Skip to content
  • Nõukogu (justiits- ja siseküsimused)

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 9.–10. juuni 2022

Peamised tulemused

Justiitsküsimused (9. juuni 2022)

Õiguslikud meetmed Ukraina olukorrale reageerimiseks

Nõukogus toimus arvamuste vahetus Ukraina sõja kontekstis õiguslike meetmete abil reageerimise üle.

Ministrid kinnitasid vajadust jätkata eesistujariigi Prantsusmaa algatatud koordineerimist, et toetada rahvusvaheliste kuritegude uurimist ja nende eest vastutusele võtmist. Ministrid kordasid oma pühendumust töötada nii palju kui võimalik selle nimel, et see sõda ei tooks kaasa veelgi suuremaid kannatusi kodust lahkuma sunnitud alaealistele. Ministrid kinnitasid pärast Ukraina demarše liidu tasandi poliitilise reageerimise tähtsust.

Ministrid arutasid ka komisjoni hiljutist ettepanekut laiendada Euroopa Liidu tasandil määratletud kuritegude loetelu nii, et see hõlmaks ka liidu piiravate meetmete rikkumisi, võttes arvesse erandlikku olukorda ja vajadust tagada Euroopa Liidu sanktsioonide tõhusus. Ministrid tervitasid seda ettepanekut ja arutelud jätkuvad kiiresti tehnilisel tasandil, et vastata Euroopa Ülemkogu nõudmisele tegutseda kiireloomuliselt.

Lapse õigused

Nõukogu võttis vastu järeldused Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia kohta. Nendes järeldustes pööratakse erilist tähelepanu lapse õiguste kaitsmisele kriisi- või hädaolukordades, võttes arvesse Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu.

Üldisemalt kutsutakse liikmesriike üles töötama välja poliitika kõigi laste õiguste tagamiseks ilma diskrimineerimiseta, suurendama jõupingutusi lastevastase vägivalla kõigi vormide ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, tugevdama oma kohtusüsteeme, et need austaksid kõigi laste õigusi, ning suurendama laste võimalusi olla digitaalühiskonna vastutustundlikud ja kohanemisvõimelised liikmed. Riiklike kontaktpunktide võrgustik võimaldab tagada lapserööve käsitlevate hoiatusteadete suurema tõhususe.

Keskkonnakuriteod

Nõukogu kiitis heaks osalise üldise lähenemisviisi keskkonnakuritegude direktiivi eelnõu suhtes. Osaline üldine lähenemisviis hõlmab artikleid ja põhjendusi, mis käsitlevad kuritegude määratlusi. Euroopa kriminaalõiguses praegu sätestatud üheksa kuriteoliigi asemel leppisid ministrid kokku 20 kuriteoliigi määratluses, laiendades ja selgitades seega sellise tegevuse ulatust, mis on keelatud seetõttu, et see kahjustab keskkonda. See hõlmab muu hulgas ebaseaduslikku puidukaubandust, mis soodustab märkimisväärselt metsade hävitamist teatavates maailma piirkondades, saastavate laevade ebaseaduslikku ringlussevõttu ja kemikaale käsitlevate õigusaktide tõsiseid rikkumisi.

Ministrid vahetasid samuti arvamusi karistusmäärade ühtlustamise teemal, et anda suuniseid edasiseks tööks.

Õigusalase koostöö digitaliseerimine

Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö vahendite tõhususe ja seega piiriülese kuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks kiitis nõukogu heaks üldise lähenemisviisi ettepaneku suhtes, mis käsitleb digitaalset teabevahetust terrorismijuhtumite puhul, ning ettepaneku suhtes, millega luuakse koostööplatvorm ühiste uurimisrühmade tegevuse toetuseks.

Need ettepanekud on osa jätkuvatest jõupingutustest piiriülese õigusalase koostöö ajakohastamiseks ja digitaliseerimiseks, mis hõlbustab prokuröridel ja kohtunikel vahetada teavet ning võtta vastutusele kurjategijaid ja terroriste, kes tegutsevad üha enam piiriüleselt.

