Ühise põllumajanduspoliitika reform pärast 2013. aastat

Milleks on reformi vaja?

ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on dünaamiline poliitika, mida on järjestikuste reformidega kohandatud selliselt, et see vastaks Euroopa põllumajanduse ees seisvatele uutele väljakutsetele. Nende väljakutsete hulka kuuluvad loodusvarade jätkusuutlikum kasutamine, kliimamuutused, ülemaailmsetest turgudest tulenev suurenenud konkurents ja vajadus säilitada maapiirkondade elujõulisus kogu ELis.

ÜPP peab jätkuvalt tagama elujõulise toiduainetetööstuse ja stabiilse toiduainete tarnimise, võttes samal ajal arvesse toiduohutust, maapiirkondade majandust, loomade heaolu ning sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid küsimusi.

ÜPP reform

Uus ÜPP hõlmab ajavahemikku 2014–2020. See oli esimene kord, kui ÜPP reform võeti vastu seadusandliku tavamenetluse teel, kus nõukogu toimib seadusandjana koos Euroopa Parlamendiga. Nõukogu võttis õigusaktid lõplikult vastu 16. detsembril 2013.

Reform jõustus 2014. aasta jaanuaris. Mitmeid uusi õigusnorme kohaldatakse alles alates 2015. aastast selleks, et tagada, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega uus poliitika kasutusele võtta ning teavitada ja ette valmistada põllumajandusettevõtjaid.

Reform vastab täielikult ühise põllumajanduspoliitika aluspõhimõtetele. Nende eesmärgiks on jätkuvalt pakkuda ELi ja kogu maailma tarbijatele piisavat, kvaliteetset ja ohutut taskukohase hinnaga toitu. Samal ajal järgib reform täielikult loomade heaolu ja keskkonnaalaseid ELi õigusnorme ning tagab Euroopa põllumajandusettevõtjate jaoks rahuldava elatustaseme.

Reformitud ÜPP hõlmab järgmist:

• põllumajandusettevõtjatele tehtavate otsemaksete keskkonnasäästlikumaks muutmine, võttes kasutusele keskkonnahoidlikud põllumajandustavad, näiteks põllukultuuride mitmekesistamise ning ökoloogiliselt rikaste maastikuelementide ja püsirohumaa minimaalse pindala säilitamise
• toetuse võrdsem jaotus, et vähendada kõige suuremaid erinevusi põllumajandusettevõtjate poolt saadavate sissetulekutoetuse määrade vahel kogu ELis, ning teatud määra ületavate maksesummade vähendamine kõige suuremate põllumajanduslike majapidamiste jaoks
• sissetulekutoetuste parem suunamine, et sellest saaksid kasu kõige suuremate vajadustega põllumajandusettevõtjad, eelkõige noored põllumajandusettevõtjad, madala sissetulekuga sektorite põllumajandusettevõtjad ja põllumajandusettevõtjad, kes tegutsevad looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladel

Säilitatakse ÜPP kahesambaline struktuur. 1. sammas hõlmab sissetulekutoetust ja turukorraldusmeetmeid ning 2. sammas hõlmab maaelu arengut.

Uus ÜPP eelarve

ÜPP 2014.–2020. aasta eelarve moodustab umbes 38% ELi üldeelarvest. ÜPP kulutuste kogusumma järgmisel 7-aastasel perioodil on 408,31 miljardit eurot.

Aastaeelarvet tuleks ajavahemikul 2014–2020 vähendada. Kohustuste osas peaks ÜPP 2020. aasta eelarve olema umbes 15% väiksem kui 2013. aastal.