rände kasutamisele hübriidohuna ja hoida ära sarnaseid katseid tulevikus. Nad arutasid, milliseid meetmeid tuleks võtta esmajärjekorras, et tõhusalt ennetada teisest rännet ELis ja lõhkuda inimsmugeldajate ärimudel. Võttes arvesse viimastel kuudel rände välismõõtme tugevdamiseks tehtud jõupingutusi, arutasid ministrid ka seda, milliseid muid elemente tuleks ELi tasandil prioriseerida.
Lõunalauas arutasid ministrid rände- ja varjupaigaleppega seotud kestlikke lahendusi.
Taasterahastu „Next Generation EU“: organiseeritud kuritegevuse infiltreerumine
Ministrid pidasid mõttevahetuse ELi taasterahastu „Next Generation EU“ vahendite ja selle üle, kuidas saaks kõige paremini tõkestada organiseeritud kuritegevuse infiltreerumist seaduslikesse struktuuridesse ja menetlustesse.
Me ei saa endale lubada olukorda, kus maksumaksjate raha toetab organiseeritud kuritegevust või kus meie õigusstruktuure ja -protsesse kuritarvitatakse, et luua kuritegevusele näiliselt seaduslik fassaad. Täna rõhutasid ministrid, kui oluline on saada hea ülevaade ohust, millega me silmitsi seisame, ja vajadusest tegutseda ühiselt selle vastu võitlemiseks.
Sloveenia siseminister Aleš Hojs
Ministrid rõhutasid, et organiseeritud kuritegevuse õiguslikesse struktuuridesse infiltreerumise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks on oluline kasutada mitmesuguseid vahendeid ja koordineeritud ELi lähenemisviisi. Lisaks rõhutasid nad vajadust, et liikmesriigid vahetaksid teavet õigusstruktuuride haavatavuse kohta, hinnates selleks erinevaid näitajaid. Samuti on vaja liikmesriikidelt ja asjaomastelt justiits- ja siseküsimustega tegelevatelt asutustelt paremat luureülevaadet.
Ministrid võtsid ka teadmiseks komisjoni ettekande, mis käsitles uusi ettepanekuid Prümi otsuste, õiguskaitsealase koostöö ja teabevahetuse kohta. Töö nende ettepanekutega jätkub nõukogus tehnilisel tasandil.
Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõime
Ministrid võtsid teadmiseks suursaadikute eilse kokkuleppe üldise lähenemisviisi suhtes, mille nõukogu peaks ametlikult vastu võtma 20. detsembril.
Meie kriitilise tähtsusega taristu vastupidavusvõime parandamine on meie ühiskonna julgeoleku ja heaolu jaoks väga oluline. Muutused meie julgeolekumaastikul, nagu praegune COVID-19 pandeemia, hübriidohud või äärmuslikud ilmastikunähtused, näitavad, et me peame tegema rohkem, et tulevasteks väljakutseteks ühiselt valmis olla. Eilne suursaadikute saavutatud kokkulepe, mille nõukogu peaks varsti ametlikult vastu võtma, on oluline samm selles suunas.
Sloveenia siseminister Aleš Hojs
Kriitilise tähtsusega üksuste vastupidavusvõimet käsitleva direktiivi eelnõu eesmärk on tagada, et need üksused on valmis loodusõnnetuste, terrorismi või tervisega seotud hädaolukordi, nagu COVID-19, ennetama, neile vastu seisma ja neist taastuma. Nõukogu esialgsed volitused hõlmavad üksusi järgmises üheksas sektoris: energeetika, transport, pangandus, finantsturu taristu, tervishoid, joogivesi, reovesi, digitaalne taristu ja kosmosevaldkond.
Kavandatud uute normide kohaselt peaksid kriitilise tähtsusega üksused teavitama häirivatest intsidentidest riiklikke ametiasutusi ning ELi liikmesriigid peaksid määrama kindlaks kriitilise tähtsusega üksused, viima läbi riiklikke riskihindamisi ja kehtestama strateegia selliste üksuste vastupidavusvõime tagamiseks.
Kui nõukogu üldine lähenemisviis on ametlikult vastu võetud, võib alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.
EL töötab välja uusi norme, et muuta kriitilise tähtsusega taristud vastupidavamaks ja kriisikindlamaks.