Isikuandmete rahvusvaheline edastamine

Lõunalauas vahetasid ministrid arvamusi isikuandmete kaitse kohta isikuandmete rahvusvahelise edastamise kontekstis. Komisjon esitas ülevaate olukorrast seoses Ameerika Ühendriikidega peetavate aruteludega regulatiivsete reformide üle, mida on vaja, et võtta vastu uus kaitse piisavuse otsus isikuandmete edastamiseks, tingituna asjaolust, et kaks eelmist otsust on Euroopa Liidu Kohtu otsusega kehtetuks tunnistatud. Ministrid rõhutasid, kui oluline on võtta vastu tugev raamistik, mis austaks Euroopa Kohtu olemasolevaid otsuseid ja tagaks ettevõtjatele vajaliku õiguskindluse.

Ministrid arutasid samuti isikuandmete edastamise küsimust üldisemalt ning vajadust sidusa ja ambitsioonika Euroopa andmeedastuspoliitika järele, võttes arvesse, et isikuandmete edastamine on muutunud mitmes olulises avaliku poliitika valdkonnas suureks strateegiliseks väljakutseks.

Muud küsimused

Ministrid tegid kokkuvõtte nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistest läbirääkimistest elektroonilisi tõendeid käsitlevate ettepanekute üle. Kaks institutsiooni teevad nüüd põhjalikku tööd, et kinnitada mitmed punktid, kus on jõutud ühisele seisukohale, ning valmistuvad 14. juuniks kavandatud poliitilisteks aruteludeks teksti kesksete teemade üle.

Ministritele anti ülevaade olukorrast seoses ELi ühinemisega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Käesoleval poolaastal toimus Euroopa Nõukogu ajutise töörühma 13. koosolek. Samal ajal keskendusid eksperdid ka vajalike ELi-siseste normide ettevalmistamisele.

Komisjon tutvustas oma väljaandmist käsitlevaid suuniseid, mis avaldati 8. juunil 2022. Kõnealune algatus vastab eelkõige liikmesriikide väljendatud murele seoses kolmandate riikide poolt ELi kodanike vastu algatatud teatavate kriminaalmenetluste, sealhulgas liikmesriikidele esitatud vahistamis- ja väljaandmistaotluste ärakasutamisega.

Eesistujariik teavitas ministreid viimastest arengutest seoses menetluses olevate seadusandlike ettepanekutega.

Eesistujariik esitas samuti eelseisva ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumise päevakorra.

Nõukogu tulevane eesistujariik Tšehhi tutvustas oma järgmise kuue kuu tööprogrammi ja prioriteete.

Siseküsimused (10. juuni 2022)

Varjupaiga- ja rändeküsimused

Nõukogu avaldas väga laialdast toetust eesistujariigi esitatud rände- ja varjupaigaküsimuste „etapiviisilise lähenemisviisi“ esimesele etapile, sealhulgas taustakontrolli määrusele, Eurodaci määrusele ja solidaarsusmehhanismile.

Lähipäevil toimub eesistujariigi ja komisjoni vahel kohtumine solidaarsusplatvormi teemal, eesmärgiga viia ellu solidaarsusdeklaratsioon. Samuti võtab eesistujariik ametlikult vastu läbirääkimisvolitused taustakontrolli ja Eurodaci määruste jaoks.

Schengeni piirieeskirjad: üldise lähenemisviisi vastuvõtmine

Osana eesistujariigi lähenemisviisist Schengeni tugevdamise ja reformimise suhtes võttis nõukogu täna vastu Schengeni piirieeskirjade reformi käsitleva üldise lähenemisviisi. Selle reformiga i) võetakse kasutusele uued vahendid rändevoogude ärakasutamise vastu võitlemiseks; ii) luuakse uus õigusraamistik tervisekriisi korral välispiiril võetavate meetmete jaoks, võttes arvesse COVID-19 kogemusest saadud õppetunde; iii) ajakohastatakse sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise õigusraamistikku, et tagada vaba liikumise põhimõtte austamine, kuid reageerides samal ajal ka püsivatele ohtudele; iv) kehtestatakse selliste kontrollide alternatiivsed meetmed.

