Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu (telekommunikatsioon), 3. juuni 2022

Peamised tulemused

Tehisintellekt

Seoses tehisintellekti käsitleva õigusakti ettepanekuga tegi nõukogu kokkuvõtte edusammudest ja kiitis heaks eesistujariigi esitatud eduaruande.

Määruse eelnõu, mille Euroopa Komisjon esitas 2021. aasta aprillis, on oluline ELi poliitika element, mille eesmärk on edendada põhiõigusi austava usaldusväärse tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu Euroopa tasandil.

Ettepanekus sätestatakse ühtne horisontaalne tehisintellekti õigusraamistik, mille eesmärk on:

• tagada, et Euroopa Liidu turule lastud ja ELis kasutatavad tehisintellektisüsteemid, sealhulgas kolmandate riikide teenuseosutajate omad, on kooskõlas Euroopa Liidu väärtuste ja põhiõigusi käsitlevate kehtivate õigusaktidega
• tagada tehisintellekti tehtavate investeeringute ja tehisintellektialase innovatsiooni soodustamiseks õiguskindlus
• tugevdada juhtimist ja tõhustada põhiõigusi käsitlevate kehtivate õigusaktide ja tehisintellektisüsteemidele kohalduvate turvalisust käsitlevate nõuete täitmist

Ministrid toetasid ettepaneku peamisi eesmärke ja võtsid eduaruande teadmiseks. Nõukogu jätkab seda tööd Tšehhi eesistumise ajal.

• Eelnõu: määrus, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (tehisintellekti määrus)
• Tehisintellektialane Euroopa lähenemisviis (komisjoni teave)
• Euroopa digitulevik (taustteave)

Euroopa digiidentiteedi raamistik

Nõukogu tegi kokkuvõtte edusammudest ja kiitis heaks eesistujariigi esitatud eduaruande Euroopa digiidentiteedi raamistikku käsitleva määruse ettepaneku kohta. Kavandatava uue raamistikuga muudetakse 2014. aasta määrust e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (eIDASe määrus), millega loodi alus turvaliseks juurdepääsuks teenustele ja veebipõhiste piiriüleste tehingute tegemiseks ELis.

Ettepaneku eesmärk on tagada inimestele ja ettevõtjatele üldine juurdepääs turvalisele ja usaldusväärsele e-identimisele ja autentimisele Euroopa digiidentiteeditasku abil. Seda digitaskut peaksid tunnustama nii ELi avalik sektor kui ka erasektori teenuseosutajad teenuste puhul, milleks on nõutav kasutajate tugev autentimine, samuti väga suured digiplatvormid. Ettepanekuga luuakse ka õigusraamistik identifitseerimisatribuutide ja identiteediga seotud teabe vahetamiseks. Sellega nähakse ette kasutajate kontroll ja andmekaitse ning võimalus jagada identiteediandmeid sihipäraselt, lähtudes ainult konkreetse taotletud teenuse vajadustest.

Ministrid toetasid ettepaneku peamisi eesmärke ja võtsid eduaruande teadmiseks. Nõukogu jätkab seda tööd Tšehhi eesistumise ajal.

• Euroopa digiidentiteedi raamistikku käsitlev määrus
• Euroopa digiidentiteet (komisjoni teave)
• Euroopa digitulevik (taustteave)

Andmemäärus

Nõukogu tegi kokkuvõtte edusammudest seoses ettepanekuga võtta vastu määrus ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist.

Ettepaneku peamised eesmärgid on tagada andmetest saadud väärtuse õiglane jaotamine andmemajanduses osalejate vahel ning edendada andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist. Tegemist on horisontaalse õigusaktiga, millele peaksid peagi järgnema konkreetseid sektoreid hõlmavad täiendavad õigusaktid. See seadusandlik ettepanek on seega oluline samm Euroopa andmepõhise majanduse arendamisel.