Schengeni acquis’ kohaldamine Horvaatias
Nõukogu teatas täna, et Horvaatia on täitnud Schengeni acquis’ kõigi osade kohaldamiseks vajalikud tingimused. Nõukogu saab otsuse piirikontrolli kaotamise kohta sisepiiridel vastu võtta alles pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et Horvaatia on täitnud Schengeni acquis’ kõigi osade kohaldamiseks vajalikud tingimused.
Ministrid hindasid Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi käsitleva nõukogu määruse ettepaneku menetlemise edenemist. Arutelu nende ettepanekute üle jätkub nüüd nõukogus tehnilisel tasandil.
Ettepaneku eesmärk on muuta Schengeni ala praeguste ja tulevaste probleemidega paremini kohandatavaks, suurendades selle mehhanismi strateegilist fookust, lühendades ja lihtsustades hindamis- ja järelevalvemenetlusi, tugevdades põhiõiguste järgimise kontrollimist Schengeni acquis’ rakendamisel ning optimeerides kõigi riikide ja ELi osalejate osalemist.
Koostalitlusvõime rakendamine
Ministrid vahetasid arvamusi koostalitlusvõime rakendamise üle. Eu-LISA ja Euroopa Komisjoni hinnangu põhjal leppisid nad kokku ajakohastatud ajakavas, mis on Schengeni infosüsteemi puhul 2022. aasta juuni keskpaik, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi puhul 2022. aasta septembri lõpp ning ETIASe ja ECRIS-TCNi puhul 2023. aasta mai.
Eesmärk on luua koostalitlusvõime struktuur 2023. aasta lõpuks.
Euroopas toimunud terrorirünnakutest saadud õppetunnid näitasid selgelt, et õiguskaitseasutuste ja luuretegevuses osalejate vahel on vaja koostööd. 2016. aasta novembris leppisid ministrid kokku uurida terrorismivastase võitluse rühma ja Europoli koostöövõimalusi ühist huvi pakkuvates valdkondades, austades samas täielikult liikmesriikide ainupädevust riikliku julgeoleku valdkonnas.
Eesistujariik andis samuti ülevaate ELi ja Lääne-Balkani justiits- ja siseministrite kohtumise tulemustest ning eelseisva ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumise ettevalmistamisest ja päevakorrast.
Eesistujariik andis ülevaate 11.–12. novembril toimunud laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamist ja uurimist käsitleva ministrite virtuaalse konverentsi tulemustest.
Nõukogu tulevane eesistujariik Prantsusmaa tutvustas oma järgmise kuue kuu tööprogrammi ja prioriteete.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Ministrid arutasid COVID-19 pandeemiast saadud kogemusi kohtute toimimise ning erakorraliste meetmete kohtuliku kontrolli alal. Nad arutasid võimalikke viise hetke- ja tulevaste probleemide lahendamiseks, mis tulenevad praegustest ja võimalikest tulevastest hädaolukordadest. Liikmesriigid jagasid oma parimaid tavasid COVID-19 pandeemia mõju leevendamisel kohtusüsteemidele. Eelkõige rõhutasid nad, kui oluline on jätkata tööd digitaliseerimisega, et tagada õiguskaitse kättesaadavus kõigile kodanikele koos piisavate kaitsemeetmetega ja täielikus kooskõlas põhiõigustega.
Pandeemia põhjustatud raskustest hoolimata olid meie riiklikud süsteemid ja konstitutsioonikohtud üldiselt vastupanuvõimelised. Me peame siiski tagama, et järgmise kriisi ajal, olenemata selle olemusest, oleme selleks veelgi paremini ette valmistatud. Üks täna esile tõstetud teemadest oli meie kohtusüsteemide digitaliseerimise tähtsus ning me jätkame lähikuudel tööd selles valdkonnas meie kodanike hüvanguks.
Sloveenia justiitsminister Marjan Dikaučič
Võitlus vaenukõne ja -kuritegude vastu
Lõunalauas arutasid ministrid, kuidas paremini võidelda vaenukõne ja -kuritegude vastu, et muuta Euroopa kaasavamaks ja kaitsvamaks. Nad keskendusid liikmesriikide suurimatele probleemidele ja puudujääkidele reageerimisel, nende jõupingutusi toetavatele võimalikele hõlbustavatele teguritele, kodanikuühiskonna ja IT-ettevõtetega tehtava koostöö parimatele tavadele ning konkreetsetele ohvrite rühmadele antava toetuse ja kaitse parimatele tavadele.
