Skip to content

Tervisetehnoloogia hindamine

The EU wants to strengthen EU cooperation on health technology assessment (HTA). The main purpose of HTA is to provide policy-makers with evidence-based information, so they can formulate health policies.

EL soovib tugevdada ELi koostööd tervisetehnoloogia hindamisel.

Tervisetehnoloogia hindamine võib olla oluline vahend ravimite kättesaadavuse küsimusega tegelemiseks.

Uue tervisetehnoloogia hindamine on valdkonnaülene protsess, milles vaadatakse läbi uue tervisetehnoloogia kasutamisega seotud meditsiinilised, majanduslikud, korralduslikud, sotsiaalsed ja eetilised küsimused.

Läbivaatamine viiakse läbi süstemaatilisel viisil, et võrrelda uue tervisetehnoloogia lisaväärtust olemasolevaga. Tervisetehnoloogia hindamist on kasutatud eesmärgiga parandada rahvatervise sekkumisabinõude kvaliteeti ja tõhusust ning muuta tervishoiusüsteeme kestlikumaks.

Tervisetehnoloogia läbivaatamisel käsitletakse tavaliselt järgmiseid aspekte:

  • kas selle toime on parem, sama hea või halvem kui olemasolevatel alternatiivsetel raviviisidel
  • ravitoime ja ka potentsiaalne kõrvalmõju
  • mõju elukvaliteedile
  • manustamis- ja raviviisid
  • kulud
  • raviviiside mõju tervishoiusüsteemide korraldusele

Viimastel aastatel on paljud liikmesriigid rakendanud tervisetehnoloogia hindamist ja see on muutunud tervise valdkonnas tõenduspõhise otsustusprotsessi oluliseks osaks.

Tervisetehnoloogiate näited on:

  • ravimid
  • meditsiiniseadmed
  • diagnostika- ja ravimeetodid
  • rehabilitatsiooni- ja ennetusmeetodid

Miks meil seda vaja on?

Tervisetehnoloogia hindamise peamine eesmärk on anda poliitikakujundajatele tõenduspõhist teavet, mille abil nad saavad sõnastada tervishoiu valdkonna poliitikasuundi, mis on:

  • turvalised
  • tõhusad
  • patsiendikesksed
  • kulutõhusad

Riikide ametiasutused kasutavad tervisetehnoloogia hindamist ka selleks, et aidata teha otsuseid selle kohta, millist tehnoloogiat tuleks riiklikul tasandil hüvitada.

Komisjon võttis 31. jaanuaril 2018 vastu tervisetehnoloogia hindamist käsitleva määruse ettepaneku.

See hõlmab nelja peamist töövaldkonda ELi tasandil:

  • kliinilised ühishindamised
  • teaduslikud ühiskonsultatsioonid
  • uudsete tervisetehnoloogiate kindlakstegemine
  • tervisetehnoloogia hindamise vabatahtlik koostöö

Samuti on komisjonil kavas kehtestada ühised normid riiklike kliiniliste hindamiste jaoks. ELi tasandi meetmete kõige olulisem kohaldamisala on tsentraalse müügiloaga ravimite ja teatavate meditsiiniseadmete kliiniline ühishindamine, mille eesmärk on hinnata selle tehnoloogia kliinilist tõhusust võrreldes teise tervisetehnoloogiaga.

Tervisetehnoloogia hindamise võrgustik

Tervisetehnoloogia hindamise võrgustik ühendab tervisetehnoloogiate hindamise eest vastutavaid liikmesriikide riiklikke ametiasutusi ja organeid. Võrgustik loodi direktiiviga 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Tervisetehnoloogia hindamise võrgustiku eesmärk on toetada riiklike ametiasutuste koostööd, sealhulgas tervisetehnoloogiate suhtelise tõhususe ning lühi- ja pikaajalise tõhususe osas.

Kuigi osalemine on vabatahtlik, on kõik ELi liikmesriigid taotlenud võrgustiku liikmeks saamist ja osalevad selles. Tervisetehnoloogia hindamise võrgustikku toetatakse teaduse ja tehnika küsimustes terviseprogrammi 3. ühismeetmest EUnetHTA, mis viidi läbi aastatel 2016–2020.

Euroopa tervisetehnoloogia hindamise võrgustik (EUnetHTA)

  • toetab tervisetehnoloogia hindamise tõhusat teostamist ja kasutamist kõigis Euroopa riikides
  • loob kogu Euroopa tervisetehnoloogia hindamise asutustele sõltumatu ja teaduspõhise platvormi, et vahetada ja arendada tervisetehnoloogia hindamise teavet ja metoodikat
  • loob juurdepääsupunkti sidusrühmadega suhtlemiseks, et edendada läbipaistvust, objektiivsust, ekspertiisi sõltumatust, menetluse õiglust ja asjakohaseid konsultatsioone sidusrühmadega
  • arendab liite toetavate uurimisvaldkondadega, et toetada tervisetehnoloogia hindamise tugevamat ja laiapõhjalisemat tõendusbaasi, kasutades samas parimat olemasolevat teaduslikku pädevust

Töö nõukogus

Kõik liikmesriigid pooldavad paremat tervisetehnoloogia hindamise alast koostööd ELi tasandil, kuid mõnikord on nad vabatahtlike ja kohustuslike elementide vahelise tasakaalu suhtes väga erineval seisukohal.

Delegatsioonide peamine mure on selgitada, kuidas ettepanek (kui see vastu võetakse) mõjutaks riiklikke otsuseid, mis käsitlevad ravimite või meditsiiniseadmete kulude hüvitamist riiklike tervisekindlustusskeemide kaudu. Sellega seoses on suur osa delegatsioone seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema võimalus teha vajaduse korral riiklikke kliinilisi hindamisi.

Muud delegatsioonide poolt kindlaks tehtud olulised küsimused on seotud kliinilise ühishindamise kvaliteedi ja õigeaegse elluviimisega ning nende saavutamiseks vajalike struktuuride, menetluste ja metoodikatega. Kõik delegatsioonid nõustuvad, et kliiniline ühishindamine peab olema vähemalt sama hea kui riiklik kliiniline hindamine ning kättesaadav piisavalt vara, et seda saaks kasutada riigi tasandi otsuste tegemisel.

Ettepanekut arutati farmaatsiatoodete ja meditsiiniseadmete töörühmas.

Nõukogu kiitis vastava määruse lõplikult heaks 9. novembril 2020. Nõukogu leppis oma seisukohas kokku 24. märtsil 2021 ning saavutas 22. juunil 2021 Euroopa Parlamendiga poliitilise kokkuleppe.

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 4. veebruar 2025