Ministrid toetasid ettepaneku peamisi eesmärke ja võtsid eduaruande teadmiseks. Nõukogu jätkab seda tööd Tšehhi eesistumise ajal.

• Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist (andmemäärus)
• Teie elu internetis: kuidas EL selle teie jaoks lihtsamaks ja turvalisemaks muudab? (teemalugu)
• Euroopa digitulevik (taustteave)

Digi- ja rohepööre

Nõukogu pidas eesistujariigi esitatud märkuse alusel ka poliitilise mõttevahetuse digi- ja rohepöörde üle. Ministrid arutasid, kuidas mõõta ja hinnata digitehnoloogiakeskkonnamõju ning rohepööret toetava kestliku digitehnoloogia arendamise korda.

Konkreetsemalt vahetasid ministrid arvamusi võimaluse üle kehtestada Euroopa tasandil meetodid digitaalse keskkonnajalajälje mõõtmiseks, pidades silmas selle kui muude sektorite keskkonnajalajälje vähendaja potentsiaali. Ministrid arutasid ka, milliseid konkreetseid eesmärke peaks Euroopa 2030. aastaks seadma ja milliseid hoobasid tuleks Euroopa tasandil esmatähtsaks pidada, et tegeleda digisektori kõige olulisemate keskkonnakulu teguritega, eelkõige mis puudutab digiseadmeid, ning edendada seda üleminekut soodustavaid kasutusviise ja teenuseid.

Ministrid rõhutasid, et kuigi puhaste digitehnoloogiate arukas kasutamine võib olla kliimameetmete, keskkonnakestlikkuse ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise peamine võimaldi, peaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor tagama ka digitehnoloogiate ja -toodete keskkonnahoidliku projekteerimise ja kasutuselevõtu.

Nad märkisid ka, et Euroopa saab olla keskkonnahoidliku tehnoloogia turul üleilmselt konkurentsivõimeline, edendades eeskätt uuenduslikke tehnoloogiaid, energiatõhusat elektroonikat ja IKT-lahenduste keskkonnakestlikkust. Ministrid rõhutasid vajadust töötada välja digitaalse keskkonnajalajälje mõõtmise meetodid, seada 2030. aasta eesmärgid ning kehtestada ambitsioonikas digi- ja rohepöörde strateegia Euroopa tasandil.

• Euroopa digitulevik (taustteave)

Muud küsimused

Muude küsimuste all teavitas eesistujariik ministreid menetluses olevate seadusandlike ettepanekute seisust.

Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva määruse (e-privaatsuse määrus) osas teavitas eesistujariik ministreid olukorrast nõukogus ja Euroopa Parlamendiga selle ettepaneku üle käimas olevatest läbirääkimistest, sealhulgas 31. märtsil 2022 toimunud kolmepoolse kohtumise tulemustest.

Seoses otsuse eelnõuga teemal „Tee digikümnendisse“ teavitas eesistujariik ministreid, et alaliste esindajate komitee kiitis 11. mail 2022 heaks volitused läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Parlamendiga.

Seoses direktiiviga, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (muudetud küberturvalisuse direktiiv ehk küberturvalisuse 2. direktiiv), teavitas eesistujariik ministreid sellest, et 12. mail 2022 jõuti Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele.

Eesistujariik teavitas ministreid ka sellest, mis seisus on Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks.

Lisaks teavitasid eesistujariik ja teised delegatsioonid ministreid Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu täievoliliste esindajate konverentsist, mis toimub 26. septembrist kuni 14. oktoobrini 2022 Bukarestis.

Austria, Tšehhi ja Slovakkia delegatsioonid teavitasid ministreid ka 3. märtsil 2022 Brüsselis toimunud kõrgetasemelise seminari „Digihumaansus ja tehisintellekt“ tulemustest.

Lõpetuseks tutvustas järgmine eesistujariik Tšehhi 2022. aasta teise poolaasta tööprogrammi.