Vaenukõnel ja vaenukuritegudel ei ole meie avatud demokraatlikus ühiskonnas kohta. Kaks olulist valdkonda, millega me peame tööd jätkama, on tagada, et sotsiaalmeediaplatvormid eemaldaksid vaenukõne ja et me tagame kriminaalõigusliku reageerimise. Samuti peame tagama, et toetame piisavalt ohvreid ja tegeleme algpõhjustega, kasutades selleks paremaid teadusuuringuid ning pingutades ühiselt kodanikuühiskonna ja muude avaliku sektori asutustega.
Sloveenia justiitsminister Marjan Dikaučič
Elektrooniliste tõendite määrus
Ministrid tegid kokkuvõtte edusammudest nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel elektrooniliste tõendite määruse üle peetavatel läbirääkimistel.
Sloveenia eesistumise ajal toimus arvamuste vahetus tehnilisel tasandil ja keskenduti teavitamise korrale. Peamine lahknevus seadusandjate vahel seoses teavitamiskohustustega on seotud nende riikide vastavate rollidega, kes osalevad andmesäilitamismääruse või andmeesitamismääruse menetluses.
Eesistujariik märkis, et nõukogu on teinud ettepaneku teha kokkuleppe saavutamiseks parlamendile märkimisväärseid järeleandmisi. Seni ei ole parlament neid järeleandmisi piisavaks pidanud.
Ministritele anti ülevaade olukorrast seoses ELi ühinemisega Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Eesistujariik andis aru Euroopa Nõukogu läbirääkimistel tehtud edusammudest ja nõukogu pädevates organites tehtud ettevalmistustest.
Ühinemisläbirääkimisi juhib Euroopa Nõukogu ajutine töörühm. Käesoleval poolaastal toimusid ajutise töörühma 10., 11. ja 12. koosolek. Nendes aruteludes keskenduti ELi konkreetsetele Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluse mehhanismidele, samuti pooltevahelistele kaebustele, ELi liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõttele ja ÜVJP valdkonna küsimustele. Samal ajal keskendusid eksperdid ka tulevase ühinemislepingu jaoks vajalike ELi-siseste normide ettevalmistamisele.
Komisjon ja eesistujariik teavitasid ministreid viimastest arengutest seoses Euroopa Prokuratuuri loomisega. Seda küsimust käsitleval arutelul osales Euroopa peaprokurör.
Euroopa Prokuratuur on juba algatanud rohkem kui 400 uurimist seoses kahjudega, mis ulatuvad hinnanguliselt miljarditesse eurodesse, ja võtab juba olulisi uurimismeetmeid. Prokuratuur on korraldanud läbiotsimis- ja arestimistoiminguid ning Euroopa Prokuratuuri läbiviidavate menetluste käigus on vahistatud juba mitu kahtlusalust. Euroopa Prokuratuuri töö tulemusel on juba langetatud esimene süüdimõistev kohtuotsus.
Komisjon esitas oma uuemad ettepanekud ELi kohtusüsteemide digitaliseerimiseks ja oma esimese aruande ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta koos temaatilise lähenemisviisiga, keskendudes põhiõigustele digitaalajastul. Komisjon viitas ka tulevastele ettepanekutele õiguse, sealhulgas tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas nii käesoleval kui ka järgmisel aastal.
Eesistujariik andis ülevaate ELi ja Lääne-Balkani justiits- ja siseministrite kohtumise tulemustest ning eelseisva ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumise ettevalmistamisest ja päevakorrast.
Nõukogu tulevane eesistujariik Prantsusmaa tutvustas oma järgmise kuue kuu tööprogrammi ja prioriteete.
Samuti võttis nõukogu võttis aruteluta vastu punktid, mis on esitatud seadusandlike ja muude kui seadusandlike A-punktide nimekirjas.
Juba mitu kuud oleme olnud tunnistajaks rändeprobleemi veel ühele mõõtmele, milleks on Valgevene režiimi hübriidrünnak. Samal ajal on meie välispiiril ka teisi, kuid mitte vähem pakilisi rändeprobleeme. Täna pidasime avatud arutelu võimalike edasiste meetmete üle, et parandada meie välispiiride kaitset ja hoida ära inimohvreid.
Pandeemia põhjustatud raskustest hoolimata olid meie riiklikud süsteemid ja konstitutsioonikohtud üldiselt vastupanuvõimelised. Me peame siiski tagama, et järgmise kriisi ajal, olenemata selle olemusest, oleme selleks veelgi paremini ette valmistatud. Üks täna esile tõstetud teemadest oli meie kohtusüsteemide digitaliseerimise tähtsus ning me jätkame lähikuudel tööd selles valdkonnas meie kodanike hüvanguks.