Ministrid arutasid samuti olukorda Schengeni alal. Nad käsitlesid Schengeni olukorda käsitlevas komisjoni aruandes esitatud Schengeni hindamiste peamisi väljakutseid ja järeldusi ning arutasid eesistujariigi poolt järgnevateks kuudeks kavandatud tegevussuundi. Nende tegevussuundade eesmärk on tugevdada Schengeni ala toimimist ja need hõlmavad mitut valdkonda, sealhulgas Schengeni ala poliitilist juhtimist, välis- ja sisepiire, politseikoostööd, justiits- ja siseküsimuste valdkonna infosüsteeme ning viisa- ja tagasisaatmispoliitikat.

Ministrid võtsid samuti aruteluta vastu nõukogu määruse, millega reformitakse Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi. Kõnealuse määruse eesmärk on suurendada Schengeni ala võimet tulla toime praeguste ja tulevaste väljakutsetega. Sellega kehtestatakse mehhanismi strateegilisem suunitlus, lihtsustatud ja kiirendatud hindamis- ja järelevalvemenetlused, tihedam koostöö kõigi asjaomaste osalejatega ning nõukogu tugevam strateegiline roll.

Lõunalauas pidasid ministrid poliitilise arutelu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) tegevuse üle. Nad arutasid alalise korpuse lähetamist, ameti juhtimist, oma ootusi seoses ameti volituste rakendamisega ning Frontexi ja kolmandate riikide vahelise koostöö arendamise väljavaateid.

Reageerimine olukorrale Ukrainas

Ministrid tegid kokkuvõtte Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmise Euroopa tasandil tõhusama kooskõlastamise 10-punktilise kava rakendamisest. Nad rõhutasid vajadust jätkata tööd kava täielikuks rakendamiseks, eelkõige mis puudutab sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmise ja integreerimise toetamist ning abi Moldovale. Samuti analüüsisid nad, kas keskpikas ja pikas perspektiivis oleks vaja võtta täiendavaid meetmeid, eelkõige seoses hädaolukorra lahendamise plaanidega ja võimalike täiendavate rahastamisvajadustega.

Ministrid arutasid ka võimaliku inimkaubanduse ja tulirelvadega kauplemise ennetamise ja selle vastu võitlemise meetmeid ning rõhutasid, kui oluline on säilitada suur valvsus kuritegevusest tulenevate ohtude arengu suhtes.

Politseikoostöö

Nõukogu võttis vastu üldise lähenemisviisi direktiivi suhtes, mis käsitleb õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust, ja määruse suhtes, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmevahetust (Prüm II).

Samuti võttis nõukogu selleks, et tõhusalt võidelda kuritegevuse vastu ja reageerida uutele kuritegevusest tulenevatele ohtudele, vastu soovituse politsei operatiivkoostöö kohta.

Muud küsimused

Ministreid teavitati terrorismivastase võitlusega tegelevate pädevate asutuste vahelisest koostööst terrorismivastase võitluse rühma juuresolekul.

Eesistujariik teavitas ministreid muust kui seadusandlikust tegevusest, eelkõige ELi narkostrateegia ja uimastivastase võitluse tegevuskava (2021–2025) rakendamisel ning radikaliseerumise vastases võitluses tehtud tööst.

Samuti teavitas eesistujariik ministreid viimastest arengutest seoses menetluses olevate seadusandlike ettepanekutega.

Eesistujariik andis samuti aru eelseisva ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumise ettevalmistustest ja päevakorrast.

Nõukogu tulevane eesistujariik Tšehhi tutvustas oma järgmise kuue kuu tööprogrammi ja prioriteete.

Ühtlasi võttis nõukogu aruteluta vastu päevakorrapunktid, mis on esitatud seadusandliku tegevusega seotud ja muude A-punktide nimekirjas.

Kohtumisega seotud dokumendid

Ettevalmistavad dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (justiits- ja siseküsimused)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 9. jaanuar